www.militaar.net

Hiina ja Vene jagavad Kasahstani - selle maavarasid.

Ukraina sõja ajal on Euroopa riigid loobunud Vene naftast ja gaasist. Neile alternatiivide otsimisel tõstsid pead tuumaenergeetika eestkõnelejad. Tuumajaamade töös hoidmiseks tuleb aga kindlustada ligipääs uraanivarudele, et tuumakütust oleks piisavalt.

2030. aastal peaks maailm tootma uraani kuni 75 000 tonni aastas, mis on tunduvalt suurem möödunud aasta 65 000 tonnist. 2016. aastast on uraani hind tõusnud viis korda, mille peamiseks põhjuseks peab Briti nädalakiri [The Economist] eelkõige Hiinas kiirelt kasvanud nõudlust.

Kasahstanile on selline tuumaenergeetika buum väga kasulik, sest tegemist on maailma mastaabis suurima uraani kaevandajaga ja riigikassa vajab täitmist. 2022. aastal tuli Kasahstanist 43 protsenti kogu maailmas kasutatavast uraanist. See on kolm korda suurem kogus, kui eksporditi uraani Kanadast.

Kanada on Kasahstani järel järgmine suur uraani kaevandaja ning sellest Põhja-Ameerika riigist sõltuvad USA tuumajaamad. Kanada plaanib 2025. aastaks kaevandada 31 000 tonni uraani, andes 25 protsenti Ameerika uraani vajadusest.

Poole kaevandatavast uraanist müüb Kasahstan aga Hiinale, mis moodustab kaks kolmandikku kogu Hiina uraanivajadusest. Kahekesi arutatakse mahtude suurendamist ja ühise uraani transporditrassi väljaehitamist. Hiina tahaks tulevikus Kasahstanist kätte saada ligi 60 protsenti riigi majanduse kütmiseks vajalikust uraanist.

Praegu töötab Hiinas 55 tuumareaktorit ja ehitamisel on 23 lisaks, viitab USA energeetikainfo agentuur.

Venemaa üritab Kasahstani uraanivarudelt tekki enda peale tõmmata, lubades ehitada sellesse oma piiriäärsesse suurriiki tuumaelektrijaama. Kas seda plaani saadab edu, see hakkab sõltuma tuumaenergeetika küsimuses korraldatava rahvahääletuse tulemustest.

The Economist viitab, et Kasahstani-suguses riigis ausat ja õiglast rahvahääletuse korraldust loota on liiga optimistlik.

Venemaa käes on ka Kasahstani naftaekspordi toruots. Kasahstanil endal merepiiri pole, mistõttu sõltub riik oma naftamüügil Venemaa sadamatest. Selle tõttu kontrollib Venemaa ka Briti meedia andmetel juba ligi 25 protsenti Kasahstani uraanivarudest.

https://maailm.postimees.ee/8059653/sop ... ude-parast

wolfgang kirjutas: ↑15 Juul, 2024 13:16 [. Ei pea 60selt või, kui (diameeter on täis).e.

Sealt edasi tuleb okaspuud käsitsi langetama hakata, harvesteri lõuad ei lähe piisavalt laiali

. Või vähemalt peab saemees assisteerima.

Runkel kirjutas: ↑15 Juul, 2024 19:34 Hiina ja Vene jagavad Kasahstani - selle maavarasid.

2030. aastal peaks maailm tootma uraani kuni 75 000 tonni aastas, mis on tunduvalt suurem möödunud aasta 65 000 tonnist.

/---/

Kanada plaanib 2025. aastaks kaevandada 31 000 tonni uraani, andes 25 protsenti Ameerika uraani vajadusest.

Arvud ei klapi.

