Vene vs. Lääne tankid

[Kapten Trumm]

No ega need tankitootmise detailid ei näi ka eriti avalikud olevat - no ei suuda leida mõnda filmi nt T-72 torni ehitamisest.
Tehnoloogiliselt on lihtsam teha torni kauss ja põhi eraldi, detaile on valmistada lihtsam ja töötlemine on kohe palju lihtsam.

[Illike]

Ma oponeeriks sellele väitele.
Valmistada lihtsam?
Üleni valatud torn on kindlasti vähem töömahukam. Raskem on ainult valuvormi väljamõtlemine.
Selleks, et selliseid suuri asju töödelda ei pea detail liikuma. Liikuda võib hoopis tööriist.

[Kapten Trumm]

Mina nt pole kindel, et ainult valatud torn tagab täna vajaliku tugevuse. Kuskil WWII ajal ehk tagaski, kui kõige hirmsam relv oli 88 mm flak.
Kui seal valatakse ainult toorik ja see käib hiigelpressi alt läbi, kus talle äsatakse 20 korda pähe eesmärgiga saada tugevam metall (nagu sepistamine), siis seda saab ju teha ainult "kausiga", sest pressitavat lehte on altpoolt vaja toetada, torni aluses olev ava on aga tublisti väiksem kui torni sisemõõt.

Noh, vähemalt masinaehituses tehakse küll matsu saavad jupid ikka sepistatuna, kus valamisega on pistmist ainult niipalju, et valatakse toorik, mida siis hõõguval kujul asutakse mehhaaniliselt mõjutama. Sepistatud teras on aga oluliselt tugevam kui valuteras.

Stantsimine pole päris sepistamine muidugi, aga midagi taolist: https://et.wikipedia.org/wiki/Stantsimine

Tanki kere ehitamiseks vajalikke tasapinnalisi soomuslehti küll valtsitakse kuumalt (loe rullvaltside abil pressitakse metall kokku, mis annab tugevuse).

Edit: üks puruks tulistatud torn Parolast

[huvitun]

Riivamisi teemasse. Ehk ei ole olnud

Kuidas toimub jalaväetoetusmasinate BMP-3 tootmine Kurganmašzavod-is

http://bmpd.livejournal.com/2517253.html

Ohtrasti pildimaterjali.

[Kapten Trumm]

Ja ei mingit raketitehnoloogiat, kõik piltidel nähtavad töövahendid ja seadmed on olemas Eestis igas endast lugupidavas metallitöötlemise ettevõttes

[nimetu]

Selleks, et selliseid suuri asju töödelda ei pea detail liikuma. Liikuda võib hoopis tööriist.

See ei muuda asjaolu, et freesimine (eriti veel tolle aja tööriistadega) on tohutult aeganõudev protsess. Neid kihte töödeldakse millimeetrite kaupa. Ma ei taha öelda, et valatud detaile ei töödeldud/töödelda, vaid et antud tanki (IS-3) puhul oleks olnud absurdne torni põhja sellises ulatuses treida või freesida.

[Gideonic]

Võiduparaadil peaks näha saama T-72B3'e:
http://defence-blog.com/army/modernised ... ussia.html

Mis tõestas ennast väidetavalt hästi "õppustel Ukraina piiri ääres"

[onu juulius]

See ei muuda asjaolu, et freesimine (eriti veel tolle aja tööriistadega) on tohutult aeganõudev protsess. Neid kihte töödeldakse millimeetrite kaupa. Ma ei taha öelda, et valatud detaile ei töödeldud/töödelda, vaid et antud tanki (IS-3) puhul oleks olnud absurdne torni põhja sellises ulatuses treida või freesida.

Seade, millega saab suuri avasid (sh tankitorni alumist liitepinda) mõõtu töödelda, on karusselltreipink. Jah, need on suured ja kallid seadmed, aga nad on ammu olemas ja see pole mingi raketitieadus. Valatud tooriku mingi lõikeprotsessi abil mõõtu töötlemine on masinaehituses standardne protseduur. Fotodel (nii T34 kui IS3) olevad 'keevisõmblused' on üsna kindlalt valuvormi jäljed. Valuvorm ja kogu tehniloogiline protsess püütakse teha nii, et valand oleks lõpptootele võimalikult lähedase kujuga (et peaks hiljem võimalikult vähe töötlema). Mitme valatud tooriku kokkukeevitamine on asi, mida püütakse kindlasti vältida, pigem püütakse asja lahendada kasvõi väga keeruliste valuvormidega. Miks? Sest suurte paksust soomusterasest detailide korralik kokkukeevitamine (et oleks kogu paksuses läbi keevitatud nii, et oleks tugev ja ei tekiks termopingeid, pragusid, deformatsioone ja muud jama) on päris keeruline. Üks faktor, mis lubas T34-sid pöörases tempos toota, oli just ühes tükis valatud torn. Valutehnoloogia eripära on see, et vormide ja muu asjassepuutuva mudru väljatöötamine on kallis, aga kui need on valmis ja toimivad, siis hakkab produkti tulema kiires tempos ja suht odavalt. Valatud tükkidest torni kokkukeevitamine ei sobi sellesse valemisse.

