Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Selline mulje võib avalikku meediat vaadates tõesti jääda, aga tegelikkus on natuke teistsugune. Kes ei usu, leidke mõni ukraina mereväelane ja rääkige otseallikaga. Ukraina sõdib merel niimoodi sel lihtsal põhjusel, et nad ei teinud ära oma kodutööd aastaid enne sõja algust. Sõja algusest neil muid võimalusi lihtsalt pole seetõttu olnud. Kui keegi arvab, et see droonindus jms ’ebakonventsionaalne’ on kuidagi hea ja odav, nagu meediast võib ehk mulje jääda, on see paraku väärarusaam.

Ukrainlased lihtsalt on sunnitud kasutama käepäraseid vahendeid ja tundub, et tulemuslikult. Teadis vanarahvas rääkida, et häda ajab härja kaevu.
Üks Magura meredroon on öeldud maksvat mõnisada tuhat ja selline suudab oskuslikult kasutatult uputada Ropucha. Raketikaatri puhul me räägime ikkagi umbes 100 miljonist, siin on lausa 2 suurusjärku vahet.

Kui see siin lahatud 2 suure patrulllaeva ja 9 raketikaatri programm tegeliku maksumusega ca 1,1 miljardit konverteerida Maguradeks, siis tõenäoliselt tekiks arsenal, millega võiks uputada kõike, mida me vaid sooviks. Kogu Balti laevastiku näiteks, viimseni.

Ma tegin matemaatika ära, 1,1 miljardit jagada 500 000-ga (tegelt maksab see vähem) tähendab 2200 drooni. Sellist massi ei suuda isegi USA lennukikandja lahingugrupp tõrjuda, rääkimata mõnest lahingukorras Balti laevastiku lahinguvimplist. Parvetaktika, küllastusrünnak jne.

[teeline35]

Ma tegin matemaatika ära, 1,1 miljardit jagada 500 000-ga (tegelt maksab see vähem) tähendab 2200 drooni. Sellist massi ei suuda isegi USA lennukikandja lahingugrupp tõrjuda, rääkimata mõnest lahingukorras Balti laevastiku lahinguvimplist. Parvetaktika, küllastusrünnak jne.

selline mass jääks lahesopi suudmesse kinni kui korraga lahti lasta.
Tõsisemalt rääkides suurte vimplite ihalusest. Pole me veel nii rikkad, et piisavalt võimsaid laevu ehitada parajal hulgal. Paratamatult jääb maavägi kõige prioriteetsemaks ja merevägi peab kompromisse tegema oma soovides.

[URR]

On sul mõni hea viide käepärast, et mis võrdleks vähemalt ajaleheartikli tasemel neid arvamusi mida tehti enne sõda A2AD kohta ja teisalt vaataks, et kuidas nt Mustal mere piirkonnas Vene poolel selle rakendamine on kulgenud? Mul on jäänud kuidagi selline mulje, et algsetes ootustes ja hilisemas tegelikkuses on mõningane (kõva?) käär sees.

Ei ole. Musta mere sõjast ei saa A2AD kohta õppetunde tuletada, sest keegi pole püüdnud seda (merel) rakendada. Mõlemad osapooled on juba Mustal merel ega ürita sinna siseneda.

Isegi mitte Arleigh Burke-klassi aluseid, mis oma AEGIS süsteemiga on mõeldud venelaste massilisi tiibraketirünnakuid tõrjuma?

Küsimus pole ainult hulgas, vaid ka kauguses (=regeerimisajas). Lisaks tuleb arvestada oma laevade väärtust (hinda, olemasolu ja vajadust neid samal aja kusagil mujal kasutada) ja seda, kui palju kasu annab konkreetse paltvormi lähedale paigutamine / kui palju suudaks see saavutada kaugemalt ja ennast ohtu seadmata.

Mulle jääb arusaamatuks ka URR poolt selle kasutamine enda väidete tõestuseks.

Eelkõige lõi see mul kaane maha (te oleks pidanud meie leedulasest lektori reaktsiooni nägema), aga samas on see ka äärmuseni viidud näide mõttekäigust, mis on päriselt olemas ja mida olen kohanud nii õppustel kui päris plaane tehes. Rohkem detailidesse ei saa minna. Kokkuvõttes: pole vaja arvata, et keegi appi ei tule, aga ei maksa ka eeldada, et keegi teine kõik ära teeb.

Ja miks peavad laevatõrjeraketid laevadel olema? Mida see juurde annab võrreldes maal paiknevatega?

Saab minna teisele poole tuulikuid või nende vahele, lasta teistsugusest suunast ja kiiremini manööverdada. Ei vaja eraldi väekaitset ega transporti, meeskonna suurus on selle tõttu väiksem ja kokkuvõttes võiks süsteem odavam olla. Ma nendin, et ellujäämisvõime maa peal on arvatavasti suurem ja maapealsed raketid ilma laevadeta on odavamad kui raketid koos laevadega.

Oleme RA-l kohal, päästame ja tõrjume reostust. Esimeses konfliktis "norime tüli" ja tuvastame sihtmärgi ... ja siis on juba nii ohustatud, et Väiksest väinast välja ei tule?

Sellest ma ei saanud aru. Olen edastanud oma arusaamise mereväe poolametlikust visioonist, millele saan veel põhjuendusi ja selgitusi lisada. Kel parem plaan on, lasku tulla, võimalusel koos kuluarvutusega. Kapten Trumm on oma “trummipaadistiku” välja käinud, aga ma eeldan, et ta asendaks selle nüüd droonidega

Üks Magura meredroon on öeldud maksvat mõnisada tuhat ja selline suudab oskuslikult kasutatult uputada Ropucha.

Kas see kehtib ka uuemate droonide kotha, mis helikoptereid hirmutavad? Mitut drooni on vaja (tõrjutakse või ei jõua muul põhjusel sihtmärgini), et üks rünnak õnnestuks? Kas see on muutumatu suurus või arendab vastane oma väekaitset? Millise lainekõrgusega suudavad droonid opereerida? Kuivõrd on Musta mere olud Läänemerele üle kantavad? Kuidas saaks droonid meid kaablimuredega aidata? Vähemalt mõnede küsimustega neist tegeletakse.

[URR]

Paratamatult jääb maavägi kõige prioriteetsemaks ja merevägi peab kompromisse tegema oma soovides.

Järeldust vaidlustamata küsin, kuidas on selleni jõutud. Kas:
1. (Geograafilistel, poliitilistel vms) põhjustel on maavägi Eesti oludes kõige tõhusam ja seda tuleb eelisarendada.
2. Kuna maaväge on seni eelisarendatud on see kõige löögijõulisem väeliik.
Millised oleks sobivad proportsioonid? Ilmselt jääb see kuhugi "jagame kõik võrdselt" ja "paneme ülejäänud väeliigid kinni" vahele, aga kuhu? Viimasel juhul kannatab lõpuks maavägi ise, sest ta merepoolne tiib jääb katmata ja keegi ei too varustust kohale.

[Kilo Tango]

Paratamatult jääb maavägi kõige prioriteetsemaks ja merevägi peab kompromisse tegema oma soovides.

Järeldust vaidlustamata küsin, kuidas on selleni jõutud. Kas:
1. (Geograafilistel, poliitilistel vms) põhjustel on maavägi Eesti oludes kõige tõhusam ja seda tuleb eelisarendada.
2. Kuna maaväge on seni eelisarendatud on see kõige löögijõulisem väeliik.
Millised oleks sobivad proportsioonid? Ilmselt jääb see kuhugi "jagame kõik võrdselt" ja "paneme ülejäänud väeliigid kinni" vahele, aga kuhu? Viimasel juhul kannatab lõpuks maavägi ise, sest ta merepoolne tiib jääb katmata ja keegi ei too varustust kohale.

Sedalaadi diskussioon läheb IMHO juba sügavale demagoogia valdkonda.
Eelisarendada tuleb neid vahendeid, mis annavad kõige suuremat efekti kulutatud inimressursi ja EUR kohta.
Väeliigi põhine mõtlemine ei ole väikeriigi armeele kohane ja mul on kurb kuulda, et Mereväes selles nii kinni ollakse.

[Kilo Tango]

... Kas see kehtib ka uuemate droonide kotha, mis helikoptereid hirmutavad? Mitut drooni on vaja (tõrjutakse või ei jõua muul põhjusel sihtmärgini), et üks rünnak õnnestuks? Kas see on muutumatu suurus või arendab vastane oma väekaitset? Millise lainekõrgusega suudavad droonid opereerida? Kuivõrd on Musta mere olud Läänemerele üle kantavad? Kuidas saaks droonid meid kaablimuredega aidata? Vähemalt mõnede küsimustega neist tegeletakse.

Täiesti valed küsimused.
Droon on lihtsalt mehitamata veesõiduk. Antud kontekstis "pealveetorpeedo" teise nimega.
See, et ukrainlased kasutavad neid just sellisel kujul kui nad kasutavad, on tingitud sellest, et neil on kiire ja et neil on vaja lahendada olukord nö. "põlve otsas". See EI tähenda, et kõik meredroonid peaksid olema sellised kaatri tüüpi sõidukid. Vabalt võib kasutada ka narkoallveelaevade sarnast "poolallveelaeva" lahendust või lausa sõidukit, mis sõidab praktiliselt 100% vee all ja millel on ainult mast vee peal. Küsimus on ülesandepüstituses ja selle parimas võimalikus tehnilises lahenduses.

AKF URR - kogu lugupidamise juures ei ole mina sinu postitustes kunagi tunnetanud seda arusaamist, kuidas sõjapidamine eriti konnflikti jooksul väga kiiresti muutub ja kuidas osapooled kohanevad vastase vahenditega. Ka eespoololevas kommentaaris on selle kohta küll küsimus olemas, kuid mulle jääb selgusetuks, kas selle koha pealt ka mingi tunnetus olemas on.

Mul on vastuküsimused:
1. Laevatõrjeraketid - Kas see on muutumatu suurus või arendab vastane oma väekaitset?
2. Meremiinid - Kas see on muutumatu suurus või arendab vastane oma väekaitset?
3. Meredroonid - Kas siis, kui me sellesse valdkonda ei sisene tuleb meile kusagilt "püha tarkus", mis ütleb, kuidas meredroonidega sõdida, mis on nende voorused ja puudused?

Selles maailmas, kus mina elan, käib elu vähe teiste reeglite järgi. Põhimõtteks on, et kui sa ei proovi, ei saa sa kunagi teada, mida sa tegelikult ei tea ega oska ja nii sa ka ei õpi.

IMHO ei ole mina siiamaani näinud ühtegi selgitust Sinu kunagise teadustöö alusel kokku pandud "superlaevastiku" kohta, mis kannataks kriitikat ja kust võiks edasi arutada. ALATI jääb asi ühe ja sama koha peale kinni - raha ja inimesed. Eesti lihtsalt ei jaksa sellist laevastikku osta ega üleval pidada.

[strateegiline sõdur]

On sul mõni hea viide käepärast, et mis võrdleks vähemalt ajaleheartikli tasemel neid arvamusi mida tehti enne sõda A2AD kohta ja teisalt vaataks, et kuidas nt Mustal mere piirkonnas Vene poolel selle rakendamine on kulgenud? Mul on jäänud kuidagi selline mulje, et algsetes ootustes ja hilisemas tegelikkuses on mõningane (kõva?) käär sees.

Ei ole. Musta mere sõjast ei saa A2AD kohta õppetunde tuletada, sest keegi pole püüdnud seda (merel) rakendada. Mõlemad osapooled on juba Mustal merel ega ürita sinna siseneda.

Kas mitte mõlemad osapooled pole ka juba Läänemerel kohal?

[parkija]

Ma kunagise "2kordse punalipulise balti laevastiku" madrusena küsin : Kas meretuulepargid on juba olemas , et nendega Meie kaitsevõimes arvestada ? Kaitsevõime on prioriteet number 1!
Meretuulepargid on ideoloogiline soovunelm , mina eelistan reaalset kaitsevõimet , palun Eesti Riigile lojaalse kodanikuna sellega arvestada !

[Kapten Trumm]

Mul on vastuküsimused:
1. Laevatõrjeraketid - Kas see on muutumatu suurus või arendab vastane oma väekaitset?
2. Meremiinid - Kas see on muutumatu suurus või arendab vastane oma väekaitset?
3. Meredroonid - Kas siis, kui me sellesse valdkonda ei sisene tuleb meile kusagilt "püha tarkus", mis ütleb, kuidas meredroonidega sõdida, mis on nende voorused ja puudused?

Küsimus on eelkõige selleks, et võitluseks kelle/millega see punalipune Balti laevastik ehk PBL valmis on. Ta on valmis eelkõige võitluseks sarnase või väiksema suurusega, suuri pealveelaevu kasutava vastase vastu. Tiibraketirünnakud üksikute rakettidega ei ole ka suureks probleemiks.

Võitluseks meremiinidega on nad üsna piiratult valmis (vastavaid aluseid on vähe, palju vähem kui NATOl muide) ja võitluseks ebakonventsionaalsete ründevahendite vastu pole nad peaaegu üldse valmis.

Kui vaadata nende peamisel peaveevimplitel asuvaid relvasüsteeme, siis mõned suuremad sihtmärgid ei ole probleemiks, probleemiks on väikesed, raskesti avastatavad ja piisavalt arvukad sihtmärgid. Ja suur arv ründevahendeid ülekorraga sisse lendamas, nt tiibraketid. Neil ei ole AEGISeid, kes suudavad tõrjuda korraga 50 sissetulevat raketti.

Magurade edu vundament on sama, mis kunagi eespool räägitud trummipaatidel, raske avastatavus ja suur arvukus ja sobivate tõrjevahendite nappus. Venelaste põhiline tulejõud on efektiivne kaugustel, kus sellist meetrikõrgust sihtmärki pole lootustki avastada.

Kindlasti on oma osa ka Magura operaatori olukorrateadlikkusel, kuna nad eelistavad miskipärast dessantlaevu ja võin ka arvata miks. Esiteks, need kujutasid suurimat ohtu maismaasõjas ja teiseks, Ro-Ro uputamiseks on vaja üks auk küljepeale ja peagi on see kummuli (nagu Estonia puhul piisas vöörivisiiri eemaldumisekst). Veekindlate , pilsist peatekini ulatuvate vaheseintega "tavalist" sõjalaeva on uputada märksa raskem.

[URR]

Sedalaadi diskussioon läheb IMHO juba sügavale demagoogia valdkonda.

Ei lähe. Enamik võtab aksioomina, et maavägi on põhiväeliik ja ei vaevu mõtlema ega põhjendama, miks see nii on.

Täiesti valed küsimused.
Droon on lihtsalt mehitamata veesõiduk....

Kuidas valed? Kui droon on väidetavalt odav ja tõhus lahendus, siis tulebki küsida, kui odav ja kui tõhus. Magura ja sukelduv narkodroon ongi väga erinevad, nii hinnalt kui võimetelt. Millest jutt käib?
Droonid on väga uus relvasüsteem. Relvastuse arengus on selge muster. Kui leiutatakse uus relvasüsteem, on see algises väga edukas, sest sellele pole vastumeetmeid. Kui vastumeetmed leitakse, kukub edukus korraks keldrisse. Järgneb platoo, kus mõlema poole arengud on enam-vähem tasavägised.

ALATI jääb asi ühe ja sama koha peale kinni - raha ja inimesed. Eesti lihtsalt ei jaksa sellist laevastikku osta ega üleval pidada.

Ring sulgus: "liiga kallis". Kui palju siis võiks kulutada? Pakkumised "optimaalse laevastiku" projektiks on endiselt oodatud. Vahepeal mõned arvud. Lähema kolme aasta jooksul plaanib Eesti kaitsevaldkonda investeerida 6,4 miljardit. Viimased suuremad investeeringud peaks olema autopark ja laskemoon, mõlemad 700 miljonit.

Kas mitte mõlemad osapooled pole ka juba Läänemerel kohal?

Miskipärast usub enamik NATOt, et nad peavad kuhugi sisenema.

[klaasmees]

Igas mõttes kõrvalseisjana tundub mulle, et arutlejad vahetavad sujuvalt probleeme, mida nad lahendavad. Nii nagu mina olen sellest arutelust aru saanud, on meil mereväe ees kolm erinevat probleemiala oma ehk veidi erinevate lahendustega. Üks on tavaline rahuaeg ja selle mured, reostus, salakaubavedu, võib-olla kadunud paat või uppuv laev, üldine mere olukorra valve või mis seal veel teha on. Siis on Otseselt pahatahtlikud ja vägivaldsed teod, kuid ikka selgel rahuajal. Ankrulohistamine, terrorism. Merest leitud miinid ja ohtliku kaubaga laevad käivad vist ka siia. Siis on hall ala rahu ja sõja vahel. Millal hall ala algab, pole selge. Seda võib olla ka selgel rahuajal. Luuretegevus vms. Enne sõda miinide laotamine peaks vist ka siia käima ja meie enda luuretegevus, olukorrateadlikus vaenlasest. ja siis on otsene kuum sõda. Siit järeldub otseselt, et drooniparv ei asenda laevu. Läheb tanker põhja, ja meil pole oma drooniparve juures muud teha kui intiimpiirkonda sügada. Lohistab laev ankrut, kaotas tundmatuks kaubalaevaks jääda sooviv kaubalaev miini vette, jälle pole drooniparve omanikul muud teha. Ma puhtalt oletan, et droonid vananevad ka tehniliselt kiiremini, neid tuleb aina uuendada ja arendada. Et monolahendus - droonid, siit küll midagi ei tule. Täienduseks, kindlasti.
Mis see lahendus on, ma ei üritagi üle enda varju hüpata, aga raha on asi, millest kõik aru saavad ja see võiks vabalt lähtepunkt olla, et kui 500 miljonit välja mereväele välja käia, mida siis saaks? NB! ma tean, et asju ei planeerita üldjuhul rahast alustades, kuid samu argumente korduvalt kasutades jääb arutelu ühte kohta ringlema ja raha on asi, millest on lihtsam aru saada, kui radaritest ja laeva pikkustest. Et mida saaks Eesti 500 miljoni eest ja kui lisada tingimus: asi oleks juba merel aastal 2028. Kas oleme lihtsalt 500 milj jagu vaesemad või on midagi abiks ka.

[Poti soldat]

Merel ründedroonidesse kõvasti investeerimises erilist mõttet ei näe. Ukrainlased tegelevad sellega, sest peale Moskva uputamist hakkas Vene merevägi Ukraina rannikust väga viisakalt distantsi hoidma ja Mustal merel neil selleks ruumi on. Blue Spear meil ulatub Eesti maismaaterritooriumilt Peterburini välja. Kui üle piiri Lätti sõita siis saab Kaliningradi pihta ka anda. Ja kui Balti laevastik üldse näole ei anna, siis saame neid ka maismaasihtmärkide pihta lasta. Ainus küsimus on, et kuidas me neile rakettidele sihtmärgid leiame ja just selles küsimuses peaks droonid olema põhiteema, kuna tegemist on kuluvahendiga mida saame saata kohtadesse kuhu lihast ja luust inimesi kandvate platvormide saatmine oleks liiga riskantne.

Ei lähe. Enamik võtab aksioomina, et maavägi on põhiväeliik ja ei vaevu mõtlema ega põhjendama, miks see nii on.

Maavägi on põhiväeliik sest vabariigi püsima jäämisele kõige kriitilisemate ohtude tõrjumisel on neil vaieldamatult põhiroll. Kui meil Soome lahe kaableid küntakse siis on see küll väga halb aga kordades halvem oleks Ida-Virumaa okupeerimine. Kui maavägi täielikult kokku variseb ja venelased Tallinnasse sisse marsivad, siis võivad merevägi ja õhuvägi kasvõi pea peal seista, kastaneid nad enam tulest välja tuua ei saa. Lisaks, lähenedes teemale NATO vaates, siis mulle paistab et laevade ja lennukite osas on meil liitlastelt rohkem lootust saada oma puudujääkide katmist kui maaväe pataljonide osas.

[Ott Laanemets]

Väeliigi põhine mõtlemine ei ole väikeriigi armeele kohane

Teagi, kas see oli näpuvääratus, aga võtab ülihästi kokku selle, mis meid siia tõi ja siit edasi enam ei vii. Sõna armee tähendab ju maaväge. Ja maaväe jaoks on seni olnud kõik teised ’väeliigid’, mis ’raiskavad’ raha ja on kasutud. Õnneks on Eesti nüüd vähemalt kord aastas mereriik – siis kui keegi kaablid-torud läbi traalib, ja ülaltoodud suhtumine välja suremas/suretatamas.

