www.militaar.net

Laseme siis uue küsimuse lendu. Ilmade jahenedes hakkas piduripedaal jala alt kaduma. Peale paari pumpamist oli see omal kohal tagasi ja kõik toimis. Pedaal kukkus hommikul esimese vajutusega pmst. põhja. Linnas sõites ja pidureid tihedamalt kasutades olid pidurid peaaegu õiged (mida tihedamini pidurit kasutasin, seda probleemivabamad need olid). Kuhu või mille tõttu hakkasid pidurid kaduma? Vea likvideerisin (küll enese teadmata) lihtsalt kontrollimise käigus.
EOD, Lemet ja teised, mis juhtus ja kuidas probleem nii lihtsalt lahendatud sai?

Oot-oot, kontrollimise...kuidas Sa täpsemalt kontrollisid? Keerasid korgi maha?

Sümptomid viitaksid nagu väsinud peasilindri mansetile. Piduri pumpamisega surus manseti laiali ja pidur toimis. Veel võiks mõelda automaatse reguleerimisega piduriklotsidele, mis tagasi vajusid.
Mismoodi seda viga kontrollimise käigus enese teadmata kõrvaldada sai, seda ei taipa. Kordaks Lemeti küsimust - mida ja kuidas kontrollisid?

Mul patune mõte, et järsku oli kork umbes... See tekitab igatsugu arusaamatut jama. Samas pole see ilma jahenemisega seotud...viimasega kipub kohe mõttesse tulema pealetõmmatud käsipiduri kinnikülmunud trossid...aga see jälle ei kao kontrollimise käigus iseenesest...

Umbes kork käis ka peast läbi. Et tekkis ilmade külmenedes pidurivedeliku reservuaaris alarõhk...
Aga sel juhul oleks tõenäoliselt õhu süsteemi tõmmanud ja seega oleks peale korgi ava puhastamise pidanud ka pidurite õhutamise tegema. Enese teadmata vea kõrvaldamise järgi just ei lõhna.

Oi te olete vastikud , oletamistega panite täpselt pihta. Pidurivedeliku taset kontrollides keerasin anuma korgi lahti, tase polnud muutunud. Küll aga tulid pidurid laksust jala alla tagasi, erilist niiskusesisaldust poleks tohtinud olla, sest peale viimast rinkalkäiku sai paar liitrit vedeliku õhutamise käigus läbi lastud. Visuaalse vaatluse käigus ei avastanud anuma korgis (ega kusagil tihendi vahel) ühtegi tuulutusava. Ju siis tõmbas temperatuuri langedes anuma vaakumisse ja pikemalt pidureid mitte kasutades imes torudest-voolikutest mahla anumasse tagasi. Igatahes muid lahendusi me välja mõelda ei suutnud. Kässar on sellel eraldi klotsidega ja hüdraulikasüsteemi mõjutada kuidagi ei saa.
Krdima helged pead olete küll, järjekordselt minu kujutletav kübar kiilakspöetud peanupu otsast maha.

Tuletage midagi enda kogemustest meelde ja kribage siia, nagu ise näete, siis tuleb ikka suht debiilseid vigasid ette.

Ok, isand jaagupuuk...sihuke seis, et lähen mina peale tööpäeva lõppu oma mosse manu( kolmkümmend aastat ja kakskümmend kilo tagasi), panen auto käima ja tagurdan reast välja. Kõik korras. Esimene käik sisse, ja...tuld. Noor ja loll, ikka ratas kah ringi. Ja kui auto liikuma hakkas...sa püha püss, tunde järgi on tagumine parem ratas jumalast nelja kanti all. Keel pidi selle rappumise peale tarkusehammaste vahele jääma. Auto muidugi keset teed seisma ja kappadi-kappadi ümber auto. Aga ei midagi, ratas ilusti õige ja ümar... Jälle liikuma, sedapuhku penšiunööri stiilis kohaltminek. Tasa ja targu. Aga vaevu kaks-kolm meetrit liigutud, kui jälle tagumik põrub. Ja kõvastu põrub. Kuri kahtlus poeb hinge- ja pea hakkab pöörlema- käes!!! Kaks irvitavat nägu remondihalli nuka tagnt piilumas. Aga vaat millega see põrssakari sedapuhku hakkama sai, jääb teie ära arvata. Ratta tagasi ümmarguseks saamine võttis aega täpselt sekundi...

