Lääne-Virumaal Kunda rannast leitud valgepõsk-laglel tuvastati eriti ohtlikku tüüpi linnugripi viirus. Kevadine lindude tagasiränne suurendab lindude gripi leviku ohtu ka kodulindudele. Seetõttu on linnupidajatel oluline rakendada bioturvalisuse meetmeid. Hukkunud metslinnu leidmisel tuleb ametit teavitada.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise- ja heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul tuvastati 15.04.2025 kõrge patogeensusega lindude gripp metslinnul Lääne-Virumaal. „Kunda rannast haigena leitud valgepõsk-lagle, kes hiljem suri, kandis lindude gripi eriti ohtlikku viiruse tüüpi,“ ütleb Jaarma.
Viimane seni teadaolev juhtum oli metslinnul 2023. aasta augustis, kus kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel kajakal Pärnumaal.
Spetsialisti sõnul suurendab lindude gripi ohtu kevadel hoogustuv rändlindude tagasiränne. „Euroopa Toiduohutusamet prognoosis oma viimases lindude gripi aruandes, et lindude gripi tuvastamine suurel hulgal talvituvatel hanedel nende kevadrände lähedasel ajal mõnes riigis (peamiselt Ühendkuningriigis, Hollandis ja Saksamaal) tekitab ohu, et viirus levib lindude rändeteed mööda ka kõrgematel laiuskraadidel asuvatele pesitsusaladele (nt Eesti, Island, Norra, Venemaa, Soome),” selgitab Jaarma.
Kõrge patogeensusega lindude grippi on leitud ka naaberriikides
Soome lõunarannikul on sel aastal tuvastatud kõrge patogeensusega lindude grippi surnuna leitud hakil Turu linnas ning Kanada laglel ja kanakullil Helsingis. „Eelmisel nädalal teavitas Leedu lindude gripi tuvastamisest surnuna leitud kühmnokk-luigel ja sel aastal on neil olnud lindude gripi puhang ka ühes ligi 250 tuhande munakanaga ettevõttes,” ütleb Jaarma. Lisaks on Rootsi diagnoosinud lindude grippi farmis peetavatel faasanitel ning ka mitmel surnuna leitud metslinnul Stockholmis ja selle lähiümbruses.
„Euroopa riikides, eriti Poolas, on endiselt palju lindude gripi puhanguid kodulindudel. Poolas on aprilli algusest alates tuvastatud juba 19 lindude gripi puhangut, mis puudutab umbes 2,8 miljonit kodulindu,” lisab Jaarma.
Linnupidajatel on oluline rakendada bioturvalisuse meetmeid
Kevadise lindude rändega suureneb nakkuse leviku oht ka kodulindudele. „Lindude gripi viirusega nakatunud veelinnud ja teised metslinnud kujutavad suurt ohtu kodulindudele. Kuivõrd haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse, on väga oluline, et linnupidajad teeksid kõik endast oleneva vältimaks haiguse jõudmist oma hoole all olevate kodulindudeni,” toonitab Jaarma.
Vastutus oma lindude tervise eest lasub endiselt linnupidajatel. Haiguse sattumise riski lindude pidamise ettevõttesse saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. „Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks peab lindude jootmine ja söötmine toimuma siseruumides või varikatuse all ning vajadusel tuleb kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi,” ütleb spetsialist. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.
Hukkunud metslinnu leidmisel tuleb ametit teavitada
Alanud lindude tagasirände ajal on väga oluline, et inimesed kindlasti teavitaksid PTA-d hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest. „Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid,” toonitab Jaarma.
Kõige tõhusam on ametit teavitada veebirakenduse
https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist.
Mida teha kui leiate surnud linnu:
teavita PTA-d kas veebirakenduse
https://linnugripp.ee/teata kaudu või helistades infotelefonil +372 605 4767;
teavita kodulinnu surmast veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Gripi kõrge patogeensusega viiruse tüved põhjustavad metslindude ja kodulindude kõrget suremust ning on hetkel Euroopas endiselt laialt levinud. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.