Ma igaks juhuks ütlen juba mitmendat korda, et merevägi ei ole mingi asi, millel on omad soovid, tunded jms. Merevägi on riigi poliitika tööriist. Merevägi ei taha laevu-lennukeid-tanke jms. Küll aga annab merevägi sõjalist nõu – kui riik tahab, et nt kaablid-torud oleks kaitstud, et juba ostetud miine-rakette-jms saaks kasutada, peab laevastik koosnema nii mitmest ja niisugusest asjast. Kui selleks raha, st poliitilist tahet, ei ole, tuleb ka ambitsiooni koomale tõmmata. Võib ka püstitada eesmärgi, et merevägi jätkab miinitõrje nišis, aga siis ei tohi keegi silmi pööritada kui mõni kaabel jälle katkeb ega küsida, et miks merevägi keset Läänemerd hundirattaid ei viska. SDS.

[Kapten Trumm]

Minumeelest on põhiline veelahe selles, et väikeriikides on mereväe ülesanne eelkõige maaväe põhipingutuse toetamine merelt, mitte iseseisev meresõda. Seetõttu peab väikeriigi merevägi olema valmis kaldaoperatsioonideks. Seda kõike me ka Soome või Rootsi mereväe kompositsiooni ja relvastust uurides ka näeme. Eestis aga mitte. Seal moodustavad tegelikult mereväe SA struktuuri olulisima osa amfiibjõud (st kalda-alas ja saartel tegutsemiseks kohandatud jalaväeüksused) ning kaldaväed, mitte niivõrd (pealveetõrje suutlikkusega) laevastik. Viimane moodustab seal mereväest tegelikult ühe murdosa.

2 OPV ja 9 raketikaatri idees taolist asja ei paistnud mitte sentimeetritki. Ka ei paistnud seal midagi teemal, kuidas lahendada lähi-pealveetõrjet, stiilis et kuidas lahendada probleem, et kui rannikule ligineb 4 20 m dessantpraami, siis neid Blue Speariga tõrjuda on ikka kole ebarentaabel. Antud "kiht" on ka nt Soomes olemas ja see toimib kaldalt, mitte laevadelt.

Palun minu jutust mingit klassivaenu mitte otsida.

[strateegiline sõdur]

Kas mitte mõlemad osapooled pole ka juba Läänemerel kohal?

Miskipärast usub enamik NATOt, et nad peavad kuhugi sisenema.

Kas ma saan õigesti aru, et enne sõja algust oleks mõistlik kõik Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome mereväed ning NATO alalised laevagrupid - mis siin juhtumis hetkel viibivad - Läänemerelt välja tõmmata, et Põhjamerel ümber grupeeruda ja oodates teiste NATO riikide lisajõude. Kui need on kohal hakata sisenema Läänemerele, et alustada A2AD mulli lõhkumist väljaspoolt?

Kõrvalepõikena selle mõttelõnga algusotsa hüpates. Kui 4-5 aastat tagasi kirjutati lõputuid analüüse A2AD mullist ning lähtepunktiks oli mulli sarnanemine raudkupliga, siis vist siiski pole tegemist raudkupli vaid mitmeid auke sisaldava juustukeraga. Lisaks kõigele, nagu tabavalt märgid ...

Me elame A2AD mulli sees. See pakub nii probleeme kui võimalusi. Teooriat, kuidas sellises olukorras parimal moel tegutseda, vist veel ei ole.

Tunnistan, et ma olen sama suures segaduses kui sina isegi. Vist? Loen ja loen, kuid mingit arusaadavat teooriat tabada ei suuda. Saan aru meie miinijahtijate rollist. Saan aru vajadusest omada laevu ja olla merel. Saan aru rahuaegsetest vajadustest. Patrull-laevade vajadusest rahuhetkes samuti mõistan. Halli aja kaablilõhkujate temaatikat adun. Sõja vajadusi aiman. Kuid kuidas kõik üksikud elemendid arusaadavaks tulemuseks vormub, selle koha pealt on jätkuv segadus. Ning mis on ühe, teise või kolmanda asja (laeva) roll erinevatel kriisi astmetel, selles osas on samuti segadus. Võimalik, et see on minu mure ja olen mingid selgitavad jupid jätnud lugemata.

Viimane artikkel mis mereväe probleemistikust ilmus vaatas, et kuidas tagada merel julgeolekut. https://www.err.ee/1609597040/taavi-urb ... halolekust Lugesin läbi, jutt oli arusaadav, kuid oluline osa artiklist oli puudu. See osa mis vaataks ajaleheartikli tasemel seda kuidas meie plaanitavad laevad toimetavad sõjas.