[Kapten Trumm]

Kahju, et Parolasse asja pole, seal on lõhki lõigatud torniga T-72 ja auklikuks lastud T-55 tornid olemas.
T-55 torni pildilt paistab mulle selgelt (võimalik, et valesti), et torni alune "karusell" on valmistatud eraldi ja seda pole seestpoolt "kausile" külge keevitatud (keevitusõmblus on siis kas torni küljel või torni all).

[nimetu]

Seade, millega saab suuri avasid (sh tankitorni alumist liitepinda) mõõtu töödelda, on karusselltreipink. Jah, need on suured ja kallid seadmed, aga nad on ammu olemas ja see pole mingi raketitieadus.

Ma tean väga hästi, et sellised asjad on olemas. M4 tankidel olid eraldi rakised (suure võimas mootoriga), mida kasutati tornide freesimiseks. Ma räägin, et keegi ei hakka tervet torni põhja siledaks laskma nagu minu välja toodud piltidel näha on. Lisaks ei jääks üheosalise valu vormidest selliseid imelikke üleminekuid.

Üks faktor, mis lubas T34-sid pöörases tempos toota, oli just ühes tükis valatud torn.

See on täiesti vale. T-34 torn oli kahest osast kokku keevitatud.

Valutehnoloogia eripära on see, et vormide ja muu asjassepuutuva mudru väljatöötamine on kallis, aga kui need on valmis ja toimivad, siis hakkab produkti tulema kiires tempos ja suht odavalt. Valatud tükkidest torni kokkukeevitamine ei sobi sellesse valemisse.

Probleemiks on see, et ta pole ainult kallis vaid ka väga keeruline välja töötada ning see eeldab väga väga häid metallurgilisi teadmisi, mis nõukogude liidus on pigem Läänest maas olnud. M4 tornid olid minu teada ühes tükis valatud, kuid piiranguks olevat geomeetria. St mingitest kuju dimensioonidest alates oli võimatu tagada, et toode tuleks metallurgiliselt ühtlane ja vajaliku tugevusega. M103 kere suudeti terve tükina valmistada alles pea kümme aastat hiljem, kuigi oleks olnud ju igati asjalik juba sõja ajal tankide kered ühes tükis teha.
Britid läksid oma Churchilli keevitatud tornist tagasi valatud torni juurde, sest neil lihtsalt polnud piisaval hulgal pädevaid keevitajaid. Samas venelaste konstruktsioonid olidki valdavalt prostalt tehtud ja keegi eriti ei oodanud, et liinilt lahkuv tank kaua vastu peab (aastane kadu oli kusagil 200% üksuse koosseisus olevast tehnikast).

[Illike]

Kui me torni kokku keevitame, peame me igal juhul keevitatavad pinnad saama tasaseks, st kaks keevitatavat pinda peavad olema paralleelsed. Valuvormiga on võimalik saavutada teatud pinnatasasus, kuid keevitatav pind vajab igal juhul järeltöötlust.
Pinki peab panema ka keevitatava torni aluse. Seega peab töötlema mõlemat detail ja ei ole vahet kas panna pinki 5t kaaluv detail või 20t kaaluv detail. Töö maht on sama, tööriist on erinev.
Üleni valatud torn on vähem töömahukam, seega ka osavam ja kiirem toota. Kas ta ka parem on, seda ei oska öelda.

[nimetu]

Ma ei saa aru mille üle sa vaidled. NSVL keevitati tornisid ja keresid valdavalt mitmest osast. See on fakt.

Palun väga, IS-3 torni lõiked:

Nagu näha, siis mingit põhja seal pole.
Lõpetame nüüd selle jama ära. OK?

[Kapten Trumm]

IS-3 või T-34 ajal võidi neid torni kausse veel valada - tollal oli veel võimalik kaitsa end lihtsalt paksema metalliga.
Küllap T-55 ja edasi mõjutati seda kaussi juba mehhaaniliselt pressi all ja seda saab normaalselt teha siis, kui kauss ja põhi eraldi on.

[Illike]

Nõus. Lõpetame selle teemavälise arenduse. Meil on eriarvamus asjast ja las ta nii jääb.

[toomas tyrk]

Soomuse vahele ka veidi IT uudiseid - britid alustasid oma (alles 2004 aastal kasutusse võetud) Bowman lahinguvälja kommunikatsiooni ja kontrollisüsteemi väljavahetamise hanget. Konkursi võitis ka Bowmani tarninud General Dynamics.

Uudis ise
http://www.defensenews.com/articles/gen ... comms-deal

Veidi Bowman'ist.
http://www.generaldynamics.uk.com/solut ... land-cbml/