www.militaar.net

Kas Olavi väidab, et sellest pudis tpeaks graanulinveest pelletit tootma?

Pigem mõistan, et ta väidab, et pelletit tehakse millestki muust, kui paremal olevast. Millestki, mis on rohkem kollane kui pruun.

Sõnastan küsimuse ümber. Kas kusagil on väidetud, et graanulitehased toodavad sellistest jäätmetest graanuleid?

isonts kirjutas: ↑16 Juul, 2024 21:37 Sõnastan küsimuse ümber. Kas kusagil on väidetud, et graanulitehased toodavad sellistest jäätmetest graanuleid?

Trumm väitis.
Kui mu postituse algusest oleks lugenud Trummi postitust, siis vist nii ei küsiks sest Trumm väitis, et palgist pelleteid ei tehta.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Juul, 2024 13:48
Kahtlen sügavalt selles, et isegi paberipuu (rääkimata saepalgi) tasemel puitu hakatakse kunagi ahju ajama, lihtsalt sellel pole mingit majanduslikku iva.

Kui sellist värvi pelleteid palgist ei tehta, siis millest tehakse?
(Pilt on tehtud ühe võttega õhtupäikse valguses, et ei saaks värvierinevuses erinevaid töötlusi süüdistada.)

OLAVI kirjutas: ↑16 Juul, 2024 22:46 Kui sellist värvi pelleteid palgist ei tehta, siis millest tehakse?

Tõsiselt küsid või?
Suurem osa on sae-ja höövlitööstuse ülejäägid. Pinnad, saepuru, höövlilaast. Kui see uudis peaks olema, siis näiteks profiillaua tootmisel läheb väga korralik protsent palgist lihtsalt laastuks ja puruks. Väiksem osa on väheväärtuslik puit. Metsakuiv, pessiga ja maltsaga kuusk, sinine mänd, valge lepp, remmelgas jne.

Pelleteid saab toota isegi heinast ja põhust (vähemalt seadme tootja väidab nii. Kuid produkt ei ole hea energiasisaldusega ja välimus pole ka seksikas, seega toodetakse saepurust ja höövlilaastust mis on hea, selmet puru lihtsalt sadamatest laevadega välismaale viia (istun just ühel saarel sadamas ja vahin saepurumäge) ... kuid kui me tahame pelleteid toota järjest suuremas mahus, siis kvaliteetset tooret ei jätku ja siis hakatakse jah ihuma juba palkide peale hammast. Kooritakse ära, koor koos igasuguse muu metsarisuga läheb puiduhakkeks, aga sisu läheb pelletiteks.

Olles rääkinud paari metsandusinimestega, siis export graanul on ainult kvaliteetsest kasepuust.
Seepärast ka kasepalgihind oli laes ja läheb ka varsti.

Defineeri kvaliteetset kasepuud? Või rääime ikka kasepaberipuust? Vaata hinda kasepalgil ja kasepaberipuul?
Väga väike osa pelletist on kodumaise tarbijatele enamu on nn expordiks. Põhimõtteliselt jaguneb pellet for industrial use ja premium pelletiks, mida pakendatakse välismaal ümber jaemüügiks ja näiteks soomes koolide ja väiksemate katlamajade kütmiseks.
Tööstusliku pelleti pressimiseks läheb osades tehastes isegi puukoor sisse, kui pole koorimise masinat. See läheb põhiliselt elektri tootmiseks. Premium pelleti tootmiseks kasutatakse minu andmetel üldse saepuru, mida ostetakse pelleti tehastesse sisse saekaatritest.

isakene kirjutas: ↑17 Juul, 2024 0:20

OLAVI kirjutas: ↑16 Juul, 2024 22:46 Kui sellist värvi pelleteid palgist ei tehta, siis millest tehakse?

Tõsiselt küsid või?
Suurem osa on sae-ja höövlitööstuse ülejäägid. Pinnad, saepuru, höövlilaast. ....

Saekaatris tekkivad Pinnad on praktiliselt vaigusisalduseta puukoor ja see "kooretolm" rikub pelleti kvaliteedi. Pudiseb laiali ja ummistab etteande.
Et pinnad oleks kasutatavad toormaterjalina peavad palgid olema enne saagimist kooritud.
(Kliendi petmiseks on odavam on savi saepurusse segada, sest see lisab rohkem kaalu.)

isonts kirjutas: ↑17 Juul, 2024 9:08 ... Tööstusliku pelleti pressimiseks läheb osades tehastes isegi puukoor sisse, kui pole koorimise masinat. See läheb põhiliselt elektri tootmiseks. ...

Puhta pelletiga ei ole mõtet tööstuslikult elektrit toota, sest hakkepuit on odavam (tootmisele kulub vähem energiat).
Aga hakkepuidu kateldes kasutatakse (madalama kvaliteediga) pelletit lisakütusena, kui langijäätmetest tehtud hakkepuit on nii viletsa kvaliteediga, et iseseisvalt ei suuda põleda (põleb aga ei suuda tõsta kolde temperatuuri vajaliku väärtuseni) ja siis lisatakse koldesse pelletit kolde temperatuuri tõstmiseks.

(Samamoodi on Iru prügipõletuse koldes gaasipõletid sees, et kui prügi on "lahja", siis kolde suitsugaaside temperatuuri tõstmiseks +900C'ni lisatakse koldesse gaasi.)

Premium pelleti tootmiseks kasutatakse minu andmetel üldse saepuru, mida ostetakse pelleti tehastesse sisse saekaatritest.

Saekaatris palgi saagimisel saab saepuru tekkida ainult teatud protsent puidust ja selle kogus sõltub otseselt saetee laiusest.
Teades valmis saematerjali kogust saab arvutada, et kui suur kogus saepuru saab normaalsel palgisaagimisel üldse tekkida ja see ei ole lõpmatu.
Kui keegi püüab väita, et kaasaegseid lintsaage kasutades on palgi saagimise jäägina saepuru tekkimise protsent 50, siis see on jama.

Loodusseadustega on kooskõlas, et kõike maa peal kasvavat orgaanikat saab moel või teisel põletada ja selle kohta on tehtud palju uuringuid ning analüüse (leitavad ka netist).

Ka meie maal juba aastakümneid tagasi tehti arvutusi lähtudes pinnal kasvavast biomassist ja selle kogu väärindamise energeetilise kulu arvutamise kohta et paljudel juhtudel on energeetiliselt kasulikum väärindamiseks kuluva kütusega kohe kütta, energeetiliselt väheväärtusliku toormaterjali töötlemisele kuluva liigse ressursi raiskamise asemel.

Lähtudes majanduslikust ja energeetilisest mõtlemisest ei tohiks materjali kokkukogumine ja väärindamine tarbida rohkem energiat, kui saadakse lõppprodukti põletamisel.

Majanduslikult tasub isegi põhu põletamine, kui see on mingi muu protsessi käigus kokku kogutud.
Aga spetsiaalselt põletamiseks "põhu" kogumine (transport ja kuivatamine) kütuse saamiseks on kaasaegse tehnikaga väga väikse, kui mitte negatiivse kasuteguriga.

isonts kirjutas: ↑17 Juul, 2024 9:08 ... Tööstusliku pelleti pressimiseks läheb osades tehastes isegi puukoor sisse, kui pole koorimise masinat. See läheb põhiliselt elektri tootmiseks. ...

OLAVI kirjutas: ↑16 Juul, 2024 22:46 Puhta pelletiga ei ole mõtet tööstuslikult elektrit toota, sest hakkepuit on odavam (tootmisele kulub vähem energiat).
Aga hakkepuidu kateldes kasutatakse (madalama kvaliteediga) pelletit lisakütusena, kui langijäätmetest tehtud hakkepuit on nii viletsa kvaliteediga, et iseseisvalt ei suuda põleda (põleb aga ei suuda tõsta kolde temperatuuri vajaliku väärtuseni) ja siis lisatakse koldesse pelletit kolde temperatuuri tõstmiseks.

Eesti ekspordib väga suurtes kogustes tööstuslikult kasutamiseks sobivat pelletit, mida kasutatakse sihtriikides elektri tootmiseks. Ma ei maininud, et premium pelletit sellisel otstarbel kasutatkase.

isonts kirjutas: ↑17 Juul, 2024 9:08Premium pelleti tootmiseks kasutatakse minu andmetel üldse saepuru, mida ostetakse pelleti tehastesse sisse saekaatritest.

OLAVI kirjutas: ↑16 Juul, 2024 22:46 Saekaatris palgi saagimisel saab saepuru tekkida ainult teatud protsent puidust ja selle kogus sõltub otseselt saetee laiusest.
Teades valmis saematerjali kogust saab arvutada, et kui suur kogus saepuru saab normaalsel palgisaagimisel üldse tekkida ja see ei ole lõpmatu.
....blablablaa

Pikk jutt .......Milleks see vajalik on? Päris elus ostavad pelletitootmisega tegelevad tehased saekaatrites tekkiva saepuru kokku. Fakt. Täna ei jää midagi müümata/ostmata. Isegi pelleti tootmises tekkiv tuhk müüakse kohalikule põllumehele maha.

OLAVI kirjutas: ↑17 Juul, 2024 10:21Saekaatris tekkivad Pinnad on praktiliselt vaigusisalduseta puukoor

Ise oled sa puukoor: https://www.facebook.com/21885888146683 ... 567211180/

OLAVI kirjutas: ↑17 Juul, 2024 10:21 Saekaatris tekkivad Pinnad on praktiliselt vaigusisalduseta puukoor ja see "kooretolm" rikub pelleti kvaliteedi. Pudiseb laiali ja ummistab etteande...

...Kui keegi püüab väita, et kaasaegseid lintsaage kasutades on palgi saagimise jäägina saepuru tekkimise protsent 50, siis see on jama...

