www.militaar.net

Kas norralaste valik pole sinu jaoks autoriteetne..?? (või britid)
Sealne kliima pole meie omast sugugi pehmem, pigem vastupidi.

OT, kuid sedavõrd ühepoolne väide tahab ilmselgelt kohendamist. Tommy- sel ajal, kui meil siin majaomanikud uljalt veel lumelabidat välgutavad, ajavad motomehed Norras tsikleid varju alt välja ja teede ääres õitsevad juba nartsissid, Inglismaal aga on paaril korral murugi niidetud. Loomulikult on tegu pikalt põhja poole ulatuvate riikidega, kuid väita näiteks Hammerfesti või Shetlandi saarte(muideks isegi seal oli tänane temp. pealt 15C) kliimat kogu riigis valdavaks, on kõige vähem asjatundmatu. Või erapoolik. Vabandust OT pärast.

Edit:
Tõsiasi lumerookimise suhtest muruniitmisse ja motomeeste toimetamisse on mitte ilukirjanduslik liialdus, vaid juba aastaid omaenda silmaga täheldet fakt.

Borja - Sinu kommentaare lugedes jääb mulje, et Sa nagu ei teakski, et iga valik tehakse rohkem, kui ühe kriteeriumi põhjal. Reeglina on need taktikalis-tehnilised omadused, hind, süsteemi keerukus/õpetamine, poliitiline mõju. Otsus tehakse kõikide kriteeriumide koosmõjul. Ilmselgelt mõlemad Sinu poolt toodud süsteemid on väga head. Mõlemad on meile ikka ülikõva sõna. Ükskõik, kumma oleks ostnud. Ja nüüd lähebki teiste kriteeriumide peale. Ühel on üks ja teisel on teine parem.

See on sama, kui mõelda, et kuidas Tartusse rongiga sõita. Esimeses klassis on mugavam ja wifi on parem, aga teise klassi pilet on odavam. Kas saame siis kedagi süüdistada, et ta teises klassis sõidab? Esimeses on ju mugavam, turvas sihuke! Selle tankitõrje valikuga on sama asi.

Ja sellest Block 0 mahategemisest ma ka aru ei saa. On ju selgelt öeldud, et enamus Block 1 laskeseadmed on saadud Block 0 seadmete moxerniseerimise teel. Miks siis ütelda, et see on dead end?

Lemet kirjutas:

Kas norralaste valik pole sinu jaoks autoriteetne..?? (või britid)
Sealne kliima pole meie omast sugugi pehmem, pigem vastupidi.

OT, kuid sedavõrd ühepoolne väide tahab ilmselgelt kohendamist. Tommy- sel ajal, kui meil siin majaomanikud uljalt veel lumelabidat välgutavad, ajavad motomehed Norras tsikleid varju alt välja ja teede ääres õitsevad juba nartsissid, Inglismaal aga on paaril korral murugi niidetud. Loomulikult on tegu pikalt põhja poole ulatuvate riikidega, kuid väita näiteks Hammerfesti või Shetlandi saarte(muideks isegi seal oli tänane temp. pealt 15C) kliimat kogu riigis valdavaks, on kõige vähem asjatundmatu. Või erapoolik. Vabandust OT pärast.

Edit:
Tõsiasi lumerookimise suhtest muruniitmisse ja motomeeste toimetamisse on mitte ilukirjanduslik liialdus, vaid juba aastaid omaenda silmaga täheldet fakt.

Noh põhja norra on ikkagi vaksa karmim kui keskmine eesti talv. Ja sõdivad norrakad ka seal, ega nad ju ostavad oma varustust ikka kõige ekstreemsemaid tingimusi silmas pidades. Minuteada nende üksused territoriaalsed pole ja peavad enamuses suutma riigi igas piirkonnas ju sõdida.

Lemet kirjutas:

Kas norralaste valik pole sinu jaoks autoriteetne..?? (või britid)
Sealne kliima pole meie omast sugugi pehmem, pigem vastupidi.

OT, kuid sedavõrd ühepoolne väide tahab ilmselgelt kohendamist. Tommy- sel ajal, kui meil siin majaomanikud uljalt veel lumelabidat välgutavad, ajavad motomehed Norras tsikleid varju alt välja ja teede ääres õitsevad juba nartsissid, Inglismaal aga on paaril korral murugi niidetud. Loomulikult on tegu pikalt põhja poole ulatuvate riikidega, kuid väita näiteks Hammerfesti või Shetlandi saarte(muideks isegi seal oli tänane temp. pealt 15C) kliimat kogu riigis valdavaks, on kõige vähem asjatundmatu. Või erapoolik. Vabandust OT pärast.

Edit:
Tõsiasi lumerookimise suhtest muruniitmisse ja motomeeste toimetamisse on mitte ilukirjanduslik liialdus, vaid juba aastaid omaenda silmaga täheldet fakt.

Põhja norras võib jälle ka jaanipäeva ajal suuskadel mäest alla lasta. ei ole ilukirjanduslik liialdus, ise järgi proovitud.

Noh, üleval platoo põhjaservas isegi jaanipäeval lumes kahlanud. Aga päike paistis kenasti ihu soojaks ja veelkord- pole see kliima seal meist karmim mitte. Päris ülemine maaots vast välja arvata. Ja näiteks Norra rannikul sõitvate laevadega pole meil Läänemeres midagi teha- isegi Hammerfestis ei ole jaanuaris-märtsis jääd kohanud. Kui karmidest oludest rääkida. Muideks- Norra põhjapoolseima linna jaanuari keskmine temperatuur on - 5 kraadi Celsiust...meil oli sel aastal jaanuari keskmine -6,4 kraadi...

Kapten Trumm kirjutas:

Kui nüüd mõne kuu jooksul tuleb ka tehing nt 500 kantava Stingeri ostuks USA varudest (mida samuti hakatakse maakaitseüksustele jagama)

Kui nüüd mõelda, et "mängime meestega, kes meil on", siis kas oleks mõeldav selline asi, et ühele meie tavalisele veoautodega jalaväepataljonile (k.a. KL) on kaasa antud Mistral? Kompaniisi muidugi väga jalutama ei saa lasta, kui just ÕT meeskonda "tulipunkti" kaasa ei anna.

Et siis see pataljon oleks suht iseseisev.
Staabi ja tagalakompaniis:
TT-rühm (Milan2, Javelin)
ÕT-rühm (Mistral)
Miinipilduja (120mm) rühm
Meditsiini välilõikuse konteiner
Reserv QRF jaoks mõned Pasid
jne.
Supiköök ja Alexela kütusekaart muidugi kah


Ehk siis selline ise toimetamise võimega manööverüksus, kus teatud tasemel on kõik võimekused kaetud.

Teatud mõttes analoog sellega, mida täna ukrainas mõlemal pool kasutatakse.

Erik kirjutas:

mx77 kirjutas:

Lemet kirjutas:


Edit:
Tõsiasi lumerookimise suhtest muruniitmisse ja motomeeste toimetamisse on mitte ilukirjanduslik liialdus, vaid juba aastaid omaenda silmaga täheldet fakt.

Põhja norras võib jälle ka jaanipäeva ajal suuskadel mäest alla lasta. ei ole ilukirjanduslik liialdus, ise järgi proovitud.

Kosovos on mõned mäetipud ka suveti lumised,külm kliima?
http://en.wikipedia.org/wiki/Climate_of_Kosovo

Kui sa peaksid talvel seal mägedes üleval olema, arvaksid sa ilmselt et on väga karm kliima. Karmim, kui sa siin eestis keskmiselt talvel näed.

Aga panite tähele- jänkide kergjalaväekompaniil (US airborne on erinevalt VDV-st kergjalavägi) olid Javelinid kaasas....
Kui USA president helistab, et Baltikumis on olukord ja tehke midagi, siis mis formaadis abivägi tuleb....
TT rakettide ja ilmselt ka Stingeritega relvastatud kergjalavägi.
Mida oleks õppida?

OT, kuid sedavõrd ühepoolne väide tahab ilmselgelt kohendamist. Tommy- sel ajal, kui meil siin majaomanikud uljalt veel lumelabidat välgutavad, ajavad motomehed Norras tsikleid varju alt välja ja teede ääres õitsevad juba nartsissid, Inglismaal aga on paaril korral murugi niidetud. Loomulikult on tegu pikalt põhja poole ulatuvate riikidega, kuid väita näiteks Hammerfesti või Shetlandi saarte(muideks isegi seal oli tänane temp. pealt 15C) kliimat kogu riigis valdavaks, on kõige vähem asjatundmatu. Või erapoolik. Vabandust OT pärast.

Norras sõltub kliima tugevasti kohast, kuna refljeef on väga erinev ja ulatus põhjast lõunasse ca 1500 km.
Rannikul, kus asuvad Norra strateegilised punktid (suured keskused, sadamad, lennuväebaasid) on kliima Golfi hoovuse mõju all, meri enamasti jäävaba ja võibolla mõni kraad külma. Sademete hulk suur (Skandinaavia ahelik segab pilvede liikumist), teatud kohtades kasvavad isegi laialehelised taimed (mis muidu on lähistroopika teema). Olukord muutub tugevasti mägedesse minnes,sademeid vähe (mägedes on Norras ehitatud massiivsed niisutuskanalid), kliima rohkem mandriline (suvel kuum, talvel külm). Lund on niipalju, et majadel ei paista isegi korstnad lumest. Mäekurud saadakse läbitavaks mõnes kohas maikuus. Lumepiir suvel on ca 2000 m kõrgusel, temperatuur on paras suvevormis käimiseks.

Lugesin sellist lõiku...

По данным агентства "Интерфакс", с горы Карачун из установок "Град обстреливают поселок Семеновка, микрорайон Восточный и поселок Артем. В штабе народного ополчения сообщили, что жители города эвакуированы в бомбоубежища и подвалы жилых домов, ополченцы отвечают на залпы установок "Град" огнем из минометов.

...ja tuli pähe mõte, et tea, kas paar aastat tagasi aeti ka seal sihandset "valgustatud" juttu nagu siinselgi foorumil, et pommivarjendid on eilne päev ja ükski tervemõistuslik riik selliste rajamisega tänapäeval end ei vaeva...

Kui nüüd teemasse enamvähem tagasi pöörduda, siis tuletage meelde Padaorgu. Kohalik rahvas, kohalik päästeamet ja mis juhtus? Kas keegi tahab öelda, et Kaitsevägi saaks nendes oludes paremini hakkama? Enamik on tänapäevased linnainimesed, kes ei tea masinatest ei ööd ega mütsi. Siin varemalt väljapakutu, et Eesti peaks tegema vähemalt pädeva uuringu, mis tingimustes meil tõenäoliselt tuleks sõdida, minimaalselt see tuleks ära teha. Milline on reaalne liikumiskiirus ratas- ja roomiktransportööril lahtises lumes, kiilasjääl, kinnisõidetud lumega (mis sula tõttu äkki pudruks muutus) kruusateel. Pole ju midagi sellist uuritud, aga tegelikult on see ju näiteks Nato esmavastupanu nõuete täitmiseks äärmiselt vajalik. Ma ei vaidle vastu, et mõneti on Eesti tõesti lepingutega paremini kaitstud kui kunagi varem, aga selleks peame ka nende lepingute nõudeid täitma. Aga hetkel täidame tegelikkuses ainult murdosakese nendest!

Kui inimesel on mingidki põhimõtted, siis peaks ta ju hoopis kiitma seda plaani..

Tsiteeri:
milleks üldse neid Javeline osta..??
Miks mitte vaadata vanema ja odavama Vene tehnika poole..Pealegi, saab neid sama raha eest kõvasti rohkem.
Näiteks AT-3 Sagger...
Jah, pole nii efektiivne kui Javelin, kuid kas meile on ikka alati vaja parimat...??

Vahest ikka saad tommy aru?
Tundub vist, et ei saa...
Vähemalt on "põhimõtted".

jackpuuk - sa teed riigile liiga.
Ma ei saa ehk täpselt aru selle Padaoru teemast, aga Padaoruks oli riik valmis (loe: lumetormiks) rohkem kui kunagi varem. Kaitsevägi saigi seal hästi hakkama. BWga, DAF puksiiriga, Mersudega ...
Mis puudutab sinu poolt nimetatud uuringuid, siis ka siin teed liiga. Esiteks tehakse sarnaseid uuringuid küll ja riigi raha eest seejuures. Kui sa aga küsid: millistes oludes me sõdima hakkame ... siis ei saa ma enam aru. Samades tingumustest mis põllumehed ja metsamehed aastaringi toimetavad! Või kas kaitseväe x tonnine liigub oluliselt erinevalt põllumehe masinast?

soesilm kirjutas:Kui sa aga küsid: millistes oludes me sõdima hakkame ... siis ei saa ma enam aru. Samades tingumustest mis põllumehed ja metsamehed aastaringi toimetavad! Või kas kaitseväe x tonnine liigub oluliselt erinevalt põllumehe masinast?

Põllumehel, minu meelest, pole sellist logistilist "toru" küljes, nagu seda on kaitseväelasel.

Kui sa aga küsid: millistes oludes me sõdima hakkame ... siis ei saa ma enam aru. Samades tingumustest mis põllumehed ja metsamehed aastaringi toimetavad! Või kas kaitseväe x tonnine liigub oluliselt erinevalt põllumehe masinast?

Kui on selline lumeuputus nagu 2009 talv oli, siis ega nad ei toimetagi. Metsavedu seisis, kuna veoautod ei pääsenud maanteelt eemale ja farmides oli ka "tsee-peed" piisavalt, kui elektrit nädal aega polnud või traktorid mitu päeva teid puhastasid. Mäletatavasti oli siis probleem, et toll peedistas traktoriste, kes erimärgistatud kütusega lund olid lükkama läinud (põllutöödeks kasutatakse sinist värvi kütust aktsiisisoodustusega).

Põllumehel on täna farmid nii korraldatud, et kui töölised jalgsi kohale pääsevad, siis saadakse hakkama.
Samas ma pole kindel, kas on piisav, kui Viru või Kuperjanov oma kinnituisanud baasis mõned päevad kükitades kuidagi kaitseks midagi teha suudaks.

Eks muidugi EKV upub ära aga teised mitte ...
Kui oli nimetatud lumeuputus 2009 ja hiljem, kas siis jäid õppused ära? Ja kui jäid, siis mis põhjusel?
Kuidas sellise lumeuputuse korral meie ründaja hakkama saab ...
Ja üldiselt on meie sõjapidamine ka vist nii korraldatud, et kui jalgsi kohale saab, siis saadakse hakkama