EV energia ja julgeolek

[kalvis]

Väga hea.
Kirjelda siis foorumlastele kuidas need seadmed hoiavad sagedust põhivõrgus kui näiteks Kunda Haavapuitmassi tehases 50Mw mootor käima pannakse ja/või välja lülitatakse.
Või
Olukorda kui Auvere elektrijaamas generaator rikke korral välja lülitub.

50 MW on sääsepirin.
Kiisal on avariielektrijaam mille kohustus on Auvere generaatori väljalülimisel võtta selle puudujääv koorem endale. Teine variant on NPS haldur ostab lähipiirkonnast koheselt puudujääva elektri (kui on -avarii elektrijaama lahendus on alati toimiv). Kunda juhtum ongi NPS all.

[Madis Reivik]

Kiisa avariijaam on nii idiootselt reguleeritud, et seda ilmselt pole vajagi. Börsihind paneb asjad paika, kui see on 4000 eur MWh siis ei panegi keegi 50MW mootorit käima.
Varustuskindlus ja avariiolukorrad peaksid sisaldama ka "börsikomponenti".

[parkija]

Kas on mingi võimalus et põlevkivijaamad puuduva ja sagedust tagava elektri toodaksid , muidugi on see tootmine maksudega tapetud kuid kriisis ?

[Madis Reivik]

Põlevkivijaama kasutamine "silumiseks" on vist maailma kõige ebaefektiivsem tegevus üldse.
Katelde soojenemine, põlevkivi kaevandamine.
Siis oleks juba mõistlikum põlevkiviõli koguda ja seda diiseljaamas kärsatada.

[Jaanus2]

Siin oli juttu sageduse hoidmisest ja mitte puudujääva tootmisest. Sageduse hoidmiseks peab olema piisavalt ühtlaselt pöörleva generaatoriga elektrijaamu või "hoorattaid" (sünkroonkompensaatorid).

[parkija]

Eks ta ole valikute küsimus - olla pimedas ja külmas ning raporteerida kui rohelised me oleme või põletada põlevkivi .

Sageduse hoidmine : paralleel muruniidukiga - lühike rohi ja mootor käib kergelt , pikem rohi ja lisaks märg / niiske ka , mootori hääl muutub "tõsisemaks" ja kui koormust ei vähenda jääb mootor lihtsalt seisma .

[kalvis]

Siin oli juttu sageduse hoidmisest ja mitte puudujääva tootmisest. Sageduse hoidmiseks peab olema piisavalt ühtlaselt pöörleva generaatoriga elektrijaamu või "hoorattaid" (sünkroonkompensaatorid).

Ajad jama. Sageduse hoidmiseks peab tootmine ja tarbimine olema tasakaalus (seda on mainitud siin teemas varem ka teiste akf poolt). Istu kaks. Teise kahe saad jamajutu ajamise eest sünkroonkompensaatorite osas. sünkroonkompensaator on reaktiivenergia seade.

[avrnbr]

No ega ta tegelikult midagi valesti ütelnud. Lihtsalt ta jättis kirjutamata, et pöörlev generaator oma kiiruse säilitaks, on koormuse kasvades vaja sisendvõllile rohkem jõudu rakendada ja vastupidi. Kui aga jõudu puudu jääb, läheb pöörlemiskiirus ja toodetava sagedus alla ja ongi kirdõkk.

[kalvis]

Põlevkivijaama kasutamine "silumiseks" on vist maailma kõige ebaefektiivsem tegevus üldse.
Katelde soojenemine, põlevkivi kaevandamine.
Siis oleks juba mõistlikum põlevkiviõli koguda ja seda diiseljaamas kärsatada.

Eksid. Ei ole. Põlevkivi jaam suudab väga edukalt toota ka muutuva koormusega. Seal on üks aga ja just see on praegu eestis saatuslik. Põlevkivijaama ei saa 1h sisse lükata tipukoormuse katmiseks. Põlevkivijaam on hea kui töötab 24 h. ja siis poolest kuni täisvõimsuseni võid vabalt reguleerida. Kuid just tuuleenergia on sellise tipulise olemusega - kord on 3 MW ja siis järgmine sekund on vaid 100 kW. See poleks midagi kui keskmine tunnis on stabiillselt 1 MW siis saaks vabalt põlevkivijaamaga stabiliseerida. Jama on selles, et pool päeeva puhub nagu segan ja siis on täielik tuulevaikus. Kuid ka tarbimine kõigub hullusti. Tiