Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[kaugeltuuriv]

Tõmmates siit Norrast paralleeli maavaradega,siis üks võimalus riigile oluliselt sissetulekut tõsta,oleks võtta kasutusele fosforiit aga mitte sellise Aafrika "majandamisega".Meil oli enne fosforiidi baasil olev väetisetööstus ja suund peaks olema lõpptoodangule,korraliku kaevandustehnoloogiga,mis ei kahjustaks oluliselt loodust.
Kas maavara maksustamine või mingi osa tulust siduda kaitsekulutustega oleks vast hea lahendus.Norras Statoil on seotud Õlifondiga,kuhu regulaarselt teeb makseid,mida riik kasutab fondi haldamseks ja riigi kulutusteks.Aga need on rangelt reguleeritud,et ei tekiks sellist ühepäevavalitsust,kes raha ära raiskaks mitteotstarbeliselt.
Fakt on see,et kui Venemaa tungiks Eestile kallale,oleksid nemad esimesed,kes fosforiidile kopa sisse lõõks.
Ja see on maavara,mis tõesti tooks raha sisse,pealegi leevendaks see just Ida-Virumaal pingeid tööturul ja oleks otsene julgeoleku ja meelsusravi sealsele slaavi elanikonnale.

[ruger]

Kõigepealt Martin Heremile õnne ja jõudu uue ametikohal Loomulikult olen akf Martin Heremiga nõus-see tahendab lisarahastust ja inimesi ning vahendeid. Aga küsimus ongi selles, et alati on võimalik kokku leppida ja teha eelnevad muudatused, et antud isikud on kohal seal, kus vaja antud ajahetkel. Ja teha kasvõi kõikidele, kes KV liinist lahkuvad, kas reservi või ka ka välismaale, et kas ollakse valmis teatud tagavarareservis osalema ning teatud väljaõppega hilisematel aastatel. See eeldab seadusmuudatusi praeguses valmisolekureservide osas-reservväelase nn. kasutusiga pikeneks. Asjatundmatust tunnistan, kuid meie armee on ju reservarmee ja oleme või tahame, võiksime oma hinnangu olemasolevale ka anda. Kas 2% SKP-st on piisav või mitte? Loomulikult võime 2 brigaadiga võita mitmeid lahinguid idanaabri vastu, kuid kõik need üksused eeldavad, et neid nädala-2 lahingutegevuses olemisega vahetatakse välja või pakutakse puhkust. Meil on hetkel reservina ka olemas asendus nendelegi, kuid ehk prooviks rohkem saavutada olemasoleva reservväelaste hulgaga. Kas meil on vaja suurendada olemasolevat reservi alalise koolituse näol või näha ette reservüksustele oma SIIL näiteks 2-3 aasta pärast...? Või lepime sellel hetkel olemasolevate üksustega ning loodame liitlastele. Eks NATO olegi heidutus. Liiga suureks paisutatud armee on kindlasti koormaks riigile. Kõrbemiskohta on kindlasti ka nende reservväelaste puhul aga ei pea ju kohe pataljoniga välja minema. Reservohvitsere ja allohvitsere on ju piisavalt, kes hetkel SA koosseisus enam ei ole. Nende kaasamine on oluline. Ehk siit ka väike vihje, kuidas reservi läinud reservväelasi veteranipoliitika ühe osana kaasata. Siit muidugi tuleb välja, kes maksab. See küsimus on aga kõrgematele tasanditele, mille nimel tulekski võidelda. Aga idee ongi kasutada väljaõpetatud reservi. Omaette probleem on harjutusväljadega ning kogu selle reservväelaste pundi ratastele paigutamine jne...jne. Aga see võikski olla järgmise 2-3 aasta mõte, mis õnnestudes annaks meile vahendeid ja mehi, kes on vahepeal ka saanud lisaväljaõppe ning ei ole jäänud nn. unustatute hulka. See eeldab muidugi nn. SA reservide arvestuse või võimalike tagavarapataljonide loomise juurde rohkem inimesi. Aga see ei ole kindlasti 4% SKP-st vaid ca 2,25-2,5%, mis maailma olukorra muutudes oleks läbiräägitav.

EDIT
Rahastus-riigikaitselaen või riigivõlakirjad või ka maavarade kaevandus.

[HeiniR]

ruger: Meil on 30 000 meest ja piisab.

