www.militaar.net

krebalo kirjutas:Kas keegi oskab seletada, mis Lukoili kiirustava lahkumise taga tegelikult olla võiks? http://majandus24.postimees.ee/3446891/ ... -ja-leedus

Täpselt see ongi. Äri vajab lojaalseid kliente.

Martin Peeter kirjutas:SKP ostupariteedi alusel

Kas see number on pädev Venemaa puhul? Kopeerin oma algelise arutluse.

sass76 kirjutas: Siin lehel - http://knoema.com/nwnfkne/world-gdp-ran ... and-charts - on nominaal 1236 ja PPP 2.8 korda suurem 3474.

Oma algeliste teadmiste pealt arvaks, et näiteks maavarade puhul ei peaks mingit korrutist olema ja pakkudes maavarade hulgaks 400 miljardit jääb järgi see, et 1236-400 = 836 nominaalist saab 3474-400 = 3074 PPP, ehk korrutamine 3.7mega.

Tundub kuidagi jura. Kas liiter piima Venemaal on sama hea kui 3.7 liitrit Ameerikas?

Äkki on lihtsalt korrutusarv 2.8 ebarealistlik?

...ja veelkord Demuurat

"Vabu vahendeid jäänud reservfondi 20 - 30 miljardit, ülejäänud on broneeritud":

http://www.finnews.ru/cur_an.php?idnws=22410

Разве у ЦБ недостаточно резервов (на 1 августа – более 357 миллиардов долларов) для того, чтобы предотвратить обвальное падение курса рубля?

У Центробанка нет резервов вообще! Они сами в этом признались. Единственное, как в ЦБ могут влиять на рубль, вернее, там думают, что могут влиять, – это через ключевую ставку. Но ещё ни один Центробанк мира не смог развернуть собственную валюту, играя со ставкой. Поэтому и наши монетарные власти просто бессильны в нынешней ситуации.

Степан Геннадьевич, что же случилось с российскими международными резервами, которые, как принято считать, весьма велики?

Они расписаны подо все. Розданы крупные кредиты банкам и корпорациям, проведены масштабные аукционы валютного РЕПО, в резервах денег, по сути, нет. Значительная часть резервов – это были деньги правительства, которые пошли на поддержание экономики в кризис.

Есть ли какая-то сумма, которой ЦБ все же может поиграть за рубль на валютном рынке?

Эта сумма смешная. Делали оценки. И я карандашом делал, и люди посерьёзнее делали. Получается, что у ЦБ есть, может быть, 20, может, 30 миллиардов долларов свободных для валютной игры. Вот такая подушка безопасности.

В таком случае есть ли еще какие-нибудь средства у властей, кроме неработающей, как вы говорите, ставки, чтобы предотвратить валютную панику?

Таких средств нет

Niisiis Stepan ütleb, et valuutapaanikaga võitlemiseks keskpangal vahendeid ei ole.
Ainult baasintress, aga sellega mängides pole ükski keskpank kunagi tegelikku olukorda muutnud

Muidugi Venemaal on teatud kaubagruppide osas hästi moonutatud turg, mistõttu selle ostupariteedi arvutamine on raske.
Siin on mingid vanad andmed lihtsalt näitamaks, et seda tehakse-

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... per_capita

Aga kui valitsuse reservid hakkavad otsa saama, siis on Venemaal võimalus minna keskpanga reservide kallale, mida on veel väidetavalt 365 miljardit, või raha juurde emiteerida, nagu nõukogude aja lõpus tehti. See muidugi tähendab suure tõenäosusega hüperinflatsiooni või kaubadefitsiiti, kui hindu administratiivselt reguleerida. Seda, et valitsus oma kohustuste täitmisel võlgu jääks, hästi ei usu. Tegelikult tuleks kärpida, kärpida, kärpida, sest keegi laenu ei anna ja rutsi on devalveeritud juba ohtlikult palju.

Arvestuslik lennutundide arv lendude kohta avalike allikate järele on 125 h lenduri kohta aastas. (Kurski baasis olla olnud 150 h. aastas). Mitu lendurit lendab ühel lennukil?
Ma ei hakka kirjutama mitu päeva on aastas ning mitu tundi päevas....

Suur hulk tarkusi, kuid ühe põhilise teguri vastust sa ei tea.
Sosinal ütlen, et see arv on suurem kui 1 lendur lennuki kohta, pigem 2 ringis.
Seega muutub ka ainetuks tarkus kord nädalas õhku tõusvatest lennukitest.
Aastas on jämedalt 250 tööpäeva, 125 tundi aastas lenduri kohta, 2 lendurit lennukile, lendavad küll ülepäeva (keskmine treeninglend ei kesta üle 1,5 tunni tavapäraselt). Kord nädalas õhku tõusmisest võib rääkida ainult transpordi- ja raskepommituslennuväe puhul, kus lennud kestavad mitmeid tunde, kui pilootide lennutundide arv pole taktikalisest lennuväest palju suurem.

Pean tõenäoliseks olukorda, kus olulisemates piirkondades (nt ZapVO) lendavad nii, nagu lennati siin vene ajal - tööpäevadel käisid lennud hommikust õhtuni, nädalavahetustel oli vaikus.

Piontkovski, kes omal ajal käis välja isegi VF piiratud tuumarünnaku stsenaariumi, arvab nüüd, et Venemaal tuleb majanduslikult nii raske aasta, et välisafäärid jäetakse soiku. Seda artiklit on originaalis vist juba mõni ksf refereerinud, aga olgu siis ka eestikeelne uudis.

Analüütik Andrei Piontkovski sõnul on Venemaa president Vladimir Putinil sel aastal Venemaa kasvavate majandusraskuste tõttu järjest raskem, mistõttu välismaiste sõjaliste seikluste jaoks on tal vähem aega. Kaotatud projekti Novorossija Ukrainas elustama ei hakata.

Minu arust on kogu see lugu soovmõtlemine.

Esimene tehing siis Iraanil mõne Euroopa firmaga tehtud,täna siis teine jaanuar ja raha Iraani poole teel,Iraanist aga nafta vastu.
https://inforesist.org/iran-vpervyie-za ... u-za-neft/
Kui venelased panid eelarve lukku 50 taalaga barrelist,siis näe iraanlased kirjutasid sinna sisse 40 taala.
Mis paneb mind uskuma,et reaalne hind võib tulla sinna 35 taala kanti,kuna ka ameeriklaste tankerid olla juba purjetama Euroopa poole asunud.

wk2 kirjutas:
krebalo kirjutas:Kas keegi oskab seletada, mis Lukoili kiirustava lahkumise taga tegelikult olla võiks? http://majandus24.postimees.ee/3446891/ ... -ja-leedus
Täpselt see ongi. Äri vajab lojaalseid kliente.

Ei põle asi nii lihtne. Lukoil on tänavu jaemüügist väljunud > tanklaketid maha müünud veel Tšehhis, Slovakkias, Ungaris ja Eestis.
Mootoriks on pigem ikka sanktsioonihirm, kuigi retoorika koostöö lõpetamisest pisikeste vastikute natsidega kõlbab loomulikult väga hästi patriotismisõnnikuks koduturu PR-põllule.

Sanktsioonide ennetamisele viitas 5. augustil siinsamas teemas ka ksf ruger:

ruger kirjutas: Vene firmad peidavad (või müüvad) oma osalusi lääne riikides olevates ettevõtetes, et mitte sanktsioonide alla sattuda. Samasse kohta pakuks, et kuulub ka Lukoili müük Olerexile.
http://podrobnosti.ua/2051022-chuzhaja- ... raine.html

Artiklist selgub ka, et jamad Euroopas algasid Lukoilil juba 2014. aasta oktoobris lauskontrolliga Petroteli Rumeenia rafineerimisvabrikus ning selle käigus avastatud 250 miljoni dollari suurusest maksukahjust.

Ning müükide fakt ja patriootiline paukumine ei tähenda veel, et asjad on, nagu nad paistavad ja kui olud muutuvad, ei või Lukoili logod kappide tagant taas fassaadidele ilmuda.
Kettide ostjate taust tekitab küsimärke nii meil kui mujal. Olerexi nimi jookseb läbi siit-sealt, kus aruteluteemaks käibemaks, ja ka näiteks kodanik Belokrõloviga "äri" ajamisest ei öelnud nad ära...

Kas keegi oskab kohe kiiresti oelda, kas Vene riik saan naftamüügist tünni pealt kindla summa, või on see protsent?? ja kui suur see protsent on??

toomasv kirjutas:Kas keegi oskab kohe kiiresti oelda, kas Vene riik saan naftamüügist tünni pealt kindla summa, või on see protsent?? ja kui suur see protsent on??

Ruxpert.ru andmeil läbi otseste (ressursi-, eksporditolli- ja ettevõtte tulumaksu) ning kaudsemate (dividendide tulumaks) kokku 61,46 %.
Andmed nafta hinnataseme 50 $ / barrel ja rubla kursi 65 RUR/USD juures (ressursimaks on mitte protsent mahuühikult/summalt, vaid kindel summa. Tänavu 919 rubla naftatonnilt).

: tabel.JPG (42.66 KiB) Vaadatud 4751 korda

: graafik.JPG (39.51 KiB) Vaadatud 4751 korda

Naftahinnaga koos on uskumatult odavaks kukkunud maagaasi hind. Päris huvitav, kas vähepeal Eestis pöördeid kogunud taastuvenergeetika teema nüüd vaibub ning gaasiajastu jätkub?

Hiljutise Pariisi kokkuleppe järel vaevalt. EU võttis endale ju selge kohustuse.

Kapten Trumm kirjutas:Naftahinnaga koos on uskumatult odavaks kukkunud maagaasi hind. Päris huvitav, kas vähepeal Eestis pöördeid kogunud taastuvenergeetika teema nüüd vaibub ning gaasiajastu jätkub?

Eraisikute jaoks ei ole lihtne vahetada süsteeme siia ja sinna. Võimalik et firmadele kes seadmeid toodavad võib see olla löök allapoole vööd.

kaugeltuurival oli õigus, mindi siis leppimise teed. Venelased seda ei kunsti ei mõista ikka ja jälle keeratakse oma naabritele väljalaskesüsteemi vahele.
'
http://maailm.postimees.ee/3454289/suur ... b-iisraeli

...ning taastuvenergeetika eelistamine (subsiidiumitega jne) on teadlik pika perspektiivi poliitika, mitte reservmehhanism fossiilsete energiakandjate hinnakõikumiste kompenseerimiseks. Teistpidi ei jäeta loomulikult konjunktuuri kasutamata - gaasibussid juba sõidavad, Eesti Energia katsetab karjäärikallurite gaasiküttele viimist, Ossinovski aretab koos Rolls Royce'iga Lätis gaasivedureid, Tallinkil valmivad esimesed gaasilaevad ja ta pole esimeste seas...

www.militaar.net

Venemaa majandus ja sanktsioonid I

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid