EPL teatab, et Saksamaal on 30 000 põgenikku juba tööle saanud.Sel esmaspäeval märkis Saksamaa migratsiooni ja põgenike liiduameti juht Frank-Jürgen Weise ajalehele Rheinische Post antud intervjuus, et aastaga on neist mingisuguse töö leidnud umbes 30 000 inimest. Weise rääkis, et neist omakorda neljandik töötab ajutiste lepingutega.
„Põgenikud lähevad enamasti tööle sektoritesse, kus pole piisavalt sobivaid kandidaate. Paljud teevad lihttöid, näiteks töötavad koristajate või turvameestena, mille järel tulevad majutusteenuste pakkumine või sotsiaalvaldkonna tööd,” sõnas Weise ajalehele. „Teisest küljest on meil praegu asüülitaotlejate mõttes umbes 130 000 inimest, kes on töötud ja saavad töötutoetusi,” märkis liiduameti juht.
Saabunud põgenikud võeti Saksamaal kõigepealt arvele liidumaade tasandil. Sealt edasi oleksid nad pidanud oma kohaloleku juriidiliseks vormistamiseks ehk näiteks asüüliõiguse taotlemiseks pöörduma samasse migratsiooni ja põgenike liiduametisse.
Paraku oli ametil raskusi niivõrd suure hulga avalduste vastuvõtmisega, rääkimata otsuste langetamisest, millega inimestele antakse õigus jääda või siis otsustatakse tagasi saata. Nagu näitavad töötute asüülitaotlejate ja tööle saanud põgenike arvud, on sajad tuhanded inimesed kuskil asüüliprotsessi eri astmetel ilma selge juriidilise staatuseta. Saksa meedia andmeil on migratsiooni ja põgenike ametis läbi vaatamata kuni poole miljoni inimese kaasused.
Just liiduametist saadud paberid on aga eeldus, et inimene üldse ametlikult tööd otsida saab. Kui Saksamaal, nagu Eestiski räägiti juba mullu, et põgenike parim integreerija on tõenäoliselt töökoht, siis Saksa parlament võttis alles eelmisel nädalal vastu seaduse, mis leevendas asüülitaotlejate töötamisele kehtinud rangeid piiranguid.
Nn integratsiooniseadus näeb lõpuks ette, et uusasukatele pakutakse Saksamaa eluga kohanemiseks spetsiaalseid kursuseid ja nõutakse ka keeleõpingute kiiret alustamist. Nii kursustest kui ka keeleõppest mitteosavõtt on edaspidi elamisloa andmisest keeldumise alus.
Kuid veelgi tähtsamalt: seni pidid tööandjad asüülitaotleja töölevõtmisel näiteks tõestama, et nad ei leidnud pakutavasse ametisse ühtegi Saksa ega muu EL-i riigi kodanikku. See tähendab, et ettevõtetele oli põgenike töölevõtmine isegi hea tahtmise juures tehtud tavalisest protseduurist raskemaks. Aasta pärast põgenikelainet see piirang ka kaotati.
Liidumaade ja omavalitsuste kulude kompenseerimine ei lähe eriti libedalt:Märtsis lõid Saksa liidumaade rahandusministrid oma nõudmised kokku ja said tulemuse, et nad vajavad sel aastal põgenike majutamiseks, õpetajate juurde palkamiseks ja muuks selliseks üle 20 miljardi euro. Ent tegelikult suudeti kantsler Angela Merkeli valitsuselt eelmisel nädalal lõppenud kõnelustel käesolevaks aastaks põgenikelaine tõttu tekkinud kulude katteks välja rääkida umbes 7 miljardit eurot. Üks Merkeli partei ehk kristlike demokraatide parlamendiliige avaldas lootust, et „lisaraha nõudmised on nüüd vaigistatud ja riigi rahakoti röövimisel lõpp”.
Liidumaad muidugi paisutasid oma rahanõuded nii suureks kui said, kuid summade erinevus tuleneb sellest, et keegi ei tea seniajani, kui palju põgenikke Saksamaal täpselt on – kui paljudel õnnestub edukalt asüüli saada ja kui paljudel tuleb koju sõita jne. Täpses põgenike arvus selgusele jõudmiseks kavatsetakse sel suvel korraldada loendus.
Saksa majandusleht Handelsblatt tõi sel nädalal näiteks rahvarohkeima liidumaa Nordrhein-Westfaleni, mis on ühtlasi võtnud vastu kõige rohkem põgenikke. Näiteks Duisburgi linnavõimude arvutuste järgi on nende põgenikega seotud kulud suurenenud möödunud aasta 33 miljonilt 77 miljoni euroni. Nad vajaksid hädasti raha juurde.
Ent liidumaa valitsus on vihjanud, et Berliinist saadud abi kulub neile endale ära. „Lisaraha on mõeldud spetsiaalselt liidumaade kulude katmiseks,” ütles Nordrhein-Westfaleni valitsusjuht Hannelore Kraft. Näiteks on sel 18 miljoni elanikuga liidumaal põgenikevoolu tõttu juurde loodud 7000 õpetajakohta ja avatud tuhandeid uusi lasteaiakohti. Ainuüksi Nordrhein-Westfalenil on tänavu 4,6 miljardit eurot põgenikega seotud lisakulusid.