www.militaar.net

eks see jura ajab enamiku ,,marjulisi,, marru.sest ma aru ei saa,miks ei tehta meid kaitsvaid seadusi.nagu see lauluväljaku etendus.miks sihuke riiki õõnestav tegevus lubatud on?oht ei ole ju need osad ja jupid või mis iganes,vaid hundisilmale peaks miskit vahendit peale pritsima.

No nii. Läks aega mis läks - homme võmmi soetusloa järele mis mind juba pikka aega ootab ja siis vuta-vuta poodi. Vähemalt üritab jõuda. Sai siiski otsustatud Mosguito SD kasuks (tundub pisut tugevam ja prostam kooslus olema).

kas keegi teab nende asjapulkade meili .võiks ju selle kogu rubriigi lingi neile saata .ehk loevad ja saavad aru milliste mõttetute asjadega mõni mees seal ladvikus tegeleb.on ju palju selliseid valdkondi mis lausa karjuvad et midagi muudetakse .aga ei vaja maksaumaksja raha raisata mõttetuste peale.kes kurat sellised mehed sinna ette valinud on.mõtlemis palju uutel valimistel.näis mis tuleb sellest piiksutamis seadusest veel.

Aga selline ju ongi ametnike hingeelu - kui midagi mõistlikku teha ei oska või ei viitsi siis keelame vahelduseks midagi ära, saab jälle töötegemist ja riigivalitsemist mängida.

Aga palun. Kontaktid leiab ka eelnõu seletuskirjast (kas seda keegi on lugenud ka peale kahe-kolme isiku?). Ainult... viisakuse piiridesse võiks jääda.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo (e-post: priit.heinsoo@siseministeerium.ee; tel: 612 5217), nõunik Jaanus Rankla (e-post: jaanus.rankla@siseministeerium.ee; tel: 612 5040) ja õigusnõunik Chris Eljas (e-post chris.eljas@siseministeerium.ee; tel 612 5134). Eelnõu väljatöötamisel osales Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna arendusbüroo koordinatsioonitalituse juhtivkorrakaitseametnik politseileitnant Sven Põierpaas.

Mul on tegelikult tunne et eelnõus on lihtviisiliselt segi aetud olulised osad ning muud osad. Oluliste osade soetuse korra kohta pole nagu midagi kirjas. Mingid ebakõlad jäävad silma kui hakata võrdlema oluliste osade soetamist, käitlemist ja osade soetamist, käitlemist. Paar korda seda asja otsides ma ei näinud vähemalt viidet sellele, mis reguleerib olulisi osasid. Küll aga osasid. Ehk olen lihtsalt pime. Aidake keegi kaasa - kui leiate siis sinna ongi koer maetud. Niipalju küll et relva olulisele osale laieneb sama kord mis relvale. Mis on siis osa ja olulise osa vahe?

aga tõesti peaks uurima kuskilt.siin ju palju inimesi kes vastuseid sooviks.võiks teha sellest rubriiggist copy ja saata neile.siit ju loevad nii mõndagi välja . ehk seletavad ära ,millest sellised mõõtetud asju seal teevad.(vähemalt meie silmis kui alamrahavas).istuvad ju ikkagi seal üleval meie rahapeal.siis peaks ka õigus meile seda seletama enne kui miskit suvaliselt vastu võtavad ja meie arvamust ka kuulama.

Võta lahti kehtiv relvaseadus, kõrvale aknasse seletuskiri eelnõu kohta, lisaks veel see eelnõu ja loe. Ma täna paar tunnikest sünteesisin seda (taas). Leidsin muuhulgas et kaob mõiste "trumli toorik".

vaatasin ka siin kiiruga üle ja ka ei leidnud mis reguleeriks olulisi osasi kuid ehk kaob sõna oluline ära ja laiendatakse sõnaga osad.seega ei või sa omad mitte mingeid relva detaile .ehk mingi päev leiab rohkem aega seda seedida

Ei tea kas uues relvaseaduse projektis on ära jäetud nõue, et püstolit ei
tohi kanda "padrun rauas"? Aga revolvrit võib ju kanda laetud trumliga,
mis on samaväärne püstoliga kuul rauas. Seega on siis vajadusel kiireks tegutsemiseks (enesekaitse ootamatu eluohtliku ründe puhul) revolverer
etem püstolist. Ja sportrelva peaks tohtima omada ka kaitseliidu liikmed.

represseritu kirjutas:Ei tea kas uues relvaseaduse projektis on ära jäetud nõue, et püstolit ei
tohi kanda "padrun rauas"?

Aga relva (püstoli siis antud juhul) laadimise heli (ja liigutus tänu Hollywoodile) on üks distsiplineerivamaid asju üldse.
Pealegi, relva laadimine võtab pool sekundit, kui asi käppa on harjutatud. Relvaomanikud peaks ikka tegelema oma "hobiga" kasvõi kuivalt, justnimelt vilumuse saavutamiseks.

Mul tekkis tegelikult sellest "kuul rauas"-teemast küsimus: mul on aegajalt kombeks hoida õppepadrunit rauas, so salv on terav, aga rauas on õppekas. See on siis ka ju ülimalt illegaalne?

Tundub et mingis osas pääseb ikkagi mõistus võidule...

http://www.postimees.ee/?id=240227

ei hakka uut teemat tegema aga küsimus selline,kas püstoli raud(näiteks TT raud on ka relva oluline osa?)

ak22 kirjutas:ei hakka uut teemat tegema aga küsimus selline,kas püstoli raud(näiteks TT raud on ka relva oluline osa?)

Ksas sa relvaseadusele oled kunagi, kas või huvi pärast , pilgu peale visanud??????? Seal on väga selgelt ja konkreetselt öeldud mis on tulirelva olulised osad. Ja TT raud on oluline osa.

Tere
Tuttav rääkis ühe loo.
90-ndate alguses leidis nagaani. Kuna oli metsavaht ja relvaluba olemas siis viis politseisse, sooviga saada see oma relvaloa peale lisaks.
Seal aga võeti see ära. Põhjendusel, et tegu militaarkasutuseks mõeldud relvaga mis on tsiviilkäibes keelatud. mees sai avaldusel märkida kellele see läheb.
Ta märkis Kodukaitse (oli selline organ) ja oligi mott.
Pakuti võimalus deaktiveerida kuid sellest ta loobus.
Minul tekkis siit küsimus.
1.Kas antud praktika nagaani suhtes kehtiks/kehtib siiani?
2. Kuna mees nüüdseks Kaitseliidus (Ja Kodukaitse relvad sai ju Kaitseliit) kas tal teoreetiliselt on võimalik seda relva näha või nüüd taotleda sellele luba?
3 Ja kui on tõesti mingi idi.. põhjus ja seda relva relvaloale ei saa kuidas oleks kollektsioneerimisega? Seal võib ju olla?

Tegu olnud ohvitseri nagaaniga ja igati ilusa töökorras pilliga.
Mees ise sellele ammu käega löönud, kuulsin seda ja minu hing küll rahu ei saanud.

Igaüks kes vastab relvaseaduses sätestatud nõuetele võib nagaani omada. 90ndatel oli tõesti mingi periood kus ühed püstolid ja revolvrid olid militaarsed ja tsiviilkäibes keelatud aga teised mitte. Täna õnneks seda enam ei ole. Keelatud on ainult valanguga laskvad relvad ja keelatud on teatud tüüpi moonad.
Kardan, et nagaan on kadunud s.t enam ei ole kõnealusel isikul õigust nõuda, et "mina leidsin ja tahan endale". Kui see relv füüsiliselt kusagil olemas on (Kaitseliidu registris) siis võib ta proovida selle sealt omandada (osta) aga kui omanikuks on KL siis takerdub see ilmselt bürokraatia taha. Lihtsam on minna poodi (Citysec Tallinnas) ja see endale osta.