www.militaar.net

Idavirus polda tehase või kaevanduse vastu mitte seepärast, et seal elavad slaavlased on kuidagi nürid, vaid seepärast, et sealses põlises tööstuspiirkonnas on väljakujunenud industriaalkultuur ja suitsevad tehasekorstnad ja tehasetöötamine on elu loomulik osa. Paraku oleks päris ebaõiglane lükata sinna järgmised korstnad püsti, et Tartus saaks Toomemäe vilus Ale Coq-i edasi mekkida.

Igal juhul järjekordne populismi võit. SDE ja I seekord suuremad populistid kui Kesk, opositsioonist rääkimata.

Selles mõttes müts maha Kiisleri ees - tema ajas ainsana lõpuni mõistlikku juttu, ka oma erakonna vastu.

See "Ei ehita tehast!" on samasugune protestiliikumine nagu Lätist õlletoominegi. Ma toon ka Lätist, lihtsalt sellepärast, et statistika tuksi keerata kuigi mingit erilist majanduslikku mõtet pole. Olen ikka vaadanud, et nii kui Lätis käia, nii raudpolt Pärnu maanteelt ka kiiruskaamera trahv tuleb ja riik saab oma osa ikka kätte. Mitte küll alkoaktsiisina kuid raha on raha.

Ehitajad ajavad minu silma järgi vaadates asja kapitaalselt valesti. Alustada tuleks ikka rohujuuretasandilt ehk kõigepealt rääkida kohalikega. Seda taktikat viljeles viimati minumeelest Villu Reiljan kui külast külasse ja talust talusse käis. Pärast teda tuli reformierakond oma tagatubadega ja sinna on konflikt juba sisse programmeeritud. Eriplaneering oli samasugune nähtus - kuskil võimukoridorides otsustatakse , et siia tuleb tehas ja kohalikud otsustavad, et kurb lugu, neitsikesed, aga ega ikka ei tule küll.
Kunagi ehitati Kuusalu külje alla vineeritehas, Balti Spoon ja minumeelest hakkas arutelu ikka vallamaja tasandilt. Omanik selgitas, et miks see hea mõte on ja hästi selgitas. Koht oli küll elumõttetu, ei raudteed, vett (heitvesi veeti tsisternidega Kehra puhastusseadmetesse) ega tööjõudu (viimast toodi bussidega ka Ida-Virumaalt). Tehas töötab siiamaani ja pole tal häda midagi. Oleks Toompealt antud korraldus sellisesse kohta tehas ehitada, poleks see kohalike vastuseisu tõttu eluilmas läbi läinud.
Samas kandis töötab ka galvaniseerimistehas, asula ja elumajadeni on minumeelest küll alla kilomeetri ja keegi suurt ei irisegi.Täiesti tühja koha peale ehitati ja see polnud mõne nõukaaegse remonditehase mantlipärija. Jällegi, mu mäletamist mööda räägiti kõigepealt sealsete elanikega ja mitte ei mindud, kilekott näpus , parteikontorisse omale eritingimusi välja kauplema.

Konkreetselt see tselloloositehas muarvates küll mingi Eesti Nokia pole. See, et senti pikerguseks venitatakse paistab juba asjaolust, et kui puidu välisostjate jaoks mitteatraktiivsesse piirkonda (kagu-Eesti) kohta ei saa ongi pankrott majas. Põhimõtteliselt võib ju tehas ka Narva jõele ehitada aga mitte Narva linna vaid ülemjooksule. Kuskil jõe keskel on Eesti Elektrijaam mis palju suurema tehase mõõdu välja annab.
Mingi analoogia on siin rapsiga. Weroli tehas, mis oli omal ajal samuti suur investeering, minumeelest vahelduva eduga ikka tõõtab kuigi alakoormusega. Imaveresse tegid talumehed nüüd oma tehase. Sadamates on samuti kokkuostjad, kes tooret Skandinaaviasse vahendavad. Soomlased ja rootslased oskavad toorainele anda suurema lisaväärtuse kui lihtsalt poslamasla (või tselluloosi) tegemine, kannatab nii pika maa taha transportida ja ei pea tingimata Werolile müüma.
Sama toimuks ka tselluloositehasega. Võib-olla see tekitaks mingit stabiilsust nagu metsandusega seotud akf-d märgivad kuid ei kao sadamatest need puuvirnad kuhugi.

Kunagi tõsteti Tartust keemiatehas Tabiverre. Ei lauldud Tartus hosiannat ega protesteeritud Tabiveres. Aga Mayeri (end Flora) seal nüüd asub ja toimetab, pakub tööd. Olen akf-ide sarkasmiga päri - lasti emotsioonidel võimutseda ja löödi vedelaks.

Runkel kirjutas:Kunagi tõsteti Tartust keemiatehas Tabiverre. Ei lauldud Tartus hosiannat ega protesteeritud Tabiveres. Aga Mayeri (end Flora) seal nüüd asub ja toimetab, pakub tööd. Olen akf-ide sarkasmiga päri - lasti emotsioonidel võimutseda ja löödi vedelaks.

Täiesti vale näide.

Tartus oli tehase alal kolm suurt ja veel mõni väiksem hoone. Ise Mayer väidab kodukal, et "uuendusi mittevõimaldavad tootmisruumid"... Nüüd on seal lammutatute asemel uued elu- ja büroohooned, kokku viis erinevat.

Tabiverre sätiti end aastatel 2003-05. Võeti vana nõuka-aegne tööstushoone, tehti mõni juurdeehitis (kokku ~1500 m2; ise ütlevad, et on uus 1300 m2 laohoone - näha on, et midagi muud on ka tehtud) ja voilà - nüüd on siis uuendusi võimaldavad ruumid...

Kodukalt: "...tootlikkus kasvanud ühe töötaja kohta mitmeid kordi, kadunud on käsitsi tehtav töö". Mis tähendab, et tööd pakutakse ikka suht vähesele arvule inimestele. Saastest pole tõesti kuulnud, aga reaalselt pole ju Tabiveres midagi muutunud - nõuka-aegses ja vahepeal seisnud tööstushoones on lihtsalt uus elu. Selliste mõõtmetega uusarendused Tallina lähiümbruses ei ületa enam ammu uudiskünnist...

Uue puidutöötlustehase pindala üksi oli jämedalt 1 km2. Pluss probleemne transpordi kasv, veetarbimise kasv, saaste kasv jms. Täiesti võrreldamatud asjad...

Castellum, kujuta nüüd ette, et Mayeri tehase kolimine toimuks täna. Sa ei jõuaks seda nuttu, hala ja ökohäma ära kuulata. Minu näite mõte oli just see.

Runkel kirjutas:Castellum, kujuta nüüd ette, et Mayeri tehase kolimine toimuks täna. Sa ei jõuaks seda nuttu, hala ja ökohäma ära kuulata. Minu näite mõte oli just see.

Aga selliseid kolimisi toimub ju kogu aeg. Tallinna tööstusrajoonides ja tehnoloogiakülades, Tartu ringteel, küllap mujal ka (ilmselt vähemas mahus). Üks äsjane laienemisnäide Kohilas:
http://www.harjuelu.ee/kohila-vineer-ma ... svab-veel/
Tabiveres ei muutunud ju midagi. Tööstusmaastik jäi samaks, nüüd on ümbrus lihtsalt korrastatum ja puhtam.

Kui aga praegu tehtaks Tabivere Mayeri-mõõtu tehas nt Otepää aedlinna Pühajärve ääres, siis läheks mölluks küll.

Nii et Tabivere keemiatehas ja uus puidutöötlemistehas on täiesti eri kategooriates. Esimest toimub Eestis pidevalt, teisega sarnast kogukonnale kõrge kaarega pähekusemist õnneks mitte väga tihti.

Neile, kes siin Ida-Viru tööstusmaastikke ihalevad, üks tuleviku probleemülesanne - mida teha sisselangevate kaevandustega? Kas siis ka meenutatakse, et oi kui tore oli, tööd oli ja inimeste elatustase tõusis...aga keskkonnajamad jäid (üle)järgmistele põlvedele...
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 9=1&LANG=1

Mayeril on keskkonnariskid ja puidutöötlemise tehasel on keskkonnariskid. Ja neid tuleb hinnata. Hindamiseni aga ei kiputa jõudma, ratsionaalsus haihtub kuskil "kogukonnale kõrge kaarega pähekusemise" faasis.