OLAVI kirjutas: ↑14 Juul, 2024 15:51
otsija86 kirjutas: ↑14 Juul, 2024 12:17 Tuleb sealt, kus ta parasjagu tuleb ja turg võtta võimaldab. Samas müüakse ju ka neid miniatuurseid kombijaamu juba, kus eramajale/korteriühistule saab küttesüsteemile paigaldada selle kombijaama ja seal küll ei ole juures väidet, et 5 meest peavad 24/7 katla kõrval passima. https://www.eramets.ee/metsandusuudised ... otmisjaam/
Et üks töökoht saaks 24h täidetud kuu normtundidega on vaja 4 inimest + 1 kes oleks suuteline asendama.

Kui palju noori spetsialiste on nõus töötama kolmes vahetuses, olenemata päevast ja olema valmis iseseisvalt südaöösel võtma vastu otsuseid ning võimeline ise defekteerima ja vajadusel seadmeid remontima?.
(Kui inimesel muusikalist kuulmist ei ole, siis olenemata palga suurusest temast viiulikunstnikku ei saa.)

Hooldemees ei pea mitte sugugi seadme kõrval olema ja võib distantsilt jälgida ning kasvõi 100km kauguselt kohale sõita aga see tekitab lisa transpordikulusid ja võib tekitada mitmetunniseid seadme seisakuid, millega tuleb arvestada.
Võimsama elektrijaamaga elektrit võrku müües peab arvestama, et etteteatamata elektritootmise katkestamise eest on võrguettevõtjal õigus trahvida väiketootjat, iga tunni eest mil elektrit ei toodeta.

Viidatud artikli reklaamjutust:
Koostootmisjaam kasutab energia tootmiseks hakkepuidul põhinevat unikaalset tehnoloogiat – puidust toodetakse kuumutamise teel kõigepealt puugaas, mis toidab sisepõlemismootorit. Jaam võimsusega 45 kW elektri- ja 120 kW soojusenergiat, tarbib ühes kuus ca 135m3 hakkepuitu.

Jaama või jaamade soetamisele tuleb mõtlema hakata siis, kui kogu energiakulu ühes kuus ületab 2000 eurot, sellisel juhul tasub jaamaga toodetud energia ennast ära. Eratarbimise puhul teeb see ca 10-15 majapidamist, igaühe suurusega 100 m2 kasulikku elamispinda.

Sander Saati sõnul on kõige suurem risk seotud hakkepuidu kvaliteediga. „Hakkes ei tohi prahti, liigset puukoort ja hakkimata toorainet sees olla, ehk tooraine peab olema kvaliteetne. Seepärast on meil ka partnerid, kes garanteerivad kvaliteetse tooraine. Kõik toimib väga lihtsalt – auto sõidab ette, laeb hakkepuidu hoidlasse ja muud muret polegi, sest meie koostoomisjaam töötab laitmatult,“ räägib Saat.
45kW/15=3kW, ehk kui toita 15 majapidamist 45kW generaatorist, siis ühes majapidamises pesumasinat tööle pannes tuleks selles majapidamises boiler välja lülitada ja kohvikannu või elektripliiti samal ajal kasutada ei tohiks, juukseföönist rääkimata.
Ehk artiklis on tegu küllalt väikse võimsusega seadmega, mis sobiks vast 1-2 talule, kus peremees ise või sulane saab vajadusel toimetada.
(Igal biokatlal on mingi teatud aeg, mille jooksul saab hooldemees seadme töö ruttu taastada ja kui hooldemees selleks ajaks kohale ei jõua, siis peab uuesti käivitamise protsessi alustama.)

Kui suurtes hakkepuidukateldes põletatakse praegu kuni aasta lageda taeva all laagerdunud koore ja mulla segu, siis puugaasistamine nõuab kvaliteetset kütust, mis tõstab selle hinda ja vähendab saadavust.
Netis on küllalt näha, et kui palju tuleb vaeva näha, et puugaasist automootorile 20kW energiat saada ja kui palju sellega on vaja vaeva näha (puhastamine) aga kuidas siin lubatakse 24h 200kW energiat saada täitsa ilma hoolduseta.?
Kui selles seadmes kulub head puitu päevas 4,5m3, siis viletsa kütteväärtusega puitu võib kuluda mitu korda rohkem ja tekkiva tuha kogus võib viletsa kütusega olla 10 korda suurem.

Hakkepuitu veetakse 90m3 masinatega ja seega peaks hakkelao mõõt katkematu töö tagamiseks olema ca 150m3.

Ma ei taha mitte sugugi väita, et sellised koostootmisseadmed ei tööta vaid, et ilusas müügijutus kõike ei räägita.

Näiteks kui seisad talvel kütuselaos ühte hunnikusse külmunud (jäätunud) 150m3 hakkehunniku kõrval, kust mehaanilised etteandeseadmed kütust kätte ei saa, siis mõistad miks Soomes on kütuselaod põrandaküttega aga meil on "valve kopamees" kes tuleb vajadusel (järgmisel päeval) hunnikut lõhkuma.
(Külmunud hakkepuit on sellise konsistentsiga, et labidaga ei ole selle juures mitte midagi teha vaid tuleb kangiga taguda.)

Antud lahendus on tavaolukorras siiski mõeldud töötama võrguga kooskõlas ja kui selle järgi arvestada, siis talvisel ajal pidevalt maksimumiga uhades toodaks see seade üle 32MWh elektrienergiat kuus lisaks soojusele, mis teeks 30 korteriga maja kohta üle 1 MWh elektrienergiat. Reaalsuses jääb keskmine korteri energiakulu pigem 0,2-0,3 MWh kanti kuus, seega 4 korda tegelikult tuleks sealt energiat rohkem, kui kortermaja reaalselt ise kulutaks, olgugi, et tiputundidel võib puudujääk tekkida ja peaks võrgust juurde midagi ostma, hädaolukorras kui võrk on segi pommitatud, siis tehtaks lihtsalt mingi graafik või siis miski veidi tarkust omav juhtimine lihtsalt lüliks vahepeal mingid korterid võrgust välja.

otsija86 kirjutas: ↑15 Juul, 2024 21:05 Antud lahendus on tavaolukorras siiski mõeldud töötama võrguga kooskõlas ja kui selle järgi arvestada, siis talvisel ajal pidevalt maksimumiga uhades toodaks see seade üle 32MWh elektrienergiat kuus lisaks soojusele, mis teeks 30 korteriga maja kohta üle 1 MWh elektrienergiat. Reaalsuses jääb keskmine korteri energiakulu pigem 0,2-0,3 MWh kanti kuus, seega 4 korda tegelikult tuleks sealt energiat rohkem, kui kortermaja reaalselt ise kulutaks, olgugi, et tiputundidel võib puudujääk tekkida ja peaks võrgust juurde midagi ostma, hädaolukorras kui võrk on segi pommitatud, siis tehtaks lihtsalt mingi graafik või siis miski veidi tarkust omav juhtimine lihtsalt lüliks vahepeal mingid korterid võrgust välja.

Väga tubli ja tehke see oma majas ära, ostke see 250 000eur maksev generaator ning kirjuta ka meile, et kuidas seade tegelikult töötab ja millised on kulud toodetud energiaühiku kohta.
Tore kuulda, et kellelgi läheb nii hästi et iga korter majas saab lubada 15 000eur väljaminekut.

Ise olen kuulnud, et kortermajad praegu lõpetavad raha kokkuhoiuks soojasõlmede ja katlamajade hoolduse pikaaegseid püsilepinguid ja loodavad häda korral ise soojaseadmete remondiga hakkama saada.

Kas seda on keegi väitnud? Rohelistele ei meeldi, et nii jõhkras mahus raiutakse, nagu seda hetkel tehakse. Mulle ka see ei meeldi. Jutustused teemadel, " aga mets on ju küps!!!!!!!!" ja "ei saa seda ju mädanema jätta, peab kohe maha lõikama" on bullšitt - ei juhtu selle metsaga midagi, kui see 100 aastaselt maha võetakse.

