Välisriikidelgi on suur vahe ja ei saa öelda, et Eestis on elu jama ning Välismaal hea. Oleneb sellest , et mida välismaal tehakse ja mida Eestis oleks võinud teha. Ma oskan vast Soome kohta rohkem targutada kui Iirimaa kohta.... Eestiga võrreldes on kogu elu nii 25% kallim kuid palk sama töö eest ikka vähemalt 2 korda suurem. Raha jääb kindlasti rohkem alles kui Eestis oleks jäänud. Siin ei ole taaskord asi suuremas tootlikkuses vaid rõhuval enamikul inimestest on maksukoormus väiksem kui Eestis. Palgafondi osast saab töötajale rohkem maksta ja riigile jääb vähem. Seda kompenseerib ettevõtete tulumaks mida Eestis pole.
Eestis juba pikemat aega kasutatav ettevõtete maksuvabastus ei edenda majandust vaid a) suurendab palgavaesust b) muudab riigi "mugavuslipu maaks" kus kõige muu kõrval on hea raha pesta. See pole ainult minu arvamus. Pangainimesed (LHV) on samuti irooniliselt märkinud, et kiljutakse vaimustusest mingi 40 miljonilise investeeringu pärast ja lastakse samal ajal 400 miljonit maksuvabalt riigist välja viia. Teised pangainimesed (Swed, Danske) on selle koha pealt targu vait, sest väljaviimine ongi nende põhitöö.
Astmelisest tulumaksust rääkides pole oluline mitte astmete olemasolu vaid need tasemed kust maksuprotsent muutub. 1992 a kui Vähja-Tiidu valitsus Eestis krooni kehtestas oli Eestis astmeline tulumaks. Minumeelest oli toona mingi sissetulek maksuvaba ja protsendid 15-21-33. See on suht hästi meeles, et üle 2600 kroonine tulu maksustati 33% ja kuna ma toona välisfirmas töötasin, siis midagi läks ka kõrgeima määra alla. Samas - ei tundunud väja ebaõiglane, sest 1992 võimaldas ka 500 kroonine kuupalk (32 EUR ) äraelamist. Enamikel inimestel oligi palk pigem 500, mitte 2500. Ise olin samuti toona Eesti riigist tunduvalt paremal arvamisel kui praegult ja polnud sugugi kahju kolmandik riigile anda.
Soomes toimub midagi sarnast - põhimõtteliselt on neid kes vist 60 % riigile annavad kuid põhimassi maksukoormus on väiksem kui Eestis. See, mida Eestis loetakse kõrgeks palgaks, nii 4000 EUR vms, pole seda mitte. HK (sh Rakvere Lihakombinaat) kontserni juhataja, ma ei hakanud nime meelde jätma, palk oli 40 000 ja samal ajal Rakvere lihunike oma 700. Soomes vast 3000 kanti. Palkade hinnakäärid ettevõtte piires on pigem sellistes mastaapides ja lihunik, ükskõik kui kõva proff ta poleks ei saa tublit tööd tehas eluilmas 40 000 tasemele.
Kõva maksuprotsent niisuguselt palgalt pole karistus hea töö eest vaid tasu mugavuse eest, sest palgana on raha alati kõige lihtsam välja kirjutada. Võib tegeleda ka ettevõtlusega, ise töökohti luua ja majandust arendada ning tulumaksuna väiksema protsendi ära anda. Mõningad Eesti riigiasutused ja peavoolumeedia üritavad kampaaniate korras nn OÜ-tamist halvustavas valguses näidata. See on väärarusaam. OÜ või AS on üks ettevõtlusvorm ja kui ta oleks keelatud, oleks maailma riikide seadustes vastavad parandused. NSV Liidu seadustes näiteks olid ja Eesti võiks katsuda sellisest sotsialismijäänukist üle saada. Soomes pole vastav tegevus mingi skeemitamine või kuidas iganes seda Eestis nimetatakse vaid tavapärane majandustegevus. Kes ei viitsi võtab palga koos kõva maksuprotsendiga ja kes viitsib teeb üksiküritajana. Kokkuvõttes on hulk ettevõtjaid riigile kasulikum kui seltskond kõrgepalgalisi.
Sama efekt on idablokiriikidest toimunud Poolas ja mingil määral Leedus. Kuskil 2000 alguses imestati Eesti ajakirjanduses, et igal poolakal on vist oma firma ja kui midagi tõsisemat pole siis korteri uksel on silt, et paigaldan kl 18-21 (pärast tööpäeva lõppu palgatööl) plastikaknaid. Samal ajal juhtis reformierakond Eestist 5 rikkama riigi hulka, mis 2008 aastaks 5 vaeseimaga piirdus. Alles tänavu vist oli Eesti üle pika aja Euroliidus tagantpoolt kuues. Poolas polnud isegi süngel 2008-2010 a mingit majanduskriisi.
Võib-olla tekivadki probleemid sellest, et Eestis on ca 25 aastat võimul olnud ükssama seltskond ja majanduses on tehtud olulisi vigu (siseturu kaitse, maksundus). Keegi neid tunnistada ei julge, sest see tähendaks iseendale solgiämbri pähetõmbamist. Lihtsam on öelda, et maailamaturg ja puutin ja sovietiaja pärand ja laisad eestlased või mis iganes on süüdi. Võrdlusena - paljaksvarastatud Saksamaa ehitati pärast sõda 25 aastaga maailmatasemel majandusriigiks. See toimus samuti välisabi kasutades. Eestisse on Euroliit ja ka Soome raha tampinud nagu musta auku kuid no päris saksamaalikke arenguid ma küll märganud pole.
Ja kui juba Eesti elu üle irisemiseks läks, siis ma olen mõnikord mõelnud, et ehitaks Eestisse ühe onni ja tuleks vahel lihtsalt puhkama kuid see varastatakse ju kohe tühjaks kui pilgu korraks kõrvale pöörad. Pluss üleüldine õhkkond, mis mulle vahel meenutab narkomaani mõtlemist, et krt, kust saada raha. Kõike ei tehta raha pärast (kasvõi viimane ühislaulmine) ja pool elanikkonnast ei pea olema karistusregistris, et riiki austataks. Risti vastupidi.
Soome ja Eesti politseil on juba selline vahe, et viimane kord Eestisse tulles sõitsin Turkust Helsinkisse. 4 realine tee 120 km/t piiranguga ja kogu autodevool välja arvatud veokad sõitis 140-150 nagu Saksamaal Ilm oli ilus ja teeolud lubasid. Mootorrattaga politseinik oli ka eraldusribal ning vaatas hajameelse pilguga liiklust. Ilmselt, oleks keegi seal 180-ga nõeluma hakanud, tulnuks ta maha võtta. Ja nagu Eestisse sain, Pärnu maanteel täpselt sama head teeolud ja ilm (neljarealist lõiku ega suuremat liiklust sealkohal enam polnud). Sõitsin, mõtlesin omi mõtteid, politseiauto seisis vastasuuanvööndis. Ei hakanud pilku tõstma. Kuskil kilomeeter hiljem jõudis järgi ja oluline teade oli edastada - asulavälistel teedel on kiirusepiirang üldjuhul 90 km/t ja te sõitsite 103. Krt, ma tean seda ja niisuguste asjade ütlemiseks ei pea autot hakkama kiirendama ja kroonu kütust raiskama
OK, piirduti hoiatusega ja selles plaanis on asi tublisti paremaks läinud.
Need võrdlused on nüüd Soomega, mida igasugustes edetabelites vähemalt 10 parima riigi hulka loetakse. LAV-ga võrreldes kus valgele rassile suunatud genotsiid toimub on Eestis ikka väga hea elada. See eelpoolmainitud Iirimaa olla mõningatel andmetel samuti üsna kole ja äratsurkastunud koht.
