F-35 olevikust ja tulevikust

[Lemet]

Siis on see number ülehelikiirusel tõepoolest ju tervelt 60 km väiksem...

[Kilo Tango]

Siis on see number ülehelikiirusel tõepoolest ju tervelt 60 km väiksem...

See on nüüd kenakesti sordiini all oleva irooniaga vürtsitatud lause. Tõlgin siis: nii väikeste vahede puhul sõltub väga, millisel lennurežiimil, millistes meteoroloogilistes tingimustes jne. Jah, ma tean, et arvutuslikult antakse andmed standardatmosfääri koht kasulikul kõrgusel (tavaliselt 10km), kuid erinevus võib tulla juba sellest, et üks number on arvutuslik, teine praktiline.

[Lemet]

Nõus. Miska suureline nõudlemine teemal "Kust sa need numbrid said?" tundub suuresti koma sugulise kuritarvitusena... Enam-vähem on suurusjärk sama, konkreetsed numbrid aga sältuvad paljudest asjaoludest, alates atmosfääritingimustest ja lõpetades konkreetse seeria omapäradega. Su-34 näitel on esimese otsa lennukite näitajates üpris suured vahed.

[Kapten Trumm]

Need arvud kirjutasin mälu järgi, väga palju näe ei eksinudki. Pärast õhtul vaatasin kodus raamatust, ups väiksed vahed tõesti sees.
Mõtlev inimene saab muidugi ise ka aru, et kui lennukaugus @M 2.35 (ehk ca 2500 kmh) on 1400 km, siis baasi tagasi ju ei lennata suurel kiirusel ehk vastav tegevusraadius on vähe rohkem kui pool 1400-st.

[andrus]

Millisest tegevusraadiusest jutt käib? Ma olen eeldanud, et sõjalennukite puhul (siin konkreetselt püüdurhävitajate) räägime me alati taktikalisest tegevusraadiusest (combat radius), mitte maksimaalsest lennuraadiusest?


Märgin ära ka ühe "tahan räägin ühte, tahan raagin teist" muudatuse:

mille tegevusraadius kiirusel Mach 2.35 kõrgusel 10 000+ m on 780 km

See tähendab hoopis et:

Mõtlev inimene saab muidugi ise ka aru, et kui lennukaugus @M 2.35 (ehk ca 2500 kmh) on 1400 km, siis baasi tagasi ju ei lennata suurel kiirusel ehk vastav tegevusraadius on vähe rohkem kui pool 1400-st.

"intercept range" definitsiooni ka keegi teab (või selle venekeelse vaste oma)?

[Gideonic]

Hea kvaliteediga ja seletustega video F-35, 360 kraadi infrapuna vaatevälja andvast kuuest sensorist, DAS (Disributed Apeture System):
https://youtu.be/MXoqb7GT6Lk

[Kapten Trumm]

"intercept range" definitsiooni ka keegi teab (või selle venekeelse vaste oma)?

Sa peaksid ju seda pisiasja ometi teadma, et sellistele asjadele pole võimalik panna täpseid arvulisi näitajaid, sest mida suurem kõrgus, seda rohkem kulub kütust kõrguse saavutamiseks ja seda väiksemaks jääb horisontaallennu osa (rääkimata siis juba tuulest, ilmast, õhurõhust jne). Lisaks pole see suhe ka lineaarne (kuna kõrguses õhk hõreneb)

Seepärast on need 720 või 780 km lihtsalt andrusele tüüpne lingvistiline koma seksuaalne kuritarvitamine, sellised andmed tuuakse piloodi käsiraamatus tegelikult graafiku kujul sõltuvalt sisenditest (nt püüderaadius sõltuvalt sihtmärgi kõrgusest). Kui haritud inimene oleks ehk taibanud, et toodud näite eesmärk oli tegelikult demonstreerida selle F-35 reklaampiltide elukaugust, siis andrus algatas mingit mõttetu teema.

[kuido20]

Rootslased on Meteor "kiirraketi" valmis saanud ja kasutusse võtnud, püütakse ka F-35 peal tööle saada.

https://warisboring.com/the-best-air-to ... .e3ufobi8j

[Kapten Trumm]

Lähenemised on diametraalselt erinevad, venelased kasutavad endiselt suure laskekauguse saavutamiseks küllalt suuri kandepindu. Seal tundub, et kandepinnad hakkavad üldse kaduma. Kas lääne mootoriehitus on tõesti niipalju ees, et võimaldab ehitada nt 100 km kaugusele laskmiseks kandepindadeta rakette, samas kui venelased peavad kasutama küllalt suuri kandepidu, et asi nii kaugele üldse lendaks?

[Lemet]

Kiirusel M=4 on ramjetil sedasorti pindu vast vaja vaid suunamuutmiseks. Ning sellise kiiruse juures võivad need toimimiseks olla suht tillukesed...

[Kapten Trumm]

Vene kaugmaarakett R-37 (R-33 asendus), mille lennukaugust lubatakse 400 km ja kiirus Mach 6 omab miskipärast üsna traditsioonilisi kandepindu. Ütleks, et suuri isegi.
https://en.wikipedia.org/wiki/R-37_(missile)
Ekstra nimetatakse ära, et "keset keret asuvad kandepinnad suurendavad tõstejõudu".

[Gideonic]

Lähenemised on diametraalselt erinevad, venelased kasutavad endiselt suure laskekauguse saavutamiseks küllalt suuri kandepindu. Seal tundub, et kandepinnad hakkavad üldse kaduma. Kas lääne mootoriehitus on tõesti niipalju ees, et võimaldab ehitada nt 100 km kaugusele laskmiseks kandepindadeta rakette, samas kui venelased peavad kasutama küllalt suuri kandepidu, et asi nii kaugele üldse lendaks?

Väidetavalt kasutab METEOR oma piklike õhusissevõtte ka kandepindadena, need on üsna märgatava suurusega:


Pealegi on klassikalise raketi, mis reeglina kütuse lennu alguses ära põletab ja seejärel liugleb sihtmärgini, ning sellise ramjet lennuprofiil üsna erinevad. Ühel on põlemiskiirus fikseeritud raketi tootmise hetkel, teisel on nn "gaasipedaal". Ka tavaraketil saab küll olla igasuguseid sustained-burn jms täiendavaid elemente (ehk kogu kütus ei pruugi põleda samal kiirusel ja kohe), kuid seadistus on siiski staatiliselt paika pandud tehases ja see on paratamatut selline "üks lahendus kõigi juhtude jaoks". Ramjet raketil on aga nn "gaasipedaal" ja kahesuunaline datalink, mille abil saab ta sõltuvalt algpositsioonist ja sihtmärgist sobivama lennumarsruudi valida. Siin on põhimõtteline vahe, et alati saab lennurežiimi valida täpselt vastavalt olukorrale (reaalajas ka kohanedes sihtmärgi käitumisele). Kui sihtmärk pole just järelpõletis eemalduv Mig-31, ei ole alati tark täiskiirusel kohale lennata, võib teha nn "ökosõitu" ideaalkõrgusel ja kiirusel ning kiirendada maksimumini alles vahetult sihtmärgi juures. Nii omab rakett tabamisel märgatavalt paremat manööverdamisvõimet ja kineetilist energiat. Seetõttu on ka see "kiirrakett" veidi eksitav termin. Tihti võib ta lennu alguses olla aeglasem

Siin on üks müügigraafik tootjalt, millesse suhtuda muidugi suure skepsisega, sest see näidatud konkurent võib vabalt olla mingi väga varajane AIM-120 või lausa MICA aga veidi aimu vast annab:


Igatahes lubati METEORile algusest saadik 3x suuremat no-escape-zone'i kui AIM-120B, nüüd vist räägitakse samast lausa C mudeliga võrreldes. See näitaja on palju rohkem ütlev, kui mingi teoreetiline maksimum-lennukaugus. Kes pole kursis, siis siin artiklis on raketi lennukauguse terminite vahe väga hästi ära seletatud (HUD inidkaatori näitel). Indikaator ise selline:

[Roamless]

Kõrvalepõikeks, jama on teie "kapitalistlik" F-35. USA-st tunduvalt "eesrindlikumal maal" lendab "analooge mitte omav tehnoloogia viimane saavustus", mis F-35 kehvemal juhul võrdne, kuid ületab esimest "mitmete näitajate poolest" Olgu siin toodud ka "väliseksperdi tsitaat" :"Kui nähtamatu hävitaja F-35 astub õhulahingusse Su-35ga lähikaugustel, saab ta olemas raskemas seisus,"
http://sputnik-news.ee/world_news/20160721/2793194.html

[Kapten Trumm]

No Su-35 võibki vabalt olla....parim 4. generatsiooni lennuk. Põhjusel, et lääne 4-gen masinad on loodud hulka varem ja üldiselt läheb lääs juba viiendale põlvkonnale vaikselt üle (mida VF alles loob). Analoogselt peetakse nt venelaste La-11 üheks parimaks propellerhävitajaks (loodi ajal, kui mujal juba reaktiivajastu alanud oli)

[Roamless]

Kõrvalepõike mõte oli, et kui oma "stealth" lennukit valmis ei saa, siis kärab kõvatamine vanema mudeliga küll, mitte, et see halb lennuk oleks, vaid oma "tuliuue LADA-na" esitletakse vana, millele on taha antitiib ja alla valuveljed kruvitud. Üldiselt näitab selline propaganda ka lähiaastate suunda st paistab et lähema 10 aastaga Pak-Fa vist asja ei saa ja selle asemel täidavad tema rolli upgrade vanemad mudelid.