On sul selle metsandusega ikka mingi kokkpuude olemas? Kasvõi teemal, et isal on 10 ha metsa või nii? Mull tundub, et seda napib.
Ma see nädalavahetus hakkan puid maha võtma, saarepuud vanuses 50-60 aastat, tormiga kipuvad ümber kukkuma, kuna juured on tüvest lahti mädanenud. Meie kandis on selliseid puid paksult. Ootame ära, kuni 100 a saavad (enne kukuvad hoonetele ja teele)?

Peale seda "raieküpset" vanust muutub mets looduse ja vanuse mõjul selliseks rägastikuks, kus on pehkinud puid, kus harvester ei saa korralikult töötada ja kust kokkuvõttes saabki ainult "haket lasta".

parkija kirjutas: ↑15 Juul, 2024 14:52 Mina loen ja saan aru et kohe kohe jääb juhitavatest võimsustest puudu , sinna see timo meid juhtis , eks valitsuses oli uskujaid ja roheideoloogia fanaatikuid ka omajagu , nukker .

Rohelise sünonüüm on üldiselt "võhik", "lollpea" "loll aktivist" jne.
Täpselt sama käib ka looduse ja keskkonna teemadel tavalise inimese kohta - mida neile ei saa pahaks panna.
Roheliste hulgas on väga napilt asjatundjaid, metsa, tehnoloogia jne alal.
On vaid asjatundjad FB miitingute ja propaganda alal - tänapäeval pole muud vajagi, kui jampsi piisavalt kaua korrutada, siis võhikust tavainimene usubki.

Heaks näiteks on need "tuumajaamade eksperdid", keda meil siin paljastatud on. Keerukas teema, las selle tuumajaama teemal räägib ikka see, kes rohkem teab. Mina ka ei tea.

Mis isenesest ei tee kliima- ja roheteemasid kuidagi vähem oluliseks, lihtsalt sügavalt kahju on, et igasugu roheidioodid on selle teema põhjalikult täis roojanud ja see muutub järjest enamatele vastumeelseks - eriti kui seda viia ellu rumalalt ja kampaanialikult. Vaadake näiteks, mis on saanud roheliste poliitilisest reitingust meil, kunagi olid lausa Riigikogus.

Kas BRELL blackouti ja el.tarbimise piiramist ehk režiime ei ole pakkunud? Või millel su usaldus Vene elektrivõrku põhineb?

R on päris suur ja võimas võrk. Seal on nii tuuma, söe, kui hüdrojaamu(need hoiavad meil 50 Hz stepslis praegu) - magnetväljas pöörlevat massi on kõvasti, et seda välja lüüa on kaunis keeruliline. Kui küsimus oli mõeldud, et miks nad seda pahatahtlikult teha ei võiks siis ilmselt on neid seni tagasi hoidnud tõik, et ka ajutiselt okupeeritud Köningsberg on samas võrgus ja kui nad ELL tuled ära kustutavad on seal ka pime. Mingid gaasijaamad on sinna küll rajatud ja midagi olla ka katsetatud, aga pole kuulda olnud kas ja kuidas see õnnestus.

On sul selle metsandusega ikka mingi kokkpuude olemas? Kasvõi teemal, et isal on 10 ha metsa või nii? Mull tundub, et seda napib

.
Valesti tundub.

...saarepuud vanuses 50-60 aastat, tormiga kipuvad ümber kukkuma, kuna juured on tüvest lahti mädanenud. Meie kandis on selliseid puid paksult

Huvitav kant sul. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas juured tüvest lahti mädanevad. Kas see on see puu haigus "saare surm" vms.? Mul on üks ilgelt vana saar, mis vahepeal oli juba praktiliselt surnud, et vaatasin peab maha võtma. Sauna kohale viltu ka, aga mõned aastad tagasi toimus täielik renessanss ja niimoodi haljendab, et anna olla. Eelmisel aastal maha lõigatud käsivarre jämeduse oksa lõikekoht(traktor ei mahtund alt läbi) on juba kinni kasvanud. Üks eriti väljapaistev saar, mida ma tean, on mingi 2,5 -3 meetrit läbimõõdus, kõrgus 20+ kindlasti, juurte juures tüves oli selline õõnsus, et tähetark mahuks koerust tegema. See õõnus laoti tellistega kinni ja nüüd on see puu selle ava niimoodi kinni kasvand, et pole nähagi(palju õnne saemehele kes seda maha võtma hakkab). Niiet saared paistavad julma eluvaimuga olevat, üldjuhul.