Kas meil ei ole ikka mitte nii, et need 21-30000 on valmidusreserv, sh elukutselised,KL jne. Selle põhimassi peaks moodustama ikkagi viimase 12 aasta jooksul ajateenistuse läbinud. Kõik muud tegelased,kes eelmainitud ulatusse ei mahu, kuuluvadki täiendreservi? Muuseas peaksid sinna gruppi kuuluma ka seljahaigete ja lampjalgade meeskonnad

[nimetu]

Lihtsalt täpsustuseks - selline "mehaaniline matemaatika" sõjanduses ei päde.
Sest Eestit "mahuvadki" (mööda maismaad ja idasuunalt) korraga ründama vaid 2 x diviisi - üks kirde- ja teine kagu operatiivsuunalt.

Mistap ei ole ka mõtet seda vene diviiside arvu siin "lõputult korrutada"

Absoluutselt nõus, et lihtne matemaatika ei päde. Aga võtame korra sellisest perspektiivist - kui palju kaotusi (materjaalseid kui ka elavjõudu) suudaks meie neli brigaadi kannatada, enne kui need muutuksid võitlusvõimetuks? Ning kui palju kaotusi suudaks Venemaa oma diviisidega ära lappida? Kumb pool kestaks kauem?

Ma tuletaksin meelde, et minu esialgne küsimus käis selle kohta, et kust maalt me ikkagi välisabi hakkame vajama? Peaks olema ilmne, et 100% täiesti iseseisvat kaitsevõimet on meil võimatu saavutada. Kui jutt käib sellest, et NATO peale ei saa lootma jääda, siis ausalt öeldes tekib küsimus: "Kelle peale siis saame loota?".

Ei tõmba nad midagi kulutusi koomale.
Koomale tõmmatakse (1/3 arvukuselt ja pool koondiste arvust) sõja-aja koosseisu, kuna eesmärk on see koosseis kaasaegselt varustada ja relvastada.

Viimaste aastate eelarved on olnud langustrendis. Selle aasta eelarve on veidi erandlik, kuid väidetavalt on see vähemalt osaliselt tingitud viivitatud hangetest/maksetest. Ja üldpilt ei ole sugugi nii lihtne. Reaalsus on selline, et hädavajalikuks moderniseerimiseks antakse juurde, kuid mujalt tõmmatakse hoolega koomale.

http://www.hs.fi/politiikka/a1433479352518

Selle varustuse ja relvastuse tasemele, mis Soome maaväes oli harjukeskmiselt aastaks 2015 pakkuda, pole meie nagu veel jõudnudki.
Rääkimata kvantiteedist. Sestap see Soome näide on nii asjakohatu kui vähegi annab.

Ja miks sa arvad, et me üldse nii lihtsalt suudame sellise kvaliteedi ja kvantiteedi taseme saavutada? Selle poole ma nagu sihingi. Me ei ole Soome ning ei saagi kunagi olema.

Kui meil oleks Ida-Viru kitsusele panna välja nt 8 brigaadi, mida toetab 400 haubitsat, siis tõesti-tõesti (Soomel oli see reaalsus), võiks varsti ehk rääkida millegi moodsama ostust ja selle arvelt seltskonna vähendamisest.

Alustame siis sellest:

Kui kaua sa pakud meie iseseisev kaitsevõime peaks vastu pidama? Nädal? Kuu? Aasta?
Kui palju moona selleks kulub? Varuosad? Meeste reserv nendele haubitsatele? Kui palju haubitsaid me üldse suudame käigus hoida? Kas me suudame tulejuhtimist korraldada? Mis on nende efekt vene kaudtulevahendite vastu?

Ja me pole veel sinnamaani jõudnudki, et mis saab õhutõrjest, rannakaitsest (ka saarte) ja materjaalsest reservist?

Sellest ei piisa kaugeltki mitte. Kodanike sissetulek ei võrdu SKP-ga.

Summa oleks tegelikult üsna suur. 630 000 tööga hõivatut, 1100 eurose keskmise palgaga teeks kusagil 170 miljonit aastas. Kuigi on ikkagi küsitav, et kas sellest piisaks iseseisva kaitsevõime tagamiseks.

Igatahes mu põhipoint on see, et tehke enne mulle täpselt selgeks mida te iseseisva kaitsevõime puhul silmas peate. Ja siis saame edasi vaielda kas üks või teine lahendus on mõistlik või mitte. Praegu loeme tanke ja haubitsaid ilma kokku leppimata, et mis jõudude vastu ja kuidas me kavatseme iseseisvalt võidelda?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Praegu loeme tanke ja haubitsaid ilma kokku leppimata, et mis jõudude vastu ja kuidas me kavatseme iseseisvalt võidelda?

Kõiki asju võib teha kas väga keeruliselt või vastupidi, lihtsaks.
Lahendi saamiseks tulebki pilti harilikult lihtsustada.

Jõud, mille vastu me peaksime iseseisvalt (ja kasvõi mõnda aega) kestma, ongi need 2 x idast sissetungivat diviisi - üks kirdest ja teine kagust.. pluss arvestatav "kukutusreserv" kõikvõimalike mere-õhu-Läti-rohemehikeste jm võimalike dessantide ja/ning üllatuste vastu.. lihtne

See, et vastane võib oma diviiside rapitud üksusi näiliselt piiramatult välja vahetada ja meie brigaadid kuluvad, on lihtsalt tehniline küsimus - meie jaoks siis reservide planeerimise küsimus (kus ei ole ka midagi kosmilist).

[vk1]

ja kui vastane on vallutanud läti ja tuleb kagu asemel lõunast? see ju balti keti nõrgim lüli.

[trafomees]

Enne RÕKidele raha panustamist võiks varustada KL aktiivsemad üksused korralike kaitsevestide ja varustuse ning sõidukitega.

Kaitseliitlased on nagunii ühed esimesed, kes lahingusse tormavad ja ka viimased, kes lahingust ära tulevad. Lisaks on KL ikka korralik heidutus.

[Martin Peeter]

Raha otsimise teema juures tuletaks ikka meelde, et Eesti valitsussektori võlakoormus on EL-i kõige väiksem- 9% SKT-st. EL keskmine on 91% SKT-st. Päris 18 miljardit korraga kulutada eurotsooni stabiilsusreeglid ei luba, aga laenuvahendite arvelt oma kaitsekulud vähemalt kahekordistada suudaks me küll. Ilmselt isegi rohkem, sest isegi ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus pole toonud Hispaaniale ja Portugalile mingeid tagajärgi. Prantsusmaad aga ei püütagi eriti ohjeldada. Ütleme, et meie olukorras võiks lühiajaliselt miljardi aastas küll rohkem kulutada. Intress oleks olematu. Asi on meie juhtpoliitikute otsustes.
EDIT: Seejuures on ju ka kõigi nende riikide, mille peale me loodame (USA, UK jt) , eelarved sügavalt defitsiidis. Üks Trumpi põhiväiteid ongi just see, et nemad peavad teiste kaitsmiseks laenu võtma. Meie jaoks aga on see "Pandora laeka avamine," nagu ütles kaitseminister.

[mutionu]

Alustame siis sellest:

Kui kaua sa pakud meie iseseisev kaitsevõime peaks vastu pidama? Nädal? Kuu? Aasta?
Kui palju moona selleks kulub? Varuosad? Meeste reserv nendele haubitsatele? Kui palju haubitsaid me üldse suudame käigus hoida? Kas me suudame tulejuhtimist korraldada? Mis on nende efekt vene kaudtulevahendite vastu?

Ja me pole veel sinnamaani jõudnudki, et mis saab õhutõrjest, rannakaitsest (ka saarte) ja materjaalsest reservist?

Igatahes mu põhipoint on see, et tehke enne mulle täpselt selgeks mida te iseseisva kaitsevõime puhul silmas peate. Ja siis saame edasi vaielda kas üks või teine lahendus on mõistlik või mitte. Praegu loeme tanke ja haubitsaid ilma kokku leppimata, et mis jõudude vastu ja kuidas me kavatseme iseseisvalt võidelda?

Vabandust, aga ei suutnud vastu panna.
"kaua sa pakud", "tehke enne mulle täpselt" jne jne. Kiun, Kiun, kiun. Kus on "mina pakun, et", "mina selgitan"?
Ehk siis ... kus on sinupoolsed ettepanekud Eesti iseseisva kaitsevõime parendamiseks?
Kedagi materdada, ise midagi vastu pakkumata, on muidugi tore ja feimi koguv tegevus kuid, IMHO, ääretult mõttevaba.
Vähemalt mind õpetati koolis, et kui sul pole teemasse, omalt poolt, midagi pakkuda siis ole vait.

