Lennuõnnetused
Re: Vene transalennuki katastroof
Kui salongis on kinnitamata paberirullid, mis tõusule minnes lennuki saba poole veerevad, kukub mistahes lennuk kriitilise kohtumisnurga ületamise tõttu alla.
Eestis näiteks on kinnitamata koorma tõttu vähemalt üks An-2 hukkunud.
Eestis näiteks on kinnitamata koorma tõttu vähemalt üks An-2 hukkunud.
Re: Vene transalennuki katastroof
https://lenta.ru/news/2017/03/14/tu154/
Et lennuki komandör olevat kaotanud orientatsiooni ja katkestanud kõrguse võtmise?
Et lennuki komandör olevat kaotanud orientatsiooni ja katkestanud kõrguse võtmise?
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Re: Vene transalennuki katastroof
Venediktov arvab teadvat kuidas selline (lapsik) versioon välja käidi.alax kirjutas:https://lenta.ru/news/2017/03/14/tu154/
Et lennuki komandör olevat kaotanud orientatsiooni ja katkestanud kõrguse võtmise?
Alates 16.20
https://www.youtube.com/watch?v=0jXqGoexU2c
Ajakirjanikud pressisid küsimustega peale ja siis toimus kaitseministeeriumis koosolek ning Kommersant avaldas sellise artikli. Mille kaitseministeerium kohe varsti ümber lükkas.
Aga on ära unustatud, et oli võimatu mere pind segi ajada taevaga, sest ilm oli 90% pilves ning tähed ei saanud veepinnalt peegelduda.
Väidetavalt puudub venelastel selle lennukitüübi mustade kastide lugemise tarkvara...

Venediktov küsib ka seda, et kas vastab tõele väide nagu oleks selle lennuki marzuuti muudetud ning uus trajektoor ei läinud enam otse üle Türgi vaid Türgist mööda, Gruusia, Armeenia, Iraani ja Iraagi kaudu. Mida siis Sotshis peale laaditi, et üle Türgi või Balkani lennata ei kannatanud vaid pidi tegema suure ringi?
Re: Vene transalennuki katastroof
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Re: Vene transalennuki katastroof
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=78420191
Koormatud lennukiga võib tõesti piloot midagi valesti teha. Paljud lennuõnnetused on toimunud inimlike vigade tõttu. Lennundus õpib vigadest. Karm, kuid nii on.
Koormatud lennukiga võib tõesti piloot midagi valesti teha. Paljud lennuõnnetused on toimunud inimlike vigade tõttu. Lennundus õpib vigadest. Karm, kuid nii on.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene transalennuki katastroof
Ainult juhul, kui lennuki veojõu ja kaalu suhe on üle 1,2, siis on ka võimalus lihtsalt vertikaalselt taevasse lennata.Kui salongis on kinnitamata paberirullid, mis tõusule minnes lennuki saba poole veerevad, kukub mistahes lennuk kriitilise kohtumisnurga ületamise tõttu alla.

Reisilennukil puudub aga vajalik võimsusvaru, et kasvanud kohtumisnurga korral kiirust säilitada, kasvava õhutakistuse tõttu kaob kiirus kiiresti ja langeb pääsmatu alla kukkumine.
See, et tänapäeval võivad nt hävitajad lennata probleemivabalt 50 kraadise AoA-ga tuleb ühe põhjusena ka nende tohutust võimsusvarust.
Üks Eesti Õhus töötanud 737 kapten rääkis oma elust Aerofloti ja hilisema Eesti Õhu Tu-154-ga, et pidi see masin hoolimata oma militaarsete juurtega mootoritest nõrguke olema ja start toimus pea alati täisgaasiga. See tähendab, et lennukil puudus igasugune võimsusvaru pärast lahtirebimist tekkiva "olukorra" lahendamiseks ja selline olukord mõistagi lihtsustab mättasse lendamist. 737-l pidi harva täisgaasi kasutama (täis lennuk, kõrge temperatuur jne).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vene transalennuki katastroof
Полковник армии РФ: самолет минобороны Ту-154 взорвали по приказу Суркова и Кадырова
http://www.newsru.co.il/world/10jul2017/gratov456.html
http://www.newsru.co.il/world/10jul2017/gratov456.html
Bertel Gripenberg: See lõhe on sügavam surmast, on sünge, pime ja lai - ta lahutab inimest sellest, kes punaseks kiskjaks sai.
Re: Vene transalennuki katastroof
Sõltub "reisilennukist". Learjet 60 ja Gulfstreamid (G550/G650) on ka pmst reisilennukid, lähevad vajadusel nagu hävitajad üles üsnagi räige nurga all..Kapten Trumm kirjutas: Ainult juhul, kui lennuki veojõu ja kaalu suhe on üle 1,2, siis on ka võimalus lihtsalt vertikaalselt taevasse lennata.![]()
Reisilennukil puudub aga vajalik võimsusvaru, et kasvanud kohtumisnurga korral kiirust säilitada, kasvava õhutakistuse tõttu kaob kiirus kiiresti ja langeb pääsmatu alla kukkumine.
See, et tänapäeval võivad nt hävitajad lennata probleemivabalt 50 kraadise AoA-ga tuleb ühe põhjusena ka nende tohutust võimsusvarust.
Re: Lennuõnnetused
Kavatsen tulla Esonia 2018. Kas nüüd rohkem tuntud teavet foorumi liikmed umbes sõjalise jookseb 1945-1994 perioodi meie witnesses tuvastatud nagu põllumajandustootjad, kes on valmis rääkima seda mulle või transalator? Mulle meeldib, et aidata salvestamise lennunduse ajalugu nagu ma tegin Leedus. 

- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
NATO maades alla kukkunud Vene lennukid
Mälu tundub olevat nõrgavõitu, alles see oli, kui keegi major Trojanov oma Su-27ga kesk Leedut alla sadas. Sõda õnneks ei alanud (Balti riigid olid siis juba NATOs ja õhuturve oli alanud. Leedus oli parasjagu Saksa valvekord.
https://en.wikinews.org/wiki/Russian_fi ... _concludes
Külma sõja ajal juhtus igasugu asju, isegi piloodita vene sõjalennukeid on NATO territooriumile vähemalt üks alla sadanud. Midagi sellest ei juhtunudki, kartes venelaste provokatsiooni, ei hakanud ameeriklased ka seda alla tulistama, vaid ootasid, kuni kütus lõpeb ja ise alla sajab.
https://en.wikipedia.org/wiki/1989_Belgian_MiG-23_crash
Ühesõnaga, mootoririkke tõttu piloot katapulteerus kuskil Poola alal, kuid mootor käivitus ilmselt õhuvoolu toimel ise uuesti (ju piloot unustas OFF lülitit vajutada) ja kuna juhtumi ajal lendas lennuk autopiloodiga, siis ka seda välja ei lülitatud ning autopiloodiga lendas see lennuk ligi tund aega NATO õhuruumis, kuniks Belgias alla sadas, tappes ühe inimese. Ameeriklaste F-15'd lendasid kõrval ja tegid kindlaks, et tegu on "lendava hollandlasega" ja tulistama ei hakatud.
Belgia avaldas pärast protesti, mille sisu oli, et miks NSVL ei hoiatanud juhtunust ette.
Aga noh, mõistlik inimene (selliseid peaks NATOs leiduma) ei hakka ühe intsidendi pärast WWIII algatama või oma otsustavust paugutamisega demonstreerima. Tõsi, Leedu juhtumi puhul polnud see isegi teoreetiliselt võimalik, sest sakslased/leedukad tabati "püksid maas" ja mingit õhutõrjet Leedus polnud. Võimalused kuidagi segada juhtumit olid seega kasinad. Ja Leedu juhtum oli kindlasti tahtlik (erinevalt sellest Belgia omast, mis oli halb õnn lihtsalt).
Sellised juhtumid on väga õhukesel jääl kõndimine, eriti kui intsidendi alguses pole sul ju infot, mis täpselt juhtus. Sellises olukorras asuda kedagi tulistama - no selle peale tulevad ainult kabinetiteoreetikud.
https://en.wikinews.org/wiki/Russian_fi ... _concludes
Külma sõja ajal juhtus igasugu asju, isegi piloodita vene sõjalennukeid on NATO territooriumile vähemalt üks alla sadanud. Midagi sellest ei juhtunudki, kartes venelaste provokatsiooni, ei hakanud ameeriklased ka seda alla tulistama, vaid ootasid, kuni kütus lõpeb ja ise alla sajab.
https://en.wikipedia.org/wiki/1989_Belgian_MiG-23_crash
Ühesõnaga, mootoririkke tõttu piloot katapulteerus kuskil Poola alal, kuid mootor käivitus ilmselt õhuvoolu toimel ise uuesti (ju piloot unustas OFF lülitit vajutada) ja kuna juhtumi ajal lendas lennuk autopiloodiga, siis ka seda välja ei lülitatud ning autopiloodiga lendas see lennuk ligi tund aega NATO õhuruumis, kuniks Belgias alla sadas, tappes ühe inimese. Ameeriklaste F-15'd lendasid kõrval ja tegid kindlaks, et tegu on "lendava hollandlasega" ja tulistama ei hakatud.
Belgia avaldas pärast protesti, mille sisu oli, et miks NSVL ei hoiatanud juhtunust ette.
Aga noh, mõistlik inimene (selliseid peaks NATOs leiduma) ei hakka ühe intsidendi pärast WWIII algatama või oma otsustavust paugutamisega demonstreerima. Tõsi, Leedu juhtumi puhul polnud see isegi teoreetiliselt võimalik, sest sakslased/leedukad tabati "püksid maas" ja mingit õhutõrjet Leedus polnud. Võimalused kuidagi segada juhtumit olid seega kasinad. Ja Leedu juhtum oli kindlasti tahtlik (erinevalt sellest Belgia omast, mis oli halb õnn lihtsalt).
Sellised juhtumid on väga õhukesel jääl kõndimine, eriti kui intsidendi alguses pole sul ju infot, mis täpselt juhtus. Sellises olukorras asuda kedagi tulistama - no selle peale tulevad ainult kabinetiteoreetikud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Lendava hollandlase purukslaskmisest ei oleks ka maailmasõda alanud. Küsimus on, et kas see oleks elu päästnud - kui hävituslennuk õhus puruks lastakse, siis kui palju temast alles jääb maha kukkumiseks?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Üks inimene inimene sai suure asjaga pihta, purukslaskmise puhul oleks võinud paljud inimesed pihta saada paljude väiksemate asjadega.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Plaan oligi ju see Põhjamere kohal alla lasta. Ei vedanud ainult sinna välja, kütus sai ennem otsa.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Kołobrzegist Kortrijki lennates ei kannata kohe kuidagi Põhjamere kohale jõudmist oodata... 

