Kapten Trumm kirjutas:Väike mõtteharjutus kah kõige lõppu: kui Eesti Vabariik taasiseseisvus 1991, saadi päranduseks ENSV perioodist ca 4400 vangi. Et kui seal olnuks vange, kes pisteti vangi plaani täiteks, pulli pärast, tõekspidamiste tõttu ja lihtsalt elanikkonna hirmutamiseks, siis miks EV ajal ei olnud amnestiat ja tegelikult vangide arv isegi suurenes? 2000. a paiku oli see arv ca 10% kasvanud ja ligines 5000-le.
Minu jaoks on seletus lihtne - poliitvange oli üsna vähe ja polnudki kedagi amnesteerida. Põhimassi vanglates istujatest moodustasid aga tavalised kriminaalid - tapjad, vargad, vägistajad jne, kes istuvad analoogseid vangistusi igas riigis ja keda ka demokraatlikus EV-s ei hakatud vabastama seepärast, et nad olid vangi mõistetud miski ENSV "rahvakohtu" poolt.
Vangide arv Eestis 1991-2005 ja selle vähendamise karistusõiguslikud ja kriminoloogilised alused.
Projekti lõpparuanne 2007
LK21 kirjutas:Kui endistes sotsialistlikes riikides on aset leidnud suhteliselt mõõdukad vangide arvu vähenemise protsessid, siis mitmetes endistes Nõukogude liiduvabariikides võib rääkida väga suurtest muutustest. Eesti moodustab erandi, olles kõrge vangide arvuga riik, kus vangide arv viimastel aastatel pole vähenenud. Samas ei ole aga selge, kui püsivate muutustega on tegemist teistes endistes Nõukogude liiduvabariikides ning kuidas vangide arvu drastiline vähenemine on saavutatud. Näiteks Venemaal ja mitmes teises endises Nõukogude Liidu vabariigis kasutatakse kuni praeguse ajani massilisi amnestiaid, mille abil saab lühiajaliselt vabastada vanglakohti uutele vangidele. Niisugune tegevus ei tähenda aga karistuspoliitika repressiivsuse astme alandamist. Samuti on suurtes tugevalt tsentraliseeritud riikides võimalik vangide arve vähendada administratiivsete meetoditega muuhulgas osade vanglate ümbernimetamisega, ümberprofileerimisega muud liiki asutusteks (nii tehti muuseas 1960ndate aastate keskpaigas Nõukogude Liidus, kui suure hulga seniste alaealiste kasvatustöö kolooniate baasil loodi uut tüüpi asutused - erikutsekoolid).
Tabel 2. Vanglaasutustes viibivad isikud, seisuga 31. detsember, 1991...
Süüdimõistetud : 3189
Vahistatud : 1219
Kokku Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta : 282
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites ... ._2007.pdf
Sinna juurde ei tasu ära unustada organiseeritud kuritegevuse äkilist tõusu 80-ndate lõpul ja 90-ndate algul, mis mõjutas oluliselt toonast statistikat
Tapmiste dünaamika on analoogiline raskete isikuvastaste kuritegudega, mille arv Eestis hakkas järsult kasvama 1990. aasta alguses. Maksimum hulk tapmisi pandi toime 1994. aastal, mil vastavaks arvuks kujunes 365 ehk 24,2 tapmist 100 000 elaniku kohta.
http://raulpage.org/koolitus/rf_ardel.html
Poliitvangidest eraldi.
Kindlasti on pädevaid numbreid Memento raamatutes jms aga need on nii mahukad, et pole aega neid praegu tuhnida.
Üks suurem poliitvangide vabastamine ja vähenemine toimus 1960-ndail aastail, seda vaatamata uue "poliitvangide põlvkonna" pealekasvamist.