Veelkord, vabandust.

[mutionu]

Enne RÕKidele raha panustamist võiks varustada KL aktiivsemad üksused korralike kaitsevestide ja varustuse ning sõidukitega.

Kaitseliitlased on nagunii ühed esimesed, kes lahingusse tormavad ja ka viimased, kes lahingust ära tulevad. Lisaks on KL ikka korralik heidutus.

Eks see sõltub sellest, millised plaanid on EKV -l, koostöös NATO -ga, välja töötatud. Kui plaanis on kirjas, et esimese laksu võtavad endale kasarmutes olevad ajateenijad siis peab neid varustama hea ja paremaga. Kui aga on selleks KL -u aktiivsem seltskond siis peaks kuulivestid, öönägemine jms neile minema.
KL võib olla valmisolekus 2 tundi kuid kui plaanides neid kirjas pole siis ei suuna neid keegi kuhugi ning isetegevus võib kasu asemel kahju tuua.

Ma pole plaane näinud, seega ei oska muud kui oletada.

[ermot]

Teeme vahekokkuvõtte hetkeseisust:

USA-s on võimule saamas NATO põhiväärtusi küsimuse alla panev president;
Türgi on kodusõja veerel, võimuvahetuse katse on pööranud riigi kaosesse;
Prantsusmaa on väidetavalt kodusõja veerel seoses valitsuse võimetusega tulla toime terroriaktidega (Pariis ja Nice) (http://majandus24.postimees.ee/v2/37750 ... antsusmaal);
Inglismaa on poliitilises patiseisus seoses BREXIT-iga;
Saksamaa on samuti langemas poliitilisse kaosesse seoses migratsioonikriisi ja terroriaktidega (Würzburg ja München);
Lisaks eastabiisus lähiregioonis (Kodusüda Süürias, Jerevani politseijaoskonna pantvangikriis jne).

Viis esimest mainitut on NATO mõistes juhtriigiid ja sisuliselt seotud omaenda siseprobleemidega. On tuvastatavad teatavad I MS eelsed pingekasvu tendentsid, lisaks aga on Euroopas tekkinud kahe võimsa riigi eesotsas autoritaarsete ja tõsiste võimuambitsioonidega juhipaar (Putin ja Erdogan).

Kas meil ei oleks aeg hakata mõtlema musta stenaariumi peale, juhuks kui kogu see julgeolekuarhitektuur Euroopas lõplikult kokku variseb?


Hea post
(by Borja)

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..ja kui vastane on vallutanud läti ja tuleb kagu asemel lõunast? see ju balti keti nõrgim lüli.

Eelnevast postist:

..pluss arvestatav "kukutusreserv" kõikvõimalike mere-õhu-Läti-rohemehikeste jm võimalike dessantide ja/ning üllatuste vastu..

Eelnenud postitus(t)e mittetähelepanelik lugemine aga kiire oma vastuse laksamine on kahtlemata halb stiil

[kaugeltuuriv]

Teeme vahekokkuvõtte hetkeseisust:

USA-s on võimule saamas NATO põhiväärtusi küsimuse alla panev president;
Türgi on kodusõja veerel, võimuvahetuse katse on pööranud riigi kaosesse;
Prantsusmaa on väidetavalt kodusõja veerel seoses valitsuse võimetusega tulla toime terroriaktidega (Pariis ja Nice) (http://majandus24.postimees.ee/v2/37750 ... antsusmaal);
Inglismaa on poliitilises patiseisus seoses BREXIT-iga;
Saksamaa on samuti langemas poliitilisse kaosesse seoses migratsioonikriisi ja terroriaktidega (Würzburg ja München);
Lisaks eastabiisus lähiregioonis (Kodusüda Süürias, Jerevani politseijaoskonna pantvangikriis jne).

Viis esimest mainitut on NATO mõistes juhtriigiid ja sisuliselt seotud omaenda siseprobleemidega. On tuvastatavad teatavad I MS eelsed pingekasvu tendentsid, lisaks aga on Euroopas tekkinud kahe võimsa riigi eesotsas autoritaarsete ja tõsiste võimuambitsioonidega juhipaar (Putin ja Erdogan).

Kas meil ei oleks aeg hakata mõtlema musta stenaariumi peale, juhuks kui kogu see julgeolekuarhitektuur Euroopas lõplikult kokku variseb?


Hea post
(by Borja)

Hea tähelepanek,paneks omalt poolt juurde,et viimastel päevadel on Putja ja Erdogan tihedalt teineteisega kontakti otsinud ja kohtuvad lausa varsti augustis.

[vk1]

..ja kui vastane on vallutanud läti ja tuleb kagu asemel lõunast? see ju balti keti nõrgim lüli.

Eelnevast postist:

..pluss arvestatav "kukutusreserv" kõikvõimalike mere-õhu-Läti-rohemehikeste jm võimalike dessantide ja/ning üllatuste vastu..

Eelnenud postitus(t)e mittetähelepanelik lugemine aga kiire oma vastuse laksamine on kahtlemata halb stiil

ei. lugesin küll sinu postitust.
läti idapiir on 214 km., ilma igasugu looduslike takistusteta. kui 1-2 jõge v-a-, aga need ei ole piki piiri.

lätil 2 elukutselist pataljoni + zemessardze.

kirjade järgi on sellel organisatsioonil idapiiril 4 jv. pataljoni. nende üksuste reaalse võimekuse (ja suuruse) kohta on sinul kindlasti parem info , kui minul. aga minu teada on need pigem kompaniiid, kui pataljonid.
eesti-läti piir on 340 km. kukutusreserv peab päris suur olema

eesti ja läti peaks NATOs tõstatama kiiremas korras lätile kaitsevõime reformi peale surumise (s.t. - jalaga ....-kku tampida), kuni asjad seal liikuma hakkavad.ja sellega on üpris kiire
läti on keskse asukohaga - miks peaks keegi okupeerima eesti, kui tehes seda lätis on sul 2 kärbest 1 hoobiga - ka eesti on maismaad pidi ära lõigatud.
lätis suurim (ja agressiivseim) vene vähemus. lätis suurim rahulolematus valitusega. lätis suurim korruptsioon, suurim venesõbralik partei.


eks sa ise tead paremini, kui mina, kuidas seal asjad on, kuid minu arust on seal üsna tõenäoliselt meie julgeoleku võti...

[kaur3]

Teeme vahekokkuvõtte hetkeseisust:

USA-s on võimule saamas NATO põhiväärtusi küsimuse alla panev president;
Türgi on kodusõja veerel, võimuvahetuse katse on pööranud riigi kaosesse;
Prantsusmaa on väidetavalt kodusõja veerel seoses valitsuse võimetusega tulla toime terroriaktidega (Pariis ja Nice) (http://majandus24.postimees.ee/v2/37750 ... antsusmaal);
Inglismaa on poliitilises patiseisus seoses BREXIT-iga;
Saksamaa on samuti langemas poliitilisse kaosesse seoses migratsioonikriisi ja terroriaktidega (Würzburg ja München);
Lisaks eastabiisus lähiregioonis (Kodusüda Süürias, Jerevani politseijaoskonna pantvangikriis jne).

Viis esimest mainitut on NATO mõistes juhtriigiid ja sisuliselt seotud omaenda siseprobleemidega. On tuvastatavad teatavad I MS eelsed pingekasvu tendentsid, lisaks aga on Euroopas tekkinud kahe võimsa riigi eesotsas autoritaarsete ja tõsiste võimuambitsioonidega juhipaar (Putin ja Erdogan).

Kas meil ei oleks aeg hakata mõtlema musta stenaariumi peale, juhuks kui kogu see julgeolekuarhitektuur Euroopas lõplikult kokku variseb?


Hea post
(by Borja)

Hea tähelepanek,paneks omalt poolt juurde,et viimastel päevadel on Putja ja Erdogan tihedalt teineteisega kontakti otsinud ja kohtuvad lausa varsti augustis.

Kuidagi mustad mõtted ja kaugeleulatuvad järeldused. Brüsseli/Pariisi rünnakute taga on Belgia politsei aastatepikkune tegemata töö. Nice ja München paistavad olevat IS-ga väga nõrgalt seotud. Pigem copycatid. München paistab olevat hoopis Eesti filmi "Klass" versioon. Kuidas võidelda lone wolfidega, on karm väljakutse. Samas peale Breivikut ei kukkunud Norra kokku. Brexit on jõudnud kuhu? Kas Natost lahkutakse? Kas arhitektuur hakkab nüüd kohe kokku kukkuma?
Türgis toimuv on tõesti kole.