www.militaar.net

Kesikute põhivalijad ongi ju pensionärid...

PaganHorde kirjutas:Kesikute põhivalijad ongi ju pensionärid...

see on lihtsalt põhimõte "peale meid tulgu või veeuputus - ükskõik, peaasi et võimule saame.."
Lühiajaline võim ja pirukas on olulisemad kui valitsetava riigi pikaajaline heaolu..

Kapten Trumm kirjutas:Ainuke tõsine lootus kaitsekulude oluliseks tõusuks on tegelikult surve Brüsselist/Washingtonist. Kui sealt oleks maha hõigatud 4%, siis oleks meil ka 4.
Oleks 0,8, siis küllap patsutaks me endale õlale ka 0,85% peal.
Täna on riiklik/parteipropaganda suunatud selgelt pseudoturvatunde tekitamisele ja "Eesti on hästi kaitstud" narratiivile.
Sisepoliitiliselt ei näe täna, et keegi tõsist tõusu ette võtaks (suurem kui 0,5%). Need aga, kes seda karjuvad, ei oma võimalusi millegi tegemiseks.

Esimene pääsuke on hõiganud, Isamaa 2.5% poolt
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83455549

see on lihtsalt põhimõte "peale meid tulgu või veeuputus - ükskõik, peaasi et võimule saame.."
Lühiajaline võim ja pirukas on olulisemad kui valitsetava riigi pikaajaline heaolu..

Olen mõnda aega osalenud ühe suure korteriühistu juhtimises (kus aktiivist moodustavad 2/3 pensionärid) ja taolist mentaliteeti kohtab ka siin - milleks renoveerida ja võtta laenu, hetkel ju jõuame maksta. Ei olegi head lahendust kui sülitades ära minna.

Jonatan Vseviov:

Kui Eesti soovib ka pärast 2026. aastat hoida seda sõjaväge, mis meil praegu plaanide kohaselt arenduses on, või teha veel suuremat sõjaväge, peavad Eesti kaitsekulud olema stabiilselt üle kahe protsendi SKT-st. Kas 2,5 või 3, seda kõike võib arutada, kuna me saame erinevad sõjalised võimed erineva raha eest. Aga kui me ei soovi järgmise või ülejärgmise kümneaastase plaaniga hakata Eesti kaitseväge vähendama, peavad kaitsekulutused suurenema.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/i ... d=83646495 "Sõdur" 4/2018

Kriku kirjutas:Jonatan Vseviov:

Kui Eesti soovib ka pärast 2026. aastat hoida seda sõjaväge, mis meil praegu plaanide kohaselt arenduses on, või teha veel suuremat sõjaväge, peavad Eesti kaitsekulud olema stabiilselt üle kahe protsendi SKT-st. Kas 2,5 või 3, seda kõike võib arutada, kuna me saame erinevad sõjalised võimed erineva raha eest. Aga kui me ei soovi järgmise või ülejärgmise kümneaastase plaaniga hakata Eesti kaitseväge vähendama, peavad kaitsekulutused suurenema.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/i ... d=83646495 "Sõdur" 4/2018

Seal intervjuus on sellises seletuses kahjuks ka sulaselgeid valesid (või vähemalt äärmiselt eksitavaid väiteid):

Enamik NATO riike kulutab kaitsele praegu kõvasti alla kahe protsendi. Kas vastab tõele, et poliitilist valmidust kahe protsendi taset saavutada ei ole siiani korralikult näha?

Sellega ma ei ole üldse nõus, sest NATO-l on vastupidi suur soov saavutada kahe protsendi taset kaitsekulutustes, see on kokku lepitud, viimati Brüsseli tippkohtumisel ka üle kinnitatud, kui NATO ühine, kõikide liikmesriikide eesmärk.

Ka faktid räägivad seda keelt, sest NATO riikide kaitsekulud on pöördunud tõusule. Enamikel nendel liikmesriikidel, kellel veel ei ole kahe protsendi taset käes, on olemas plaanid, kuidas ja millal jõuda sellele tasemele. 2024. aastaks peaks kõik NATO riigid saavutama kahe protsendi taseme. Nii et sellist kaitsekulutuste tõusu, nagu Euroopas praegu toimub, pole külma sõja lõpust alates aset leidnud.

See lause on tõest sama kaugel nagu siga käost. Kunagi võeti vastu jah mingi (tegelikult mittesiduv) otsus, aga nagu me teame, seda ei järgita. Saksamaa kavatseb heal juhul tõsta kulutusi 1,5% peale 2025. aastaks, paljud ei tõsta üldse. UK ja prantslased pigem langetavad. Ootame veel mõne majanduskriisi ära (mis ikka arvatavasti ennem 2024. vähemalt korra tuleb) ja läheb veel hullemaks ...

IMO Kapten Trummilikult on selle küsimuse vastus "eduraportöörlik vaht".

UK ja prantslased pigem langetavad.

Prantslased küll ei langeta. Neil on eelarve suurendamise plaanid juba mõnda aega olnud. Osalt tänu sellele, et on vaja tagada juba olemasolevate kohustuste täitmine.
https://www.reuters.com/article/us-fran ... SKBN1FS18Q
https://www.defensenews.com/global/euro ... e-getting/

Gideonic - ma võin Vseviovi käest küsida viidet, kust ta selle väite alused sai. Aga sina näita, mille alusel sa vastupidist väidad. Mitte et mina ühes või teises kindel oleks.
Vseviov ei räägi "kunagi" tehtud otsusest, vaid viimasel Brüsseli kohtumisel otsustatust.

Martin Herem kirjutas:Gideonic - ma võin Vseviovi käest küsida viidet, kust ta selle väite alused sai. Aga sina näita, mille alusel sa vastupidist väidad. Mitte et mina ühes või teises kindel oleks.
Vseviov ei räägi "kunagi" tehtud otsusest, vaid viimasel Brüsseli kohtumisel otsustatust.

Ma saan ka aru et selle väite mõte: "2024. aastaks peaks kõik NATO riigid saavutama kahe protsendi taseme." on tegelikult see, et selline tähtaeg käidi välja mittesiduvalt kohtumisetel (a la nagu kommunism 1980. aastaks). Intervjuust aga on üsna kerge välja lugeda nagu see oleks otsustatud fakt (mina vähemalt lugesin).

Saksamaa kohta vähemalt on siit vastavaid uudiseid korduvalt läbi käinud (ja muud ei rõhutatagi, et 2% lähiajal, ammugi "tähtajaks" ei jõuta). Selliseid maid kes on tähtajast avalikult loobunud (või pole kunagi tõsiselt võtnud) on veel, näiteks Kanada.

Vaadates nüüd NATO kulutusi 2014-2018. a. [PDF]



Ilmselt sõltub vastus sellest, kuidas enamik defineerida (minu jaoks on see vähemalt 15 liikmesriiki) aga seda graafikut interpoleerides ja liikmesriikide tegevust arvestades ( vahemikus 2014-2018.a kus see kohustus oli võetud) ... Väga ei näe kuidas see eesmärk saavutatakse. 4 aastat läinud, 6 veel minna (mille lõpupoole majanduskrahhi tõenäosus kasvab koos Lääne-Euroopaliku kihu ja pretsedentidega kohe riigikaitse kallale minna) ...

Vaatasin tänast 1. Stuudiot, kus olid vastamisi erakondade esimehed. Ma ei ole nähtu põhjal väga optimistlik, et kaitsekulude tõus valimiste teemaks kerkib, ehkki julgeolekut mainiti.
Eks praegu on see aeg, mil valimiste põhiküsimusi testitakse. Kõik võib veel pöörduda. Tegelikult oli see riigireeturi avastamine ka selles kontekstis pigem hea ning peaks meenutama, mis naabruses me elame.

Käesoleva nädala algul nägin kuidas rahandusminister Tõniste muheles,et eelarve kasvab umbes 500 miljoni võrra järgmine aasta ning ületab 11 miljardi piiri st. 2018 ja 2019 aastatel kasvab kogu eelarve kaitseelarve suuruses mahus. Kahju,et kasvõi ühe aasta rahadest poolt kaitsekuludeks ei anta oleks koheselt saavutatud 3% piir ning saaksime tulevikus lubada keskmaa õhutõrjet, rannakaitset ja tanke!

https://www.forbes.com/sites/niallmccar ... 2201714cff

Eestiga sama suurusega riigi kaitseks mis ei asu ohtliku naabri külje all kulutasid Taani 3,8 miljardit, Belgia 4,4 ja Holland 9,7 miljardit USD.
Meie siin Baltikumis kulutasime 530 miljonit USD igipõlise vaenlase külje all ning kiitleme kui hästi on Eesti kaitstud!!! 2 % kaitseb meid!

aj1972 kirjutas:Käesoleva nädala algul nägin kuidas rahandusminister Tõniste muheles,et eelarve kasvab umbes 500 miljoni võrra järgmine aasta ning ületab 11 miljardi piiri st. 2018 ja 2019 aastatel kasvab kogu eelarve kaitseelarve suuruses mahus. Kahju,et kasvõi ühe aasta rahadest poolt kaitsekuludeks ei anta oleks koheselt saavutatud 3% piir ning saaksime tulevikus lubada keskmaa õhutõrjet, rannakaitset ja tanke!

https://www.forbes.com/sites/niallmccar ... 2201714cff

Eestiga sama suurusega riigi kaitseks mis ei asu ohtliku naabri külje all kulutasid Taani 3,8 miljardit, Belgia 4,4 ja Holland 9,7 miljardit USD.
Meie siin Baltikumis kulutasime 530 miljonit USD igipõlise vaenlase külje all ning kiitleme kui hästi on Eesti kaitstud!!! 2 % kaitseb meid!

Loetletud riigid ei ole ju Eestiga sama suured, Taanis elab 5,8 miljonit, Belgias 11,3 ja Hollandis üle 17 miljoni inimese!
Mitte protsendiga SKPst ei saa kulutusi teha vaid üldsummalt ja isegi kui meie SKP ühe eleniku kohta oleks sama, mis neil (tegelikul ju palju väiksem), siis absoluutne summa oleks sama SKP protsendi korral ju ikka kordades väiksem.

Ma muidugi ei vaidle vastu, et me peame vahendid leidma ja rohkem kulutama, sest heidutus ja turvatunne on kogu riikluse, sh majanduse alus. Ja niimoodi mikro-sammudega arenemine on võrreldav tavalise palgaga üürikorteris elades oma korteri raha kogumisega (ka riikliku infrastruktuuri arenduse vallas olen samal seisukohal).
Aga selline jutt majanduse ja võimekuste kontekstis, et "sama suured maad nagu Eesti" ja siis loetleda mingeid võrreldava pindalaga, aga mitu korda suurema rahvaarvuga riike, on jama.

ribikardin kirjutas:

aj1972 kirjutas:Käesoleva nädala algul nägin kuidas rahandusminister Tõniste muheles,et eelarve kasvab umbes 500 miljoni võrra järgmine aasta ning ületab 11 miljardi piiri st. 2018 ja 2019 aastatel kasvab kogu eelarve kaitseelarve suuruses mahus. Kahju,et kasvõi ühe aasta rahadest poolt kaitsekuludeks ei anta oleks koheselt saavutatud 3% piir ning saaksime tulevikus lubada keskmaa õhutõrjet, rannakaitset ja tanke!

https://www.forbes.com/sites/niallmccar ... 2201714cff

Eestiga sama suurusega riigi kaitseks mis ei asu ohtliku naabri külje all kulutasid Taani 3,8 miljardit, Belgia 4,4 ja Holland 9,7 miljardit USD.
Meie siin Baltikumis kulutasime 530 miljonit USD igipõlise vaenlase külje all ning kiitleme kui hästi on Eesti kaitstud!!! 2 % kaitseb meid!

Loetletud riigid ei ole ju Eestiga sama suured, Taanis elab 5,8 miljonit, Belgias 11,3 ja Hollandis üle 17 miljoni inimese!
Mitte protsendiga SKPst ei saa kulutusi teha vaid üldsummalt ja isegi kui meie SKP ühe eleniku kohta oleks sama, mis neil (tegelikul ju palju väiksem), siis absoluutne summa oleks sama SKP protsendi korral ju ikka kordades väiksem.

Ma ise enda tarkusega olen mõelnud,et sõjas on ikka oluline maaala mida kaitstakse mitte see palju seal rahvast peal elab. Minu loogiline mõtlemine ütleb mulle,et kui on rohkem rahvast kes armastab oma riiki siis vastasel on raskem ennast seal kehtestada võrreldes pooltühja maa ja vähema rahvaga.
Siin varasemalt haritumad väitnud,et Eestisse mahub sõdima X kogus ma arvan,et näiteks toodud maadesse võib-olla mahub isegi vähem ,sest pindala sama aga rahvast ees rohkem.

Vallutajat ei huvita,et oled vaene ja ei suuda enda kaitseks piisavalt panustada, iseenesest see piisava heidutuse puudus meelitab vallutaja kohale.

Näiteks kui Eesti SKP oleks 10x väiksem kas siis piisaks samuti 2% ja 55 miljonist eurost?

aj1972 kirjutas:Vallutajat ei huvita,et oled vaene ja ei suuda enda kaitseks piisavalt panustada, iseenesest see piisava heidutuse puudus meelitab vallutaja kohale.

Näiteks kui Eesti SKP oleks 10x väiksem kas siis piisaks samuti 2% ja 55 miljonist eurost?

Kõik õige, aga keegi ei ole väitnud, et praegused kaitsekulutused on piisavad. Küsimus on selles, milliseid kaitsekulutusi Eesti teha suudab, mitte selles, millised kulutused on Eesti kaitsmiseks piisavad. Märkimisväärse abita suutis Liivimaa (mitte Eesti!) ennast kaitsta umbes 15. sajandi lõpuni. Kogu uusajal on see juba lootusetu eesmärk.

Eesti on Iisraelist pindalalt suurem aga...

Available for
military service 1,554,186 males, age 17–49 (2016 est.),
1,514,063 females, age 17–49 (2016 est.)
Fit for
military service 1,499,998 males, age 17–49 (2016 est.),
1,392,319 females, age 17–49 (2016 est.)

Active personnel 176,500
Reserve personnel 445,000

Kui sa suudad välja mõelda. kuidas me praeguse rahvaarvu juures suudaksime samad numbrid saavutada, siis anna teada. Pindala ju sama kaitsta