Ida pool olla probleeme inseneride kättesaadavusega, kui lääne võrguehitajad läksid võtsid nad võimalikult palju oma töötajaid kaasa. Nüüd on häda, et kuidas olemasolevat infrat remontida ja uusi turbiine tuleb hiinast osta. Omaenda toodang kärab ka, aga pole suurem asi, nagu ikka. Suure rohepööramisega on läänel endal elektriinfra ehitajatest ja komponentidest puudus käes, kõik läheb nagu musta auku.

BRELLiga lepingu lõpetamise teade Venemaale edastatud.
https://www.err.ee/1609398475/balti-ele ... ll-lepingu
Kas sellega saab nõukogude energeetika meil ometi läbi või kui kaua lohistaksid Hamburgid Eestit veel Vene võrgus edasi? Igasugune äri- ja muu tegevus Venega on tabu, kuid Eesti energeetikud on suutnud kanaliseerida seda ikka koostöö jätkamise suunas.
Või nagu poliitik Mart Helme rahvakoosolekul "Ilma Venemaata me hakkama ei saa..."

Ühendusi Euroopa elektrivõrguga luuakse juurde.
https://www.err.ee/1609398277/leedu-ja- ... e-rajamise

Roheliste hulgas on väga napilt asjatundjaid, metsa, tehnoloogia jne alal.

Tartu Ülikooli teadlased näiteks ütlevad, et raiemahud pole kaugeltki jätkusuutlikud, sest juba täna on iga viies hetkar eesti metsast viimase 10 aasta jooksul olnud lageraielank. Seda näeb ka palja silmaga, ei pea ekspert olema.
Millises loodusteaduses muidu Sul endal doktorikraad on?
Minul ei ole, aga ei suru ka oma arvanust peale vaid tsiteerin teadlasi (mõned leheküljed tagasi).

ühes majapidamises pesumasinat tööle pannes tuleks selles majapidamises boiler välja lülitada

Milleks elektriboiler, kui koostootmisjaam toodab kordades rohkem soojusenergiat, sealhulgas ka sooja tarbevett?
Tegelikult on üldse müstika, et meil ei ole kasutusel nii sooja kui külma vee sisendiga pesumasinad - laseksin hea meelega õhk-vesi soojuspumbaga soojendatud vett pesumasinasse ja loputuseks tuleks külm vesi trassist.

Sa esitatud kallutatud pilti. Maaülikooli metsanduse koolkond räägib täpselt vastupidist. Teaduskraadid pole seal sugugi kehvemad.
Saamaks aru, kuidas asi on, tuleks vaadata mõlemat.
Igaüks oskab ka internetist selle tarkuse leida, et metsa alune pindala on sõja järel järjepanu kasvanud, kus see lagedaks raiumise probleem on?

Pilt

Kes jällegi põhikooli bioloogia tunnis on kuulata viitsinud, saab ehk aru, et metsa efekt CO2 sidumisel sõltub, palju on puul rohelisi lehti, 5-aastane roheline võserik raielangil võib vabalt omada rohkem rohelist pinda kui on seal enne kasvanud 60-aastastel puudel, millel on suur tüvi ja näputäis rohelisi lehti ladvas. Nende metsade väärtus CO2 kontekstis seisneb vaid puidus sisalduva süsiniku hoidmises, mida õigemini neid majandada (sh õigel ajal lõigata), seda rohkem saab sellest materjali, mis CO2 ei emiteeri ja mida vähem lastakse sel hukka minna, seda vähem läheb põletamiseks (ehk CO2 vabanemisele). Ja metsas ära mädanev puu toodab väga hästi kasvuhoonegaase, ilma et inimene temast mingit tolku omaks.

