Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
Postitatud: 12 Mär, 2015 15:14
Väga mõtlema panev kommentaar Postimehest:
Oehh:
S.O.S.: 12. märts 2015
EESTI 2014. AASTA MAKSEBILANSS, RAHVUSVAHELINE
INVESTEERIMISPOSITSIOON JA KOGUVÄLISVÕLG (võrreldes 2013, üe):
http://www.eestipank.ee/publikatsioon/m ... itsioon-ja
1) „ ... Kapitalikonto ülejääk vähenes neli korda (võrreldes 2013, üe). Selle põhjuseks olid ühelt poolt suuremad kulutused saastekvootide ostmiseks ning teiselt poolt Euroopa Liidu struktuurifondide väiksem kasutamine taristu arendamiseks.“ – (taevane arm: kui nii tohutu ebastabiilsus siis vähegi asjatundlik analüütik peaks taipama et kuidas seda seletada – nt kas EL fondide väiksem kasutamine on tingitud sellest et palgavaesuse tõttu on anomaalselt ajusid välja rännanud – igal juhul tuleks protsessi dünaamikat (sic!) modelleerida nagu nt asjatundlikus Bruegel Institute analüüsis: http://www.bruegel.org/publications/pub ... l-context/)
2) „Eesti majandus oli 2014. aastal, sama moodi nagu 2013. aastal netolaenuandja (sic! välisriikidele, üe) ning selle maht oli mõlemal aastal ligilähedane. Kapitali netoväljavoolu kanalid olid eelmisel aastal endiselt portfelli- ja muud investeeringud ning netosissevoolu kanalid otseinvesteeringud ja tuletisinstrumendid ...“ - (investeeringute brutoväljavool oli 2014 ligemale poolteist miljardit suurem kui 2013, ka siis ilmselt ületas Brüsseli poolt siiratud toetuste mahtu – brutoväljavoolu suurenemine mullu on aga eriti ohtlik gradient sest võib olla tingitud ka venemaapoolsete hübriidsõdade rünnakute eskaleerumise hirmust jne – vt ka Kissinger (2014) „World Order“ kus sellest rakursist on just Eestit osundatud)
3) Eesti välisnõuete positsioon suurenes aastaga 12% ja väliskohustuste positsioon 7% ning moodustasid 2014. aasta lõpus vastavalt 27,3 ja 35,3 miljardit eurot.“ - (seega paberi peal on 27 miljardit meie rahvuslikku vara välismaal – ka riikides mis on hübriidsõdadega otseselt (nt sanktsioonide kaudu) seotud ja seega suurtes riskides – nt millegipärast on ca 1,5 miljardit meie otseinvesteeringuid EP andmetel riskantselt Küprosel)
4) „Koguvälisvõlg2 ehk riigi kõigi majandussektorite välisvõlg kasvas aastaga 8% ja oli 2014. aasta
lõpus 19 miljardit eurot (97% Eesti aastase SKP suhtes, ... )“
5) „Üksikasjalikum teave maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla kohta on avaldatud Eesti Panga veebilehel (http://www.eestipank.ee).“ – (kahetsusväärselt sealt ei leia nt muude investeeringute vooge riikide lõikes, ei leia mitte mingeid finantsvoogude prognoose - eriti seoses ECB QE programmiga ning eelseisvate probleemiga et meil praktiliselt/kangekaelselt ning teadustühiselt puuduvad efektiivsed riiklikud võlakirjad et nt kõrgtehnoloogilisi töökohti rajada jne vt ka http://www.bruegel.org/publications/pub ... ed-manual/ – ei leia vihjeid et Moskvaga seotud sanktsioneeritavaid finantsinstitutsioone meil siin enam valitsuse poolt ei subsideerita 0-kasumimaksu varjus jne jne).
Moraal: Eesti kodumaisest majandusest voolas 2014 brutos kapitali rohkem välja kui 2013 kusjuures mitmetesse väga suure riskiga riikidesse – samas Eesti koguinvesteeringute mahud ESA 11.III 15 andmetel ei saavutanud isegi jooksevhindades veel 2007 taset ning pc mahud jäävad kordades maha EA18 mahtudest. Järelikult oleme jätkusuutlikkuse kestlikkuselt EA18 kontekstis suure tõenäosusega divergentsi kursil – eriti arvestades ka anomaalse finantskapitali väljavooluga kaasnevat inimkapitali anomaalset väljarännet (sest kapitali väljavoolu tõttu kodumaiste kõrgtehnoloogiliste töökohtade rajamine kängub – neid rajatakse välismaale meie endi raha eest). Ja nii näib edasi minevat sest nii EP kui ka Rahandusministeeriumi juhtkonnad väidavad (nt 11.III õhtul AKs) et Eestil ei ole veel praegu vaja riiklikke võlakirju ilma asjata välja lasta sest veel „raskemad ajad võivad eel oodata“ ja nagunii on rahvuslikul majandusel „klaaslagi“ peal ja ega meil ei ole üldse asja ELi riigireformidega nagu http://www.bruegel.org/publications/pub ... -to-do-it/ ... ega veelgi vähem on meil asja isegi juba isegi sellega et isegi Euroopa Parlamendis on ärgatud ning märgatakse et paljud hargmaised korporatsioonid ning pangad tegelevad edukalt arvukates liikmesriikides kasumimaksudest kõrvale hoidmisega ja finantside piiritaha slikerdamisega - et midagi tuleks nagu ette võtta (Lamassoure on tax rulings committee: "We have an obligation to produce results" Article - Institutions − 03-03-2015 - 10:43) ja tulemusi ette näidata (vist küll mitte meie saadikute poolt :==).
