Ma olen enamuse meil müüdavatest lihakonservidest aja jooksul ära proovinud ja üldistatult julgen põrutada, et Läti konservid on enamuses pask.
Söödav on nt VIVAT Kana kintsuliha vürtsidega.
Kalakonserve olen ka Läti omasid omajagu proovinud ja seal pole pilt parem, kuigi võib leida üksikuid pärleid.
Ja see, et on toodetud Lätis peaks olema pakendilt alati leitav kas EAN (GTIN) koodi esimese osa järgi (Läti on 475) või kui EAN kood on antud kohalikule maaletoojale (Eesti kood on 474), siis muul viisil eraldi.
KODUKÜLA Hautatud sealiha 250g (EO)
EAN: 4742835011009
Toote koostisosad/kirjeldus:
Sealiha 75%, joogivesi, sool, must pipar, stabilisaatorid E451i, E452i, E407, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, antioksüdant E301, säilitusaine E250.
Tootjamaa: Läti
Siin on Eesti EAN/GTIN
Information about the company that licenced this GTIN
Company Name Mobec AS
Address Kurekivi tee, 2 Rae vald, Harju maakond 75306, Estonia
Website
https://www.mobec.ee
License Key 474283501
License Type GS1 Company Prefix
Global Location Number (GLN) 4742835010002
Licensing GS1 Member Organisation GS1 Estonia
Licence information was provided by GS1 Estonia and was last updated on 28 Jan 2025.
https://www.gs1.org/services/verified-b ... 2835011009
Kas GTIN-koodi järgi saab teada kauba päritolumaa?
Ei, see ei ole võimalik. Riigiprefiksi järgi vöötkoodis on võimalik aru saada, millises riigis on GS1 organisatsioon vastava kauba registreerinud.Toode ise võib olla valmistatud mis tahes maailma riigis. Näiteks saab välja tuua meie oma poodides müüdavad tooted/kaubad. Neil on küll peale märgitud prefiks 474, kuid see ei tähenda, et need tooted/kaubad oleksid valmistatud Eestis. Lihtsalt tarnija/maaletooja on registreerinud EAN-koodi Eesti registris.
http://triipkood.eu/kkk/
Toidu päritolu märkimine.
Toidu müügipakendil esitatakse TOIDU päritoluriik või lähtekoht:
• kui selle puudumine võib tarbijat eksitada;
• teatud toidugruppide puhul.
Toidu müügipakendil esitatakse TOIDU PÕHIKOOSTISOSA päritoluriik või lähtekoht:
• kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama mis toidu põhikoostisosal.
Toidu päritolu esitamise üldine põhimõte on, et antav teave ei tohi tarbijat eksitada.
Eksitamisvõimaluse hindamisel tuleb arvestada tervikut: kogu pakendi märgistust, kaubamärke, logosid ja pilte ning ka toote turustamise aega. Kui toidu pakendil olevast ettevõtja nimest, logost, piltidest, lipuvärvidest vms võib saada eksitava ettekujutuse toote päritolu kohta, tuleb toidu tegelik päritoluriik või lähtekoht esitada nii selgelt, et ei tekiks segaduse ohtu. Näiteks juhul, kui toidu pakendil olev kaubamärk loob ettekujutuse Eesti tootest, kuid toode ei ole Eestis valmistatud, tuleb märgistusele lisada toote tegelik päritoluriik.
Toidu päritoluriigiks peetakse riiki või territooriumit, kus toit on toodetud või töödeldud/valmistatud. Toit, mille tootmise, töötlemise või valmistamisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse pärinevaks sellest riigist või sellelt territooriumilt, kus toimus selle toidu viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.
Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritoluriigiks riik, kus toit on toodetud/kasvatatud, ja teiste toitude puhul on päritoluriigiks riik, kus toit on töödeldud või valmistatud. Esitada tuleb riigi või lähtekoha nimi.
Töötlemiseks ei peeta toidu pakendamist, sorteerimist, puhastamist, jahutamist, koorimist, viilutamist, hakkimist, peenestamist, jahvatamist, tükeldamist, külmutamist, sulatamist või muud vähetähtsat käsitlemist, sest need ei muuda toitu olulisel määral. Vähetähtis käsitlemine (näiteks marjade külmutamine, ürtide kuivatamine, juustu viilutamine ja pakendamine) ei muuda toote päritoluriiki. Kui põllumajandustoodete sellist vähetähtsat käsitlemist tehakse teises riigis, peetakse põllumajandustoote päritoluriigiks ikkagi riiki, kus see on algul toodetud. Lihatoodete (näiteks vorstid, singid) puhul on päritoluriigiks riik, kus lihatoode on valmistatud.....
https://toiduteave.ee/margistamine/paritolu-markimine/
Konkreetne konserv siis...
Toote koostisosad/kirjeldus:
Sealiha 75%,
joogivesi,
sool, must pipar,
stabilisaatorid:
E451i (Naatriumtrifosfaat, kasutatakse niiskust säilitava/siduva ainena, stabilisaatorina ja emulgaatorina),
E452i, (Naatriumheksametafosfaat, kasutatav liha- ja kalatoodete kvaliteedi parandajana, võib parandada lihatoodete veepidavust/siduvust).
E407, (karrageen, merevetikatest saadav želeeriv aine)
lõhna- ja maitsetugevdaja E621 (Naatrimuglutamaat, ei vaja kommentaare)
antioksüdant E301, (Naatriumaskorbaat, kasutatakse antioksüdandina ja happesuse regulaatorina)
säilitusaine E250 (Naatriumnitrit, vajalik igale lihatootele, annab värvuse ja pikema säilivuse)
Ehk siis - 75% sealiha (ei tasu unustada, et "liha" all mõistetakse väga laia spektrit, odavkonservi ei lähe kindlasti karbonaad ega filee)
pakun puusalt ca 3% maitseained (sool, pipar)
Ca 20% on vesi, mis on segatud lihaga ja aetud karrageeniga "paksuks" (E407) ja selle tarbeks liha vett siduvaks (E451i; E452i)