OLAVI kirjutas: ↑15 Juul, 2024 23:24
otsija86 kirjutas: ↑15 Juul, 2024 21:05 Antud lahendus on tavaolukorras siiski mõeldud töötama võrguga kooskõlas ja kui selle järgi arvestada, siis talvisel ajal pidevalt maksimumiga uhades toodaks see seade üle 32MWh elektrienergiat kuus lisaks soojusele, mis teeks 30 korteriga maja kohta üle 1 MWh elektrienergiat. Reaalsuses jääb keskmine korteri energiakulu pigem 0,2-0,3 MWh kanti kuus, seega 4 korda tegelikult tuleks sealt energiat rohkem, kui kortermaja reaalselt ise kulutaks, olgugi, et tiputundidel võib puudujääk tekkida ja peaks võrgust juurde midagi ostma, hädaolukorras kui võrk on segi pommitatud, siis tehtaks lihtsalt mingi graafik või siis miski veidi tarkust omav juhtimine lihtsalt lüliks vahepeal mingid korterid võrgust välja.
Väga tubli ja tehke see oma majas ära, ostke see 250 000eur maksev generaator ning kirjuta ka meile, et kuidas seade tegelikult töötab ja millised on kulud toodetud energiaühiku kohta.
Tore kuulda, et kellelgi läheb nii hästi et iga korter majas saab lubada 15 000eur väljaminekut.

Ise olen kuulnud, et kortermajad praegu lõpetavad raha kokkuhoiuks soojasõlmede ja katlamajade hoolduse pikaaegseid püsilepinguid ja loodavad häda korral ise soojaseadmete remondiga hakkama saada.

Ei tea mis põhjusel sa just sellesse suvalisse esimesse näitesse nii kinni nüüd kiilusid, et selle järgi kalkuleerimist korraldad, see oli toodud lihtsalt näitena, et on olemas ka veel pisemaid seadmeid, mis toimetavad ilma viie mehe valvekordadeta, pigem nagu tavalised katlamajad enamuse ajast autonoomselt. Linnastunud alale ei oleks kuigi sobilik nagunii selline lahendus, kus igal kortermajal oma katlamaja(korstnad pole piisavalt kõrged ja see toss hakkab teistpidi tervisele, mis linnale langeb), kuigi sooja/elektriga varustatuse julgeoleku osas oleks need veel kõige kindlamad, kuna ka linna katlamajad/koostootmisjaamad saab sodiks pommitada, tõsi, siis ei jääks terve riik energianälga , kui saaks paugu üks suur narva põlevkivijaam/tuumajaam, mis kogu riigile energiat toodaks. Need kõiksugu planeeritavad tuumajaamad jms on ka nagunii kõikvõimalike toetuste ja hinnapõrandate najal tehtavad, seega nagunii tuleks maksumaksja raha eest mingis osas neid ülal pidada/luua, sama teema võiks siis ehk olla hoopis koostootmisjaamadele ülemineku korral. Ja teiseks, ega kui luuaksegi siia miski tuumajaam, ega see ei tähenda ju, et meil kogu linnade/alevite soojatootmine ka automaatselt selle tuuma pealt toimima hakkaks, ikka jääks needsamad katlamajad mingit põlevmaterjali kütteks ahju loopima samamoodi edasi, seega koostootmisjaamade korral oleks justkui selline olukord, kus saaks väikese lisanduva küttematerjali pealt pea 100% elektrienergiat vastu, kuna jääksoojus ehk kadu läheks nagunii kasutusse soojatrassidesse. Antud tootmine läheks suhteliselt ideaalselt kokku ka meie kliimas tarbimisvajadusega, talvel, kui pole päikest ja on külm, siis meil tarbimine laes ja need koostootmisjaamad peavad ka nagunii suht maksimumvõimsusel uhama, kui saabub kevad, siis küttevajadus väheneb, sealt tulenevalt ka elektrienergia vajadus langeb, samas tekivad valgemad päevad ja päikeseenergia hakkab elektritootmist kompenseerima ning saab aastaringse tootmisvajaduse enamvähem tarbimisvajadusega kokku sobivaks. Vaikselt tilgub neid akusalvestusi ka peale, kuna nende hinnad on üksjagu alla langenud, siis mingil perioodil saabub ilmselt aeg, mil päikeseenergia saab ka ööpäevase öise tarbimise katmisega pool aastat hakkama, mil kütteperioodi pole.

Saamaks aru, kuidas asi on, tuleks vaadata mõlemat.
Igaüks oskab ka internetist selle tarkuse leida, et metsa alune pindala on sõja järel järjepanu kasvanud, kus see lagedaks raiumise probleem on?

Probleem on selles, et selle “metsa” alla loetakse ka langid, igasugune võsa ja ka minu elupuud ning pihlakad, näiteks.
Statistika on tore asi.

Teiseks, teemaks on ju EV energia ja julgeolek - mis pagana CO2 meie oma metsadega taga peame ajama? Pigem loodus ja keskkond laiemalt ning miks mitte julgeolek sõjalises mõttes. Kus kuradi kohas sa oma varitsusi siin lapitekil (varsti?) enam teed, raielanke on tore oma jaoga drooniajastul ületada või liiguks parem korralikus segametsas? Ise ju olid suur kolonnipurustaja kitsastes kanalites, metsamassiivide keskel. See tore 5 -aastane haavavõsa võib ju CO2 siduda, aga K9 enam ei varja.

Varasemalt räägitud haiged saared on demagoogia, sest minu arusaamist mööda pole keegi metsamajandamisele vastu, massilisele lageraiele ollakse.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Juul, 2024 12:48
Sa vist ei pannud tähele, et seda "sodi" hakkb meil kuluma sellisel moel sama suurel hulga, kui on Eesti aastane raiemaht.
Kahtlen sügavalt selles, et isegi paberipuu (rääkimata saepalgi) tasemel puitu hakatakse kunagi ahju ajama, lihtsalt sellel pole mingit majanduslikku iva. Pigem puhastatakse raielanke paremini ja jäetakse vähem vedelema. Kui hakke hind tõuseb, siis muutub kunagi rentaabliks ka võserike üles töötamine (täna pole) jne.

See on kontoriroheliste levitatav narratiiv, kuidas palgimetsad ahju lähevad. Võrrelge hakkepuidu ja kasvõi pelleti mahuühiku hinda saepalgi omaga - no parimagi tahtmise juures on see täielik rahaline lollus (ainult lollid rohelised ei saa aru). Kirjanen kindlalt nii loll pole, et maksab inglaste pelletitele peale - kasutades tooraineks saepalki, mille ühik maksab kordi rohkem pelletist.

Lihtsalt metsa ostetakse üles lankide kaupa ja sealt tuleb raie järel kõike - sestap võib iga hakkevabriku õuel näha ka korralikke palgivirnasid, mis lähevad rahaks palkidena, mitte hakkeks.

See, et Eesti puiduäris tehakse kõlblikust palgist haket võ pelletit, on üks alatumaid rohevalesid - ja miskipärast inimesed usuvad.

Panen siia pildi, kus vasakul on pellet ja paremal on raielangi jäätmetest tehtud (kuivatatud) hakkepuit, sest tõenäoliselt ei ole enamus "tavalist hakkepuitu" näinudki.

Huvitav, kas Trumm pakub välja "majanduslikult põhjendatud" tehnoloogia millega saab paremal asuvast hunnikust (koorepudi, okkad, sammal, muld mis tekib hunnikus pudi lagunemisel, jne.) toota vasakul asuvaid kollaseid pelleteid?
Pilt heast hakkepuidust:

Palgivirnad on hakkevabriku õuel seepärast, et hakke säilitamisel kuhjas on aastane kadu kuni 35% ja kõige kasulikum on säilitada puitu palgina.

: PUIT_AASTAKADU.png (147.21 KiB) Vaadatud 523 korda

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek