www.militaar.net

vipu kirjutas:...Kui Soome peaks kunagi midagi sarnast tegema, oleks Eestis korralik masu lahti...

vipu kirjutas:Ikkagi oli mul õigus, kõik kes praegu Suurbritannias elavad ja töötavad, peavad koju tulema. Vähemalt need kes ei suuda tööluba hankida.

Mõttekoda Social Market Foundation (SMF) leiab, et 590 000 Suurbritannias elavat inimest ei kvalifitseeru elamisloa nõuetele, kui Brexit järgmisel aastal Euroopa Liidust lahkub, vahendab The Telegraph.

3,6 miljonist ELi riikide kodanikest enam kui 80 protsenti on olnud Suurbritannias üle viie aasta ning sellega on saanud ka õiguse Suurbritanniasse jääda.

Mõttekoja hinnangul on Suurbritannial elamisloa tingimusi enne Brexitit muuta väga raske, kui mitte võimatu.

kana tagumik kirjutas:Mu üllatuseks on jah BREXIT korralikult saare peale ette võetud. Arvasin, et üritatakse välja vangerdada juriidiliste nippidega hääletustulemusest: a la antakse asi parlamendile otsustada ja see muidugi leiab, et "kehtetu". Ja ega keegi köhinud ka poleks, sest praegaseks on bravuuritsenud brexiterid parasjagu ära ehmatanud.

Juba alustatakse vabakaubandusleppe kõnelusi Hiinaga jne.

A neid doom ja gloom artikleid Hans H Luige impeeriumist ei maksa muidugi tõsiselt võtta, sealne sallivus-multikultistide- euroföderalistide kamp ei ihka muud kui kättemaksu, kui näevad et oodatud ja loodetud rahvusteta euroopa föderatsioon sai järjekordse tagasilöögi.

Kilo Tango kirjutas:

kana tagumik kirjutas:Mu üllatuseks on jah BREXIT korralikult saare peale ette võetud. Arvasin, et üritatakse välja vangerdada juriidiliste nippidega hääletustulemusest: a la antakse asi parlamendile otsustada ja see muidugi leiab, et "kehtetu". Ja ega keegi köhinud ka poleks, sest praegaseks on bravuuritsenud brexiterid parasjagu ära ehmatanud.

Juba alustatakse vabakaubandusleppe kõnelusi Hiinaga jne.

A neid doom ja gloom artikleid Hans H Luige impeeriumist ei maksa muidugi tõsiselt võtta, sealne sallivus-multikultistide- euroföderalistide kamp ei ihka muud kui kättemaksu, kui näevad et oodatud ja loodetud rahvusteta euroopa föderatsioon sai järjekordse tagasilöögi.

Britid on sunnitud seda tegema. Neil on selg vastu seina. Majanduslangus tuleb. See on üsna vältimatu ja esimesed ilmingud on juba kohal.

man21 kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:
Britid on sunnitud seda tegema. Neil on selg vastu seina. Majanduslangus tuleb. See on üsna vältimatu ja esimesed ilmingud on juba kohal.

Viimased uudised räägivad märgatavast majandustõusust UK-as, erinevalt EL-ist. Võta lonks külma vett ja istu maha, aeg annab aru.

Kilo Tango kirjutas:

vipu kirjutas:...Kui Soome peaks kunagi midagi sarnast tegema, oleks Eestis korralik masu lahti...

Seletad ehk, kuidas sa sellele järeldusele jõudsid. Kui massiliselt eestlasi Soomest siia tuleb kasvab oluliselt ka kohalik tarbimine. Tõsi, esialgu kasvab ka töötus, kuid kasvav tarbimine loob kindlasti olulisel määral töökohti juurde.

GlaxoSmithKline plans 275 million pounds ($361 million) of new investments at three drug manufacturing sites in Britain, signaling its confidence in the country despite last month's vote to leave the European Union.

The decision came as Britain's biggest drugmaker reported better-than-expected quarterly earnings on Wednesday, buoyed by new drug sales and currency gains from a falling pound, which it said could pump up full-year results by 19 percent.

GSK, which had argued against Brexit before the referendum, said the UK remained an attractive place for making medicines, thanks to a skilled workforce and relatively low tax rates.

The country's so-called patent box boosts profits from patented innovations by halving the rate of corporation tax. This tax relief, which favors pharmaceutical companies, has come under fire in recent days from the opposition Labour Party.

GSK is investing in sites at Barnard Castle, in the north of England, Montrose, in Scotland, and Ware, north of London, to increase production of next-generation respiratory drugs and biotech medicines.

The vast majority of these products will be exported.

"It is testament to our skilled UK workforce and the country’s leading position in life sciences that we are making these investments in advanced manufacturing here," said Chief Executive Andrew Witty.

Business minister Greg Clark said GSK's move was a clear vote of confidence in Britain and demonstrated that "there really is no place better in Europe to grow a business".

Witty, who is retiring next year, said Brexit could disrupt Europe's unified system for drug regulation and potentially hamper access to top scientific talent, but this was not enough to offset Britain's fundamental competitiveness.

HELPED BY STERLING FALL

Britain accounts for nearly half of GSK's worldwide research and development and around a third of its manufacturing.

Uncertainty surrounding the vote to leave the EU in last month's referendum has raised fears over corporate investment in Britain, which some economists fear could exacerbate difficult times ahead as the government negotiates future trade relations.

GSK's substantial investment therefore gives some reassurance and follows signs that foreign buyers, lured by a plunge in the pound, are looking to snap up bargains in Britain, led by Japanese group SoftBank's $32 billion swoop for chip designer ARM Holdings.

The board of French utility EDF, meanwhile, will meet on July 28 to consider a final investment decision on its $24 billion Hinkley Point C nuclear project in Britain.

The pharmaceuticals industry is a notable success story for Britain, directly employing more than 70,000 people and accounting for 25 percent of all business research and development spending.

RECOVERY PHASE

Witty has been under pressure since 2013 as profits have flagged and some investors have questioned his strategy, but he said he was "very positive" about handing over the company in a strong recovery phase when he retires next March.

GSK edged up its forecast for full-year core earnings per share (EPS) growth at constant currencies to 11 to 12 percent from 10 to 12 percent seen previously, after second-quarter core EPS of 24.5 pence soundly beat analyst forecasts of 21.0p.

Berenberg Bank analysts said the results were strong and the currency effect larger than expected, helping lift GSK shares by around 2 percent.

The currency tailwind, however, complicates accounting for GSK's majority-owned consumer health and HIV businesses, resulting in a 1.8 billion pounds charge. This reflects the fact that these operations are now worth more in sterling terms and GSK is therefore liable to pay its partners more if they decide to sell out.

GSK said its new manufacturing investments would create some new jobs but it did not give a number.

At Barnard Castle, it will spend 92 million pounds on a sterile facility to make biotech drugs, while Montrose will get 110 million for a new unit making lung drug ingredients, and 74 million at Ware will expand production of its Ellipta inhaler.

(Editing by David Holmes and Alexander Smith)

Ettevõtted, mis plaanivad pärast Brexitit Suurbritanniast lahkuda, võivad Prantsusmaad vältida. Nimelt selgub uuest uuringust, et riik on vägagi avatud erinevatele riskidele, mis võivad ettevõtlust takistada, vahendab CNBC.

man21 kirjutas:

Viimased uudised räägivad märgatavast majandustõusust UK-as, erinevalt EL-ist. Võta lonks külma vett ja istu maha, aeg annab aru.

«Kahe riigi liidrid leppisid kokku dialoogi korraldamises eriteenistuste vahel lennuohutuse probleemidega tegelemisel

Tulevase EL-i nägu ja teod aga olenevad omakorda sellest, mismoodi joonistuvad välja uue, brittideta uniooni jõujooned.

Selles andis tooni kätte Merkeli esimese külastuse sihtkoht ehk Itaalia, kus Napoli ranniku lähedal asuva Ventotene saare juurde pargitud Giuseppe Garibaldi nimelisel lennukikandjal võõrustas teda koos Prantsusmaa presidendi François Hollande’iga Itaalia peaminister Matteo Renzi.

Kolmik püüti dramaatilistele fotodele, mis kujutavad neid suure laeva tekil fotograafide poole jalutamas. Ülejäänud Euroopale ja maailmale saadeti sõnum, et Suurbritannia lahkumine ei jäta EL-i mingit auku, Suurbritannia koha on nüüdsest endale võtnud Itaalia.

Uue triumviraadi sõnumi, et Brexiti asemel on nüüd tähelepanu all taas EL-i tulevik, võttis Merkel kokku järgmiselt: „Me austame Suurbritannia otsust, kuid tahame loomulikult selgeks teha, et ülejäänud 27 riiki töötavad eduka ja turvalise Euroopa nimel.” Saksa valitsusjuht lisas, et viimases küsimuses vajab Euroopa kiiresti tulemusi.

Kuid fakt on see, et Suurbritannia eemaldumine ja Itaalia lisandumine EL-i traditsioonilisse suurde kolmikusse muudab senist riikidevahelist dünaamikat. Vaieldamatult läheb EL senisest rohkem lõunapoolsete riikide nägu ja see kujundab omakorda samme, mida 27 riigi liit Merkeli nimetatud tulemuste saavutamiseks ette võtab.

Kuigi mõned Lõuna-Euroopast kostnud hääled kutsusid EL-i vahetult pärast brittide referendumit asuma veelgi tihedama integreerimise teele, on selge, et see idee ei tule Merkeli jaoks kõne allagi. Igal pool pead tõstnud populismi tõttu pole loosung „Rohkem Euroopat!” eriti moes. See aga tähendab omakorda vajadust teha järeleandmisi muus vallas.

Majanduspoliitikas pole senine Saksa kasinusreeglitele keskendumine enam nii jäik.

EL-i julgeoleku ja kaitsepoliitika arendamine, mis seisis Suurbritannia sõnastatud range põhimõtte taga NATO-ga mitte konkureerida, pole Ühendkuningriigita Euroopa jaoks enam tabu.

Majandusvallas on juba suvel nähtud märke, et uued jõujooned soosivad rangete reeglite asemel muid lahendusi. Näiteks jättis Euroopa Komisjon Saksamaa avalikul õnnistusel tegemata trahvid pikka aega EL-i eelarvereegleid rikkunud Hispaaniale ja Portugalile.

Merkel ütles Itaalias otse välja, et näeb EL-i eelarvereeglites „palju võimalusi paindlikkuseks”, mis veel mõni aeg tagasi oleks olnud ennekuulmatu avaldus.

Suurbritannia peaminister Theresa May ei kavatse küsida parlamendi nõusolekut, et käivitada ametlik Euroopa Liidust lahkumise protsess, vahendab uudisteagentuur Reuters The Daily Telegraphi.

May ei anna oponentidele sel moel võimalust riigi Euroopa Liidust lahkumist takistada. Ühtlasi konsulteeris ta juba ka advokaatidega, kelle väitel on peaministril piisavalt võimu, et parlamendihääletusest mööda minna, kirjutas konservatiivne ajaleht.

Valdav enamik 650 parlamendisaadikust ütles referendumi eel, et toetab saareriigi Euroopa liitu jäämist. Kuna tegu ei olnud siduva referendumiga, on mitmete Euroopa Liidu toetajate meelest vaja parlamendisaadikute nõusolekut lahkumisprotsessi alustamiseks.

Peaminister May sõnul ei käivita ta artiklit 50 enne selle aasta lõppu, et võimaldada valitsusel välja kujundada lahkumisstrateegia.

52% brittidest hääletas rahvahääletusel 23. juunil Euroopa Liidust lahkumise poolt.