www.militaar.net

Kui salongis on kinnitamata paberirullid, mis tõusule minnes lennuki saba poole veerevad, kukub mistahes lennuk kriitilise kohtumisnurga ületamise tõttu alla.
Eestis näiteks on kinnitamata koorma tõttu vähemalt üks An-2 hukkunud.

https://lenta.ru/news/2017/03/14/tu154/

Et lennuki komandör olevat kaotanud orientatsiooni ja katkestanud kõrguse võtmise?

alax kirjutas:https://lenta.ru/news/2017/03/14/tu154/
Et lennuki komandör olevat kaotanud orientatsiooni ja katkestanud kõrguse võtmise?

Venediktov arvab teadvat kuidas selline (lapsik) versioon välja käidi.
Alates 16.20
https://www.youtube.com/watch?v=0jXqGoexU2c
Ajakirjanikud pressisid küsimustega peale ja siis toimus kaitseministeeriumis koosolek ning Kommersant avaldas sellise artikli. Mille kaitseministeerium kohe varsti ümber lükkas.
Aga on ära unustatud, et oli võimatu mere pind segi ajada taevaga, sest ilm oli 90% pilves ning tähed ei saanud veepinnalt peegelduda.
Väidetavalt puudub venelastel selle lennukitüübi mustade kastide lugemise tarkvara...
Venediktov küsib ka seda, et kas vastab tõele väide nagu oleks selle lennuki marzuuti muudetud ning uus trajektoor ei läinud enam otse üle Türgi vaid Türgist mööda, Gruusia, Armeenia, Iraani ja Iraagi kaudu. Mida siis Sotshis peale laaditi, et üle Türgi või Balkani lennata ei kannatanud vaid pidi tegema suure ringi?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=78026844

Liiga raske koormaga ikka ei tõuse.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=78420191

Koormatud lennukiga võib tõesti piloot midagi valesti teha. Paljud lennuõnnetused on toimunud inimlike vigade tõttu. Lennundus õpib vigadest. Karm, kuid nii on.

Kui salongis on kinnitamata paberirullid, mis tõusule minnes lennuki saba poole veerevad, kukub mistahes lennuk kriitilise kohtumisnurga ületamise tõttu alla.

Ainult juhul, kui lennuki veojõu ja kaalu suhe on üle 1,2, siis on ka võimalus lihtsalt vertikaalselt taevasse lennata.
Reisilennukil puudub aga vajalik võimsusvaru, et kasvanud kohtumisnurga korral kiirust säilitada, kasvava õhutakistuse tõttu kaob kiirus kiiresti ja langeb pääsmatu alla kukkumine.
See, et tänapäeval võivad nt hävitajad lennata probleemivabalt 50 kraadise AoA-ga tuleb ühe põhjusena ka nende tohutust võimsusvarust.

Üks Eesti Õhus töötanud 737 kapten rääkis oma elust Aerofloti ja hilisema Eesti Õhu Tu-154-ga, et pidi see masin hoolimata oma militaarsete juurtega mootoritest nõrguke olema ja start toimus pea alati täisgaasiga. See tähendab, et lennukil puudus igasugune võimsusvaru pärast lahtirebimist tekkiva "olukorra" lahendamiseks ja selline olukord mõistagi lihtsustab mättasse lendamist. 737-l pidi harva täisgaasi kasutama (täis lennuk, kõrge temperatuur jne).

Полковник армии РФ: самолет минобороны Ту-154 взорвали по приказу Суркова и Кадырова
http://www.newsru.co.il/world/10jul2017/gratov456.html

Kapten Trumm kirjutas: Ainult juhul, kui lennuki veojõu ja kaalu suhe on üle 1,2, siis on ka võimalus lihtsalt vertikaalselt taevasse lennata.
Reisilennukil puudub aga vajalik võimsusvaru, et kasvanud kohtumisnurga korral kiirust säilitada, kasvava õhutakistuse tõttu kaob kiirus kiiresti ja langeb pääsmatu alla kukkumine.
See, et tänapäeval võivad nt hävitajad lennata probleemivabalt 50 kraadise AoA-ga tuleb ühe põhjusena ka nende tohutust võimsusvarust.

Sõltub "reisilennukist". Learjet 60 ja Gulfstreamid (G550/G650) on ka pmst reisilennukid, lähevad vajadusel nagu hävitajad üles üsnagi räige nurga all..

Kavatsen tulla Esonia 2018. Kas nüüd rohkem tuntud teavet foorumi liikmed umbes sõjalise jookseb 1945-1994 perioodi meie witnesses tuvastatud nagu põllumajandustootjad, kes on valmis rääkima seda mulle või transalator? Mulle meeldib, et aidata salvestamise lennunduse ajalugu nagu ma tegin Leedus.

Mälu tundub olevat nõrgavõitu, alles see oli, kui keegi major Trojanov oma Su-27ga kesk Leedut alla sadas. Sõda õnneks ei alanud (Balti riigid olid siis juba NATOs ja õhuturve oli alanud. Leedus oli parasjagu Saksa valvekord.

https://en.wikinews.org/wiki/Russian_fi ... _concludes

Külma sõja ajal juhtus igasugu asju, isegi piloodita vene sõjalennukeid on NATO territooriumile vähemalt üks alla sadanud. Midagi sellest ei juhtunudki, kartes venelaste provokatsiooni, ei hakanud ameeriklased ka seda alla tulistama, vaid ootasid, kuni kütus lõpeb ja ise alla sajab.

https://en.wikipedia.org/wiki/1989_Belgian_MiG-23_crash

Ühesõnaga, mootoririkke tõttu piloot katapulteerus kuskil Poola alal, kuid mootor käivitus ilmselt õhuvoolu toimel ise uuesti (ju piloot unustas OFF lülitit vajutada) ja kuna juhtumi ajal lendas lennuk autopiloodiga, siis ka seda välja ei lülitatud ning autopiloodiga lendas see lennuk ligi tund aega NATO õhuruumis, kuniks Belgias alla sadas, tappes ühe inimese. Ameeriklaste F-15'd lendasid kõrval ja tegid kindlaks, et tegu on "lendava hollandlasega" ja tulistama ei hakatud.

Belgia avaldas pärast protesti, mille sisu oli, et miks NSVL ei hoiatanud juhtunust ette.

Aga noh, mõistlik inimene (selliseid peaks NATOs leiduma) ei hakka ühe intsidendi pärast WWIII algatama või oma otsustavust paugutamisega demonstreerima. Tõsi, Leedu juhtumi puhul polnud see isegi teoreetiliselt võimalik, sest sakslased/leedukad tabati "püksid maas" ja mingit õhutõrjet Leedus polnud. Võimalused kuidagi segada juhtumit olid seega kasinad. Ja Leedu juhtum oli kindlasti tahtlik (erinevalt sellest Belgia omast, mis oli halb õnn lihtsalt).

Sellised juhtumid on väga õhukesel jääl kõndimine, eriti kui intsidendi alguses pole sul ju infot, mis täpselt juhtus. Sellises olukorras asuda kedagi tulistama - no selle peale tulevad ainult kabinetiteoreetikud.

Lendava hollandlase purukslaskmisest ei oleks ka maailmasõda alanud. Küsimus on, et kas see oleks elu päästnud - kui hävituslennuk õhus puruks lastakse, siis kui palju temast alles jääb maha kukkumiseks?

Üks inimene inimene sai suure asjaga pihta, purukslaskmise puhul oleks võinud paljud inimesed pihta saada paljude väiksemate asjadega.

Plaan oligi ju see Põhjamere kohal alla lasta. Ei vedanud ainult sinna välja, kütus sai ennem otsa.

Kołobrzegist Kortrijki lennates ei kannata kohe kuidagi Põhjamere kohale jõudmist oodata...

No see Põhjamere jutt näib olevat peale kaklust rusikatega vehkimisena, antud kursil oleks see ehk Biskaia lahe kohal võimalik olnud.


Tasub tähelepanu pöörata ka juhtunu asjaoludele - kohe peale starti (lahtirebimist) kadus mootorist jõud (tõenäoliselt järelpõleti lülitus mingi rikke pärast välja). 900 km pärast saab antud tüübi kütuse lõppeda siis, kui mootor töötab täispööretel ja/või minimaalse järelpõletiga. Kuna aga stardil on tiib eesmises (16 kraadi) asendis, siis lennuk helibarjääri ei ületa. Autopiloot startimisel peal - noh, teoorias võimalik. Ehk siis antud juhtumit võimaldas rahulikult lahendada lennuki suhteliselt väike kiirus - pakuks kuskil 700-800 kmh. Lend Poola piirilt alla kukkumiseni (700 km) kestis pea tund aega (9:44 kuni 10:37).

USA F-15 action oli uskumatu venitamine, piiriületuse kursil võis see hollandlane olla well enne 9:44, ameeriklased olid kohal 10:05. Isegi piiri ületamise hetkest 20 minutit. Ilmselt radarile ilmumisest piirile lähenemise kursiga - veel kauem.

Nõuka/VLO ületsentraliseeritud ja Rusti-järgne (1987) õhukaitse reageerida ei suutnud, kuigi lennuk viibis ca 20 minutit (300 km) VLO territooriumi kohal.