Oehh:
S.O.S.: 12. märts 2015
EESTI 2014. AASTA MAKSEBILANSS, RAHVUSVAHELINE
INVESTEERIMISPOSITSIOON JA KOGUVÄLISVÕLG (võrreldes 2013, üe):
http://www.eestipank.ee/publikatsioon/m ... itsioon-ja
1) „ ... Kapitalikonto ülejääk vähenes neli korda (võrreldes 2013, üe). Selle põhjuseks olid ühelt poolt suuremad kulutused saastekvootide ostmiseks ning teiselt poolt Euroopa Liidu struktuurifondide väiksem kasutamine taristu arendamiseks.“ – (taevane arm: kui nii tohutu ebastabiilsus siis vähegi asjatundlik analüütik peaks taipama et kuidas seda seletada – nt kas EL fondide väiksem kasutamine on tingitud sellest et palgavaesuse tõttu on anomaalselt ajusid välja rännanud – igal juhul tuleks protsessi dünaamikat (sic!) modelleerida nagu nt asjatundlikus Bruegel Institute analüüsis: http://www.bruegel.org/publications/pub ... l-context/)
2) „Eesti majandus oli 2014. aastal, sama moodi nagu 2013. aastal netolaenuandja (sic! välisriikidele, üe) ning selle maht oli mõlemal aastal ligilähedane. Kapitali netoväljavoolu kanalid olid eelmisel aastal endiselt portfelli- ja muud investeeringud ning netosissevoolu kanalid otseinvesteeringud ja tuletisinstrumendid ...“ - (investeeringute brutoväljavool oli 2014 ligemale poolteist miljardit suurem kui 2013, ka siis ilmselt ületas Brüsseli poolt siiratud toetuste mahtu – brutoväljavoolu suurenemine mullu on aga eriti ohtlik gradient sest võib olla tingitud ka venemaapoolsete hübriidsõdade rünnakute eskaleerumise hirmust jne – vt ka Kissinger (2014) „World Order“ kus sellest rakursist on just Eestit osundatud)
3) Eesti välisnõuete positsioon suurenes aastaga 12% ja väliskohustuste positsioon 7% ning moodustasid 2014. aasta lõpus vastavalt 27,3 ja 35,3 miljardit eurot.“ - (seega paberi peal on 27 miljardit meie rahvuslikku vara välismaal – ka riikides mis on hübriidsõdadega otseselt (nt sanktsioonide kaudu) seotud ja seega suurtes riskides – nt millegipärast on ca 1,5 miljardit meie otseinvesteeringuid EP andmetel riskantselt Küprosel)
4) „Koguvälisvõlg2 ehk riigi kõigi majandussektorite välisvõlg kasvas aastaga 8% ja oli 2014. aasta
lõpus 19 miljardit eurot (97% Eesti aastase SKP suhtes, ... )“
5) „Üksikasjalikum teave maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla kohta on avaldatud Eesti Panga veebilehel (http://www.eestipank.ee).“ – (kahetsusväärselt sealt ei leia nt muude investeeringute vooge riikide lõikes, ei leia mitte mingeid finantsvoogude prognoose - eriti seoses ECB QE programmiga ning eelseisvate probleemiga et meil praktiliselt/kangekaelselt ning teadustühiselt puuduvad efektiivsed riiklikud võlakirjad et nt kõrgtehnoloogilisi töökohti rajada jne vt ka http://www.bruegel.org/publications/pub ... ed-manual/ – ei leia vihjeid et Moskvaga seotud sanktsioneeritavaid finantsinstitutsioone meil siin enam valitsuse poolt ei subsideerita 0-kasumimaksu varjus jne jne).
Moraal: Eesti kodumaisest majandusest voolas 2014 brutos kapitali rohkem välja kui 2013 kusjuures mitmetesse väga suure riskiga riikidesse – samas Eesti koguinvesteeringute mahud ESA 11.III 15 andmetel ei saavutanud isegi jooksevhindades veel 2007 taset ning pc mahud jäävad kordades maha EA18 mahtudest. Järelikult oleme jätkusuutlikkuse kestlikkuselt EA18 kontekstis suure tõenäosusega divergentsi kursil – eriti arvestades ka anomaalse finantskapitali väljavooluga kaasnevat inimkapitali anomaalset väljarännet (sest kapitali väljavoolu tõttu kodumaiste kõrgtehnoloogiliste töökohtade rajamine kängub – neid rajatakse välismaale meie endi raha eest). Ja nii näib edasi minevat sest nii EP kui ka Rahandusministeeriumi juhtkonnad väidavad (nt 11.III õhtul AKs) et Eestil ei ole veel praegu vaja riiklikke võlakirju ilma asjata välja lasta sest veel „raskemad ajad võivad eel oodata“ ja nagunii on rahvuslikul majandusel „klaaslagi“ peal ja ega meil ei ole üldse asja ELi riigireformidega nagu http://www.bruegel.org/publications/pub ... -to-do-it/ ... ega veelgi vähem on meil asja isegi juba isegi sellega et isegi Euroopa Parlamendis on ärgatud ning märgatakse et paljud hargmaised korporatsioonid ning pangad tegelevad edukalt arvukates liikmesriikides kasumimaksudest kõrvale hoidmisega ja finantside piiritaha slikerdamisega - et midagi tuleks nagu ette võtta (Lamassoure on tax rulings committee: "We have an obligation to produce results" Article - Institutions − 03-03-2015 - 10:43) ja tulemusi ette näidata (vist küll mitte meie saadikute poolt :==).