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa ootamatu rünnak
No see Põhjamere jutt näib olevat peale kaklust rusikatega vehkimisena, antud kursil oleks see ehk Biskaia lahe kohal võimalik olnud.

Tasub tähelepanu pöörata ka juhtunu asjaoludele - kohe peale starti (lahtirebimist) kadus mootorist jõud (tõenäoliselt järelpõleti lülitus mingi rikke pärast välja). 900 km pärast saab antud tüübi kütuse lõppeda siis, kui mootor töötab täispööretel ja/või minimaalse järelpõletiga. Kuna aga stardil on tiib eesmises (16 kraadi) asendis, siis lennuk helibarjääri ei ületa. Autopiloot startimisel peal - noh, teoorias võimalik. Ehk siis antud juhtumit võimaldas rahulikult lahendada lennuki suhteliselt väike kiirus - pakuks kuskil 700-800 kmh. Lend Poola piirilt alla kukkumiseni (700 km) kestis pea tund aega (9:44 kuni 10:37).
USA F-15 action oli uskumatu venitamine, piiriületuse kursil võis see hollandlane olla well enne 9:44, ameeriklased olid kohal 10:05. Isegi piiri ületamise hetkest 20 minutit. Ilmselt radarile ilmumisest piirile lähenemise kursiga - veel kauem.
Nõuka/VLO ületsentraliseeritud ja Rusti-järgne (1987) õhukaitse reageerida ei suutnud, kuigi lennuk viibis ca 20 minutit (300 km) VLO territooriumi kohal.

Tasub tähelepanu pöörata ka juhtunu asjaoludele - kohe peale starti (lahtirebimist) kadus mootorist jõud (tõenäoliselt järelpõleti lülitus mingi rikke pärast välja). 900 km pärast saab antud tüübi kütuse lõppeda siis, kui mootor töötab täispööretel ja/või minimaalse järelpõletiga. Kuna aga stardil on tiib eesmises (16 kraadi) asendis, siis lennuk helibarjääri ei ületa. Autopiloot startimisel peal - noh, teoorias võimalik. Ehk siis antud juhtumit võimaldas rahulikult lahendada lennuki suhteliselt väike kiirus - pakuks kuskil 700-800 kmh. Lend Poola piirilt alla kukkumiseni (700 km) kestis pea tund aega (9:44 kuni 10:37).
USA F-15 action oli uskumatu venitamine, piiriületuse kursil võis see hollandlane olla well enne 9:44, ameeriklased olid kohal 10:05. Isegi piiri ületamise hetkest 20 minutit. Ilmselt radarile ilmumisest piirile lähenemise kursiga - veel kauem.
Nõuka/VLO ületsentraliseeritud ja Rusti-järgne (1987) õhukaitse reageerida ei suutnud, kuigi lennuk viibis ca 20 minutit (300 km) VLO territooriumi kohal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline