319. leht 500-st

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 21 Sept, 2018 22:26
Postitas isakene
Igaks juhuks guugeldasin - 1973 aasta Baikali retsept netis täitsa olemas. Igatsugu huvitavat kraami sisaldab :)

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0 ... %BE%D0%BA)

Ning grusiinidelt on Tarhun tõesti pärit. Auväärse ajalooga pealekauba.

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0 ... %BE%D0%BA)

Düšess on tõesti Kaukaasia päritoluga, nimetatud sealse pirnisordi järgi

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%94%D1 ... %BE%D0%BA)

Ning huvitav-huvitav: Lumivalgeke oli suhkrupuuduse aegne ehk siis vähendatud suhkrusisaldusega Kelluke. :)
https://et.wikipedia.org/wiki/Kelluke_(jook)

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 22 Sept, 2018 6:56
Postitas Kapten Trumm
Ise ma arvan, et küllap 96-se piirituse mittemüümisel olid NSVL-s ja meil samad põhjused - et inimesed endale liiga ei teeks. Kui tahad osta piiritust tehniliseks tarbeks (nt puhastamiseks), siis tehniline piiritus on täna müügil igas värvipoes - lihtsalt pole see joogiks kuigi meeldiv. Rootsi kateloki kütmiseks täitsa sobiv, ainult pisike tilgake kateloki sisse ja toidu maitse on täiesti rikutud (on selline rämedalt kibe kõrvalmaitse).

Teine toidupiirituse müügi piiramise põhjus on ka mõlemas süsteemis sama - vältimaks kodutöönduslikke viinavabrikuid. Meil kindlasti aktsiiside pärast, tollal seepärast, et nõuka tööline ennast päris ära ei jooks, tuleb piirata alko kättesaadavust (sellest ka miilitsa võitlus samagonni ajajate vastu).

Puhast, st denatureerimata piiritust jagati vanasti KV-s ja KL-s katelokkide tarbeks, hirmujutu saatel, et on metanool, mina isiklikult ei uskunud, sest mõelge loogiliselt - kui üks 18-a mõttehiiglane end koomasse joob sellest, siis kes tahaks oma pagunitest loobuda - küllap see ikka puhas meditsiiniline siiski oli. Rootsi kateloki pudelitel oli küll hoiatuse silt originaalis peal "Rötspirit" ehk punane piiritus - Rootsis lisati tehnilisele veel mingit värvainet, mis tegi selle punaseks. Saate aru - sõjaväe asjad peavad olema lollikindlad, sest sõjaväes on alati suurem kogus lolle koos. :lol:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 22 Sept, 2018 8:03
Postitas Lemet
Mis NSVLi puutub, siis oli piiritus rajooniti täiesti vabalt müüdav. Nagu, muideks, ka eeter. Isegi silt oli peal- Pitevoi spirt. Ja on ka praegu.
Pilt

Pilt


Pilt

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 22 Sept, 2018 13:25
Postitas Dr.Sci
Kapten Trumm kirjutas:...
Teine toidupiirituse müügi piiramise põhjus on ka mõlemas süsteemis sama - vältimaks kodutöönduslikke viinavabrikuid. Meil kindlasti aktsiiside pärast, tollal seepärast, et nõuka tööline ennast päris ära ei jooks, tuleb piirata alko kättesaadavust (sellest ka miilitsa võitlus samagonni ajajate vastu)....
No ei tea - kui läbi aktsiisipoliitika oleks kodune piiritusest viina tootmine kallim kui poeviin siis kaoks see argument kohe ära.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 10 Dets, 2018 20:41
Postitas kalleb

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 10 Dets, 2018 20:50
Postitas kalleb

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 10 Dets, 2018 21:25
Postitas Kriku

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 10 Dets, 2018 22:13
Postitas retti
96 kraadist piiritust on ka Eestis võimalik täiesti ametlikult osta - tuleb ainult endale selgeks teha kuidas.
Piiritusest kui desinfitseerivast vahendist rääkida - siis kõige paremini toimib 70 kraadine piiritus.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 10 Dets, 2018 22:44
Postitas kalleb
Nehuioova devki pljashut :mrgreen:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 11 Dets, 2018 8:51
Postitas Walter2
kalleb kirjutas:
Nehuioova devki pljashut :mrgreen:
Täiesti arusaadav nüüd miks NLiidus oli seks keelatud! :mrgreen:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 11 Dets, 2018 12:37
Postitas Svejk
Что СССР сделал с людьми.
https://maxim-nm.livejournal.com/463755 ... ycEBwaatS4

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 11 Dets, 2018 18:31
Postitas kalleb

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 12 Dets, 2018 0:54
Postitas Puurija
43-aastane Eesti muusikaprodutsent ja filmihelilooja Sten Šeripov: „Nõukogude ajal polnud negatiivsetest asjadest praktiliselt üldse juttu.“
https://ekspress.delfi.ee/areen/sten-se ... d=84668139

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 12 Dets, 2018 11:03
Postitas kalleb
Kes sellistest asjadest rääkis võidi miilitas või kagebiitide poolt ära viia ja ilmselt oli ka kriminaalkoodeksis mõni hea paragrahf millega sai selle eest väänata näitels nõukogude võimu õõnestamine vms


Ja koputajaid jätkus

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 13 Dets, 2018 23:23
Postitas Puurija
Reformierakonna ja Riigikogu liige Valdo Randpere: „Ma mõtlen ise, et 84 mina lahkusin Nõukogude Liidust ja reetsin nõukogude kodumaa, n-ö okupatsioonivõimu. Ja kui ma vaatan ajalooraamatusse, mis veel juhtus 84. aastal, siis täpselt samal aastal astus Peeter Ernits NSV Liidu kommunistliku partei liikmeks.“
https://www.err.ee/884589/randpere-erni ... mparteisse

Vene autojuht Ruslan: „Meil on siin vangilaagritega juba pikk traditsioon. 70–80 aastat tagasi olid siin, 2500 kilomeetri kaugusel Moskvast, Siberi ühe suurema jõe Obi mõlemad kaldad vangilaagreid sama täis nagu tänapäeval kogu neenetsite maa ehk Jamali Neenetsi autonoomne ringkond nafta- ja gaasipuurtorne. «Vaenlane ei maga – ära lobise!» kuulutas Stalini-aegne kuulus agitatsiooniplakat.“
Labõtnangi keskuses bussipeatuses seisev keskealine mees: „Sa (Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu) kirjuta parem sellest, kuidas Stalini ajal siin rong üle jää käis. Gulagi laagrite ajal tehti üle jäätunud Obi jõe autotee kõrvale ka raudtee. Vaat siis oli alles vägev riik! Et saaks teisele poole Obi rohkem laagreid ehitada ja rohkem vange korraga üle vedada. Vedurijuht oli veel Gulagi vang. Kas sa tead seda lugu, et esimesele, kes julges [vedurijuhina] üle jää sõita, lubati vabadust. Ma ei usu, et see on legend. Vabalt võis nii olla.“
Endise Gulagi vangi ütlus: „Sa võid ju Gulagist vabaneda, aga Gulag ei vabane sinust.“
https://www.postimees.ee/6477000/venema ... laarjoonel

Eesti poliitik Kaido Kama: „Aastail 1986–1995 tehti riigimetsades lõppraiet, st lageraiet ja turberaiet, keskmiselt 5560 hektarit aastas. Ehk praegu on kaitsealustes metsades lõppraiete osakaal kogu kaitsealuse metsa pindalast veidi suurem, kui oli aastail 1986–1995 kogu riigimetsas keskmiselt. Veelgi ilmekam pilt joonistub välja siis, kui võrrelda vastavaid arvandmeid ainult nende kaitsealuste metsadega, mis pole range kaitse all ja kus majandustegevus on lubatud teatud piirangutega. Nendes metsades on praegune lõppraiete osakaal kaks korda suurem, kui oli aastail 1986–1995 kogu riigimetsas keskmiselt.“
https://meieeesti.postimees.ee/6477003/ ... iigimetsas

Venemaa ajakirjanik, muusikakriitik ja pedagoog Artemi Troitski: „Aleksei Fedortšenko («Esimesena Kuul», «Siisikesed») tegi täiesti midagi muud. Väike juudi tüdruk Anna rabeleb välja õhukese mullakihiga kaetud laibakuhja alt ja leiab peavarju kunagise koolimaja, nüüdse Saksa komandantuuri kaminas. Ukraina, 1941. Öiti asub ta tegutsema: sööb hiirelõksudest pekitükke, valmistab endale kasuka (väljas on ikkagi detsember) zooloogiaklassis leitud hunditopisest … (Venemaa) Filmis („Anna sõda“) toimuvat sõnadega kirjeldada on peaaegu võimatu: seda tuleb näha ja kuulda. Kuueaastane Marta Kozlova mängib vaimustavalt peategelast, lausumata 75 minuti vältel ühtainumastki sõna. Operaatori ja helirežissööri töö on olnud suurepärane. Toimuva maksimaalne õudus on edasi antud maksimaalse ilu ja elegantse tagasihoidlikkusega. Anna määrib mürgiga kokku viimase tüki suhkrut, mis tal õnnestus hankida pärast komandantuuris peetud jõuluõhtut, ja heidab selle aknasse, et mürgitada lambakoer, kes valvab öiti hoonet ega lase tal vabadusse pääseda. Ning näeb siis, et valvekoeri on ümberringi õige palju … See on kahtlemata üks selle aasta paremaid Venemaa filme. Ma loodan, et seda näidatakse Anne Franki muuseumis ja kõigis holokausti mälestuskohtades. Ma ei seadnud Sergi Loznõtsja uut (Ukraina ja Hollandi) dokumentaalfilmi („Protsess“) esikohale mitte teose kunstiliste väärtuste pärast – lõppeks ei ole Ukraina meistrilt siin filmis ühtegi kaadrit, vaid ainult lõpus üks tiiter. Kõik muu võtsid üles juba Nõukogude operaatorid 1930. aasta novembris-detsembris Moskva Ametiühingute Majas. Seal peeti kuulus Tööstuspartei näidisprotsess. Prokurör Krõlenko süüdistas kohtualuseid nõukogudevastases vandenõus, kahjurluses ja sobingus valgekaartlastega, kohtunik Võšinski esitas mõnitavaid küsimusi. Kümmekond kohtualust – veel «vanasse» intelligentsi kuuluvad hallipäised professorid, insenerid ja konstruktorid – tunnistasid kõik üles, kahetsesid, andsid üksteise vastu tunnistusi, manasid oma elu maapõhja ja anusid armu. Kõik oli ääretult veenev, saal oli rahvast pungil täis nagu parteikongressil, kõik õiglaselt nördinud. Kusjuures – inimesed, kes NSV Liidu ajalugu ei tunne, saavad sellest teada alles lõputiitrite ajal – kogu protsess oli absoluutselt täielikult kokku klopsitud ja võltsitud Stalini käsul. Polnud üldse mitte mingisugust vandenõu, polnud mingit Tööstusparteid … See film on üks vapustavamaid ja paika naelutavamaid näiteid sellest, kui võimsad ja sügavad on kõige selle juured, mida me näeme Putini Venemaal. Vankumatu vundament, suurepärane õpetus: vale, vale, vale ja veel kord vale. Sealjuures meisterlikult valmistatud, maitsev ja köitev. «Imekaunil tulevasel Venemaal» tuleb seda kohustuslikus korras koolides ja ülikoolides näidata. Vastumürgina.“
https://kultuur.postimees.ee/6477421/id ... mustad-ood