Wõrumaa teataja 18.07.2015 kirjutab
Seniste andmete järgi vangistati aastail 1953–1960 umbes 2000 inimest. Kuid uurimistöö „Kommunistlike režiimide kuriteod” (2009) autorid ise kahtlevad, et tegelikult oli arv suurem. Eesti vastupanuliikumise tuntud tegelase Enn Tarto algatatud andmete kogumisel selgus, et Mordva vangilaagrites oli 1960. aastail, mil Tarto ise neis viibis, eestlasi 750 meest ja 30 naist. [...] 1960. aasta paiku lasti kodumaale küll tuhanded eesti poliitvangid ja küüditatud perekonnad, kuid mitte alati ei pääsenud nad koju, mis oli läinud kolhoosi omandiks või erastatud punaparunite poolt. Ei vabastatud ka kõiki poliitvange – neid, kelles nähti ohtu kommunismile. [...] Kuid 1960. aastail hakkas vangilaagreisse tagasi tulema noori, keda süüdistati poliitilise tegevuse jätkamises Eesti Vabariigi taastamise nimel.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
80-ndate lõpus n.n. "glasnosti" tulekuga toimus NSVLiidus n.ö. "vanade" poliitvangide viimane suurem vabastamine.
Nt. Enn Tarto räägib ajalehes "Reede" nr. 41, 12 oktoober 1990
Kui ma vabanesin , jäi veel süümevange istuma. Ka on tulnud omamoodi uus laine poliitvange. Eestis küll väga vähe , aga Kaukaasias ja Kesk Aasias on paljusid poliitilistel põhjustel vabadusest ilma jäetud. [...] Olin [1988] Permi oblastis poliitvangide erirežiimiga laagris eelviimane kinnipeetav ja minuga juhtus sama lugu mis Mart Niklusega : lugesin Eestist saabunud ajalehtedest , et mind on vabastatud. [...] Selleks hetkeks , kui meid oli sinna jäänud ainult kaks , oli näha , et nagunii saame vabaks . Selle viimase mehe , Ukrainast pärit Aleksejevi vabastamist ei nõudnud keegi , aga 1988. aasta lõpuks vabanes temagi .
Heiki Ahonen on kirjutanud ajakirjas "Vikerkaar" nr.9 1990 artikli Eestist pärit poliitvangidest ja nende nimekirjadest.
Ta toob ära tema kasutuses olevate nimekirjade alusel järgmised Eestist pärit poliitvangide numbrid (mis ei ole lõplikud, sest võib olla ka muid nimekirju):
1977a nimekirjas on 54 nime
1979a nimekirjas on 42 nime (kadunud on 16 1977a nimekirjas olnud nime ja juurde on tulnud 4 uut nime)
1989a nimekirjas on 15 nime märkusega, et enamuses on tegemist sõjaväeteenistusest keeldunud isikutega.
Siit võib teha järelduse, et nii ütelda NSVLiidust (või ENSV-st) "antigi üle" iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigile ainult "kriminaalvangid", mistõttu mingitest drastilistest vangide üldarvu muutustest poliitvangide massilisuse tõttu ei saagi loogiliselt võttes sellel hetkel enam rääkida.
Sanktsioonisüsteem ja karistuspraktika: uuemad arengutendentsid Eestis
Jaan Ginter, Tartu Ülikooli kriminoloogia dotsent
Kui vaadatavangistuse kasutamist kohtute poolt, siis võib märgata, et vangistuse kasutamine oli 90-ndate keskpaigas ja lõpus üpris ühtlase osakaaluga –umbes iga neljas süüdimõistetu asus kandma reaalset vangistust 2003-ndal ja 2004-ndal aastal aga oli märgata kiiret karistuspraktika karmistumist, vangistusega karistati juba vastavalt 32 ja 42 protsenti süüdimõistetutest (vt joonis 6). Nii kõrge repressiivsus oli karistuspraktikale omane enne seda viimati 80-ndatel aastatel (vt joonis 7). Õnneks võib märkida, et repressiivsuse kasv ei ole siiski veel jõudnud nii kaugele kui see oli 60-ndatel ja 70-ndatel aastatel, mil reaalne vangistus ootas 2/3 süüdimõistetutest.
http://media.voog.com/0000/0038/9691/fi ... Ginter.pdf
Tabelist on ilusasti näha ENSV-EV vangistatute hulga dünaamika nii 60-ndatel või 70-ndatel, kui ka 80-ndatel ja mis edasi juhtus.
Vt. haakuvalt ka
Õiguse vastu ei saa ükski - Ülevaade okupantide rahvuspoliitikast Eestis
http://okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nime ... ki?start=4