Viktoriin

[ostius]

Paistab et kõik mu head ja konksuga küsimused on otsa lõppenud
Tõepoolest, G3 omahind on konkurentide omast madalam. Enamus detaile on võimalik stantsida ja valtsida, kaba ja laesäär on valatud plastikust. Nõnda on hoitud kokku tööaega ja materjali. Näiteks Galili (AK edasiarendus) lukukoda on välja freesitud ühest metallikamakast: see võtab hoopis kauem aega ja hulk terast läheb raisku. Ega Vene Kalađnikovi tegemine kah nii odav ei olnud. Aga Liidus oli piisavalt odav tööjõud ja suured kaitsekulutused, et enda jaoks teha ja liitlastele poolmuidu jagada. Ameeriklaste M-14 tähtsamad sõlmed on samuti välja freesitud. Hinda lisab ka korralik korrosioonivastane kaitsekiht. Mis puutub võrdlusse FN-FAL-iga, siis pidada G3 olema vastupidavam mustusele.
Merepura kord.

[Merepura]

Et siis jälle minu kord... Ega see asiste küsimuste leidmine nii kerge polegi...
Jätkaks ajalootundi maa-aluse sõja teemal ja tuleks ajas natuke edasi, nii Aleksander Suure aegadesse. Tema väed olevat kindluste vallutamisel kasutanud (või võtnud kasutusele) teistsuguse taktikalise lähenemise võrreldes varasemaga.
Küsimus olekski, et millist uut võtet kasutasid Aleksander Suure väed kindlustuste ründamisel (seda siis allmaasõja kontekstis loomulikult)?

PS. Kui kuidol sama infoallikas mis minul, siis kolmandat küsimust sellel teemal ei tule

[PriitP]

No meil oli seal mitu asja. Kõigepealt uut tüüpi kaevamismehhanism (oherd), siis täiustasid nad pinnase väljavedu käigust ning ka maa-alust suunamääramist. Archimedes oli neil sõjamasinate peakonstruktor.

[Merepura]

Priidu pakutu ka õige, kuid tegu tehnoloogilise arenguga. Mina sooviks vastuseks saada puht ründetaktikalist muutust (mis samas tugevasti seotud ka tehnoloogia arenguga).

[PriitP]

Äkki oli augu täitmine mingi põleva või lõhkeva seguga?

[Merepura]

Militaarsel otstarbel rakendatud lõhkeainetest tollest ajalooperioodist praeguse Euroopa osas pole endal küll õnnestunud midagi kuulda aga tule kasutamine on juba soojem pakkumine

[PriitP]

Siis müüri sissekukutamine käigu puidust toestustalade läbipõletamise teel?

[Merepura]

Järgmine küsimus Priidult.
Aleksander Suure väed olevat kasutanud sellist taktikat, et käik kaevati müüri alla ja seal omakorda piki müüri, toestades müüri puitpostidele. Kui piisavalt pikk müüriosa alt tühjaks õõnestatud oli, pandi puidust kandekonstruktsioon põlema ja tulemuseks oli müüri asemel rusuvall. Hiljem, püssirohu ajastul, muutus selline meetod valdavaks.

[PriitP]

Miiniasjandus näibki olevat neist maa-alustest käikudest välja kasvanud. Käikudele tehti ka vastukäike... vt nt:
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/land ... chneck.htm

Järgmine küsimus on lihtsam, seetõttu loeb vastamise kiirus!

Nimetage Nõukogude Liidu KÕIGI sõja-merelaevastike peabaaside asukohad, seisuga 22. juuni 1941.

[sammal.habe]

Vladivostok, Sevastoopol, Poljarnõi ja Tallinn?

[PriitP]

Õige vastus tuli 20 minutiga.
Poljarnõi (kuni 1930 Aleksandrovsk) - Põhjalaevastiku peabaas kuni 1947 (siis sai baasiks Vaenga asula, mis 1951. a. alates kannab nime Severomorsk).

Küsib sammal.habe

[sammal.habe]

jätkame vesiste teemadega. üks üsna lihtne küsimus:
sõja lõpupoole võeti Kriegsmarine U-paatide relvastusse torpeedo "Zaunkönig" (tlk. Käblik).
teatud spetsiifilisel põhjusel oli see torpeedo ohtlik omaenda väljalaskjale.
millisel?

[PriitP]

See oli akustiline torpeedo, häälestatud u 20 kHz mootorimüra peale. Võis pöörduda allveelaeva enda vastu?

[sammal.habe]

jah, nii see oli. Zaunkönig-tüüpi torpeedo oli häälestatud suurima müratekitaja peale, eeldati et need on rünnatava laeva vindid. ent selgus, et kui allveelaev oli tunduvalt lähemal kui rünnakuobjekt, pöördus torpeedo omaenda väljalaskja vastu.

sestap küsib PriitP

[PriitP]

"Sõjas on iga asi väga lihtne, aga lihtsaimad asjad on ka kõige raskemad."

Kes on see kindralmajori auastmes sõjaväelane, kes nii on kirjutanud? Vastuse võib leida ka ühest eesti keeles hiljuti ilmunud raamatust.