Halloo?? Näita mulle see saeveski, kus palgid enne töötlemist ei koorita? Võibolla mõne külamehe ühesaeraami töökoda ja need tüübid kes lintsaag sabas, talumeeste juures teenust teevad...

Ja näita mulle see saeveski, kus lintsaage massiliselt kasutatakse? Selliste tühiste kohalike tegijate nagu Flexa Eesti, Jeld-Wen, endine Näpi Saeveski, Stora Enso - kes kõik mu klientide nimekirjas on ja keda aegajalt külastan - juures miskipärast olen ainult üksikuid lintsaage kohanud.

Kusjuures, alles käisin Viru-Nigula Flexas saepurutorni hüdrojaama hooldamas ja pidin veidi aega ootama, kuni saepuruveok end täis laadis. Muuhulgas küsisin kohalikult ülemuselt, et mitu rekkatäit päevas puru läheb ka? Vastati, et paar-kolm -neli tükki ikka. Ja see on ainult üks mitte väga suur höövelmaterjali tehas...

USA-s on Texase osariigis üle 200 000 elaniku ilma elektrita juba 9+ päeva. Põhjuseks seal mõllanud orkaan, mis rikkus elektrivõrku. Kohalikud ründasid juba elektrikuid, kes saadetud sinna olukorda taastama. Sooja on seal 30-40 kraadi ringis. Algselt võttis torm elektri üle 3 miljonilt elanikult.

More than 200,000 CenterPoint Energy customers without power struggle with the heat one week after Hurricane Beryl swept through southeast Texas.

The Piñones are among the hundreds of thousands of Texans entering a second week without power as temperatures remain in the 90s and the heat index nears triple digits. Hurricane Beryl landed on the Gulf Coast a week ago and swept through East Texas, knocking down trees and power lines with gusts over 80 mph. The storm maintained hurricane-level strength as it plowed through Houston, knocking out power for almost 3 million people.

July 14, 2024

CenterPoint Energy, the Houston-area utility that maintains the infrastructure for more than 2.8 million customers across Texas, said it has been restoring power faster than in recent storms. But the company estimates that about 226,000 customers will still not have their power back eight days after Beryl struck. Some of those customers won't have power until Friday, according to the company's tracker.

https://www.texastribune.org/2024/07/15 ... ane-beryl/

Metsandusjuttudele vahelduseks;
https://www.err.ee/1609399450/euroopa-k ... realistlik

Euroopa Liidu plaanib 2030. aastaks toota aastas 10 miljonit tonni rohevesinikku ja sama palju ka importida. Euroopa kontrollikoda ütleb, et see ei õnnestu, vaja on realistlikumat plaani.
Euroopa Liit koostas nelja aasta eest vesinikustrateegia. Eesmärk on kasutada rohkem rohevesinikku ja seeläbi vähendada liikmesriikide süsinikuheidet ja sõltuvust maagaasist.

jne

Kontrollikoda kritiseeris raportis, et kuigi nende hinnangul on Euroopa Liit 2021.–2027. aastal jooksul kulutamas rohevesinikule 18,8 miljardit eurot, siis seatud eesmärkide saavutamiseks sellest ei piisa.
"Euroopa Komisjonil ei ole ülevaadet rahastusest, mida vaja on, ja neil puudub ülevaade, mida liikmesriigid rahastuse mõttes on juba ise teinud. See on üks asi, mis tuleb ära teha. Komisjon peab liikmesriikide, tööstuse esindajate ja asjatundjatega maha istuma ja saama selguse, palju raha vaja on ja seadma realistlikumad eesmärgid," lausus Blok.

Kadri Simpson vastab;

Simson ütles, et mida komisjon teab ja juba näeb, on see, et rohevesinikule peab hinnavahe tasandamiseks oodatust vähem peale maksma.

Kokkuvõtvalt; Kontrollikoja hinnangul 2021-2027 kulutada plaanitud 18,8 miljardist ei jätku, aga Simson arvab, et jääb ülegi!
Meie kivipallurid poliitikute ja ametnike hulgas muidugi jätkavad sellele eesti maksumaksjate raha raiskamist!
Eesti elektri hinnad ei lange kuna...
https://www.err.ee/1609400107/auvere-el ... ooldusesse

Auvere elektrijaama on Eesti Energia uusim põlevkivil töötav elektrijaam, mis pärast valmimist 2016. aastal on sageli remondis olnud. 300 MW võimsusega jaam on pärast CO2 kvoodi hinna tõusmist ka suviti harva tootma pääsenud, sest turul on ees odavama kuluga tuule- ja gaasijaamad.
"Auvere elektrijaamas mullu läbiviidud moderniseerimised ja soojusvahetite vahetus aitas ettevõttel oluliselt tõhustada elektrijaama töökindlust ja jõuda heade tootmisnäitajateni," teatas Eesti Energia neljapäeval.

Kui luua mehhanism kus see jaam pidevalt töötaks oleks meil odavam elekter?!

Plaanimajandus kogu oma "hiilguses", aga endiselt ei toimi. Mis elektrihinna langusest sa unistad, üks rida ju juures jälle arvel.