Kaabakud pistsid midagi kardaaniristi vahele, hetkel muud küll ette ei tule.

Nõup... Aga kardaaniga on teine hea nõks, mida sai kaabakute kasvatamiseks ja harimiseks kasutatud- lõikad piki sisekummi riba ja kinnitad selle kammitsaga kardaani külge. Kammits tuleks eelnevalt mustaks värvida, et kohe silma ei torkaks. Sisekummi kumerus hoiab rahuajal kummitüki tihedalt kardaani vastas. Kui nüüd kiirendada, lendab kummitükk tsentrifugaaljõu mõjul kardaanist eemale ja hakkab koledama kolinaga kardaanitunnelis lammutama. Võtad kiiruse maha- kolin(või mis kolin- plagin, lagin, müdin- kirjeldamatu ja müstilisel kombel jube hääl, ühesõnaga) kadunud. Kiirendad- läheb autoalune taas lõhkuma. Mõnel nõrgema nerviga kodanikul tegi nervid kohe päris katki...

Velg tasakaalust välja viidud, ehk Kuhugi velje külge kinnitatud mingi mõnekümne grammine võõr keha.

Velg tasakaalust välja viidud, ehk Kuhugi velje külge kinnitatud mingi mõnekümne grammine võõr keha.

Ka seda mitte...sellega oli niimoodi, et autole, mille veljele käisid peale ilukapslid (elik siis pea kõigile toonastele) tekitati väga omapärane efekt sel teel, et sellesama kapsli sisse asetati paar-kolm jämedama kaliibriga mutrit. Kuniks auto liikus aeglaselt, seniks tegid mutrid üpris õõvastavat kolinat, hakkas auto kiiremini liikuma, surus mutrid kilbiserva kinni ning kolin kadus sootuks. Peamurdmine seegi...

Puuhalg sillatala ja auto põhja vahele pandud? Kui plats just päris laudsile pole, siis tänu mittetoimivale vedrule peaks ka päris korralikult raputama.

Paistab, et isiklikud kogemused kõnelevad... ...Tõepoolest, nii see oligi, oli võetud paraja pikkusega puuklots ja asetatud see kerge pinguga tagumise lonžeroni ja silla vahele...raputas ikka korralikult ja ehmatavalt.

Sellist puuklotsiga kogemust mul isiklikult küll pole, aga loogiliselt mõeldes poleks miski muu asi (kui võtta arvesse, et "vea" likvideerimine käis sekundiga) sellist nalja põhjustada saanud.
Aga ka teisel pool maakera sai autodega omajagu nalja. Paar kuud tagasi tuli meie hostelisse paar prantslast. Nood olid omale soetanud ligi 30 aastat vana Ford Falconi, mille käivitamist oli huvitav vaadata: kõigepealt istus üks tüüp autosse ja andis startertit. Selle peale mootor ohkis ja aevastas tükk aega, vahel harva läks isegi käima. Enamjaolt käis asi nii, et tuli ka teine mees appi, kapott tõsteti üles ja siis üks andis starterit ja teine valas pudelist otse karburaatorisse bensiini. Mootor turtsus ja plärtsus, hirmus bensiinilõhn oli ümberringi ja läbi häda ikka käima läks. Lõpuks ma siis läksin kah vaatama, et mis sellel autol küll viga on. Üksainus kiire pilk kapoti alla ja mul oli viga leitud. Iga mossede-žigullidega kokku puutunud inimene märkaks sellist viga kohe, noored eurooplased aga paraku autode tehnilisest poolest suuremat midagi ei teadnud... Mis seal siis viga oli?