Konkreetselt see tselloloositehas muarvates küll mingi Eesti Nokia pole. See, et senti pikerguseks venitatakse paistab juba asjaolust, et kui puidu välisostjate jaoks mitteatraktiivsesse piirkonda (kagu-Eesti) kohta ei saa ongi pankrott majas. Põhimõtteliselt võib ju tehas ka Narva jõele ehitada aga mitte Narva linna vaid ülemjooksule. Kuskil jõe keskel on Eesti Elektrijaam mis palju suurema tehase mõõdu välja annab.
Mingi analoogia on siin rapsiga. Weroli tehas, mis oli omal ajal samuti suur investeering, minumeelest vahelduva eduga ikka tõõtab kuigi alakoormusega. Imaveresse tegid talumehed nüüd oma tehase. Sadamates on samuti kokkuostjad, kes tooret Skandinaaviasse vahendavad. Soomlased ja rootslased oskavad toorainele anda suurema lisaväärtuse kui lihtsalt poslamasla (või tselluloosi) tegemine, kannatab nii pika maa taha transportida ja ei pea tingimata Werolile müüma.
Sama toimuks ka tselluloositehasega. Võib-olla see tekitaks mingit stabiilsust nagu metsandusega seotud akf-d märgivad kuid ei kao sadamatest need puuvirnad kuhugi.

Ümarpuidu hinda eestis dikteerib Soome ja Rootsi puidutöötlemis tehaste nõudlus tooraine järgi. Peamine tooraine tuleb neil koha pealt. Mujalt ostetakse juurde juhul kui odavalt saab. Eestis hind tõuseb kui mingil põhjusel soomes või rootsis pole võimalik piisavalt metsa langetada. Sellises tehases minu teada eriti käsitsi palke ei vinnata. Inimesed kes seal töötavad opereerivad suuremaid tõstukeid ja laadureid. Seega ka töötasu päris miinimum olla ei saa. Väiksem koht kus tööd nagunii napib võidaks kõvasti. Inimesed lähevad ju soome ju sageli sel põhjusel, et kohapeal tööd vähe ja seegi mis pakkuda miinimum või ainult natuke kõrgema palgaga. Soomes saad samaväärse töö eest tunduvalt rohkem. Reaalsus om selline, et suurem osa inimesi programeerijad või igasugu arendusprojektidest raha väljalüpsjad pole. Erinevad oskused ja huvid. Kõik ei mahu ka riigitööle. Praegu on ju selline olukord tekkimas kirjanikud, luuletajad ja kunstnikud riigilt enda ülalpidamist nõuavad. järelikult on neid võimalikku tarbijate arvu arvestades palju saanud. See kehtib ka muudel elualadel. Kus ükskõik milline diplom taskus annab kompetentsi ükskõik mis elualal ja kui tööandjad nii ei arva, siis nõutakse riigilt kõrgemapalgalist väärilist töökohta.

Runkel kirjutas:Mayeril on keskkonnariskid ja puidutöötlemise tehasel on keskkonnariskid. Ja neid tuleb hinnata. Hindamiseni aga ei kiputa jõudma, ratsionaalsus haihtub kuskil "kogukonnale kõrge kaarega pähekusemise" faasis.

Sul aga kipub ratsionaalsus haihtuma, kui tekib kiusatus näppu võrrelda m...ga. No mitte mingist otsast pole Tabivere keemiatehas ja uus puidutöötlemistehas võrreldavates kategooriates.

Siin ksf vanahalb tõi väga kenad näited, kuidas lambist ehitati tehased Kiiule ja Kupule. Ka riskidega ettevõtted (ise oskaks puidutehase tuleohutusest arutleda, muudest mitte eriti), aga mingit erilist vastuseisu pole olnud kuulda. Kui oligi, siis osati need vastuseisud küll kenasti maandada. Õpikunäited?

Uus puidutöötlemistehas võiks minu arust olla ülbuse, ignorantsuse ja ennast korrates, "kogukonnale kõrge kaarega pähekusemise" õpikunäide. Praeguses vastuseisus ei aita enam midagi, kui tahetakse sama ideed velmata, tuleb täiesti uue meeskonna ja protsessiga hakata uuesti pihta.

Järelikult tuleb asjad lihtsalt ära teha ja meediasse mitte midagi öelda. Sedasi ei tea keegi millegi üle kurta. Raielanke nähakse ju ka ainult autoaknast. Need, mis on 50m kaugemal mets (või õigemini puude) taga, ei koti kedagi.

Mida suurem asi, seda raskem nii teha.

Asja võib vist nüüd nii kokku võtta , et arendajad lootsid valitsuse eriplaneeringuga asja üle kohalike peade kiiresti ära teha, aga paraku tulistasid sellega ise endale jalga.

Üle milliste kohalike peade? Kas ma olen asjast valesti aru saanud, aga eriplaneering tähendabki sobiva koha leidmist ja vastavate uuringute läbiviimine vist käib ka selle alla? Mingite väga konkreetsete platside valimiseni asi üldse ei jõudnudki. Võibolla võib siis kohalike all silmas pidada tervet Tartu maakonda.