TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
1953. aasta padrunid. Kas olid aegumise tõttu kõlbmatuks muutunud või maeti lihtsalt õppuste ülejäägid maha, et poleks tarvis uuesti laos arvele võtta ja kõrgematele sõjapealikutele aru anda, miks planeeritud arvul paukpadruneid ei kasutatud.traatjalg kirjutas:539 (all D vene) numbrida paukpadruneid on hulgi ette jäänud Aegviidu polügonil nagu oleks mingid jäägid maha maetud.

Mis kärts om?
Sai nädalavahetusel küttepuid tegemas käidud ja peale töölõppu sai veits jalutatud ning komistatud sellise asja otsa.Pikkus kuskil 30cm . http://fotoalbum.ee/photos/Markko009/29933345
Telefoniga sai üks pilt tehtud ja mitte eriti hea.Liigutada ei julgenud.
Ees auk millest järeldan,et sütik puudub?Kui ohtliku asjaga tegemist on?
Asi leitud siis pikasilla kandist.
Telefoniga sai üks pilt tehtud ja mitte eriti hea.Liigutada ei julgenud.
Ees auk millest järeldan,et sütik puudub?Kui ohtliku asjaga tegemist on?
Asi leitud siis pikasilla kandist.
Suurima lugupidamisega foorumlase EOD vastu, julgen kahelda kas vene automaatrelvad neid kasutasid. Minuarvates on ainuvõimalik SKS. Nimelt automaatrelvadel vahetati suudme kompensaator teistsuguse vastu ja laskemoon oli paukpadrunitel siiski kuulidega. Kuid kuulid olid sellisest imelikust valgest materjalist mis tolmustus lasu tagajärjel. Olen neid lasknud taktika õppustel vene kroonus. Nimelt näiteks AK ei suuda tavalise kompensaatoriga, paukpadrunit ettelaadida ja ka ilma kuulita ei liigu need õigesti magasinis.
Mu jutt ei ole võibolla õige, kuid siiski olen selles veendunud 90%. EOD peaks kindlasti neid asju paremini teadma.
Mu jutt ei ole võibolla õige, kuid siiski olen selles veendunud 90%. EOD peaks kindlasti neid asju paremini teadma.
Muideks lahe foorum on see 

Minu teada on nii firema´il kui EOD´l õigus. Kuna kasutusel oli mõlemat tüüpi moona, siis tean ka seda, et kuulita paukmoona jaoks oli tõesti eraldi kompensaator, mis leegisummuti asemele keerati. Kuuliga moona jaoks polnud seda arvatavasti otseselt tarvis, kuid minu mäletamist mööda kasutati ka nende jaoks kompensaatorid, millel oli suurem ava ja nn "kuulilõikur" ees(ohutustehnika). Ei ole 100% kindel, aga mäletan nau, et kompekas oli ka sellise moona jaoks olemas.
Selles ei ole ma küll kindel, et see plastkuul tolmustus, pigem sulas ja paiskus pisikeste piiskadena laiali. Omal ajal sai katseid tehtud ja alumiiniumpoti põhja jäid sulanud plastmassi jäljed.
Selles ei ole ma küll kindel, et see plastkuul tolmustus, pigem sulas ja paiskus pisikeste piiskadena laiali. Omal ajal sai katseid tehtud ja alumiiniumpoti põhja jäid sulanud plastmassi jäljed.
VAATA SAADAOLEVAT NÄNNI KA SIIT: http://album.ee/album/289244/50103302
Kui vaadelda relvi kaliibriga 7,62x39, siis peale eksperimentaalse Mosini karabiini, mis seeriasse ei läinud, on need kõik pool- või täisautomaatsed. Nende automaatika töötab gaaside rauast kõrvalejuhtimise abil (sealhulgas ka Simonovi karabiinil).
Paukmoona kasutamisel on gaaside pääs rauast välja vaba ja kõrvalejuhitavate gaaside kogusest ei piisa relva ümberlaadimiseks. Seetõttu on AK-47 rauasuudmes keere paukpadrunitega tulistamiseks vajaliku kalibreeritud avaga otsaku kinnitamiseks. Keerme kaitseks on seal muhv. AKM- il oli muhvi asemel kompensaator. Sama keerme abil kinnitus summuti PBS.
5,45 mm relvadel oli suudmepidur- kompensaator.
Erineva keerme tõttu on paukpadrunitega laskmise otsakuid kahte tüüpi - 7,62 ja 5,45 mm relvadele.
5,45 mm plastkuuli tabamus 5-7 meetri kauguselt jättis sinika (oma kogemustest). Lähemalt võib ka tappa.
Paukmoona kasutamisel on gaaside pääs rauast välja vaba ja kõrvalejuhitavate gaaside kogusest ei piisa relva ümberlaadimiseks. Seetõttu on AK-47 rauasuudmes keere paukpadrunitega tulistamiseks vajaliku kalibreeritud avaga otsaku kinnitamiseks. Keerme kaitseks on seal muhv. AKM- il oli muhvi asemel kompensaator. Sama keerme abil kinnitus summuti PBS.
5,45 mm relvadel oli suudmepidur- kompensaator.
Erineva keerme tõttu on paukpadrunitega laskmise otsakuid kahte tüüpi - 7,62 ja 5,45 mm relvadele.
5,45 mm plastkuuli tabamus 5-7 meetri kauguselt jättis sinika (oma kogemustest). Lähemalt võib ka tappa.
Täpselt, sellepärast ma nagu mäletangi, et ka plastkuuli jaoks oli kompensaator olemas, sest juba 50cm kauguselt alumiiniumpotti lastes olid kuulist järel vaid sulapritsmed. Kui mees aga 5-7 m pealt sinika sai, siis lasti ilma kompekata 

VAATA SAADAOLEVAT NÄNNI KA SIIT: http://album.ee/album/289244/50103302
Leitud sellised vidinad,et kas tegemist on ohtlike asjadega http://fotoalbum.ee/photos/Markko009/sets/507443
Saksa SD seeria kild- või kumulatiivpommi päisosa sütiku eAZ 66 jäänustega. Midagi ohtlikku ei sisalda.Markko009 kirjutas:Leitud sellised vidinad,et kas tegemist on ohtlike asjadega http://fotoalbum.ee/photos/Markko009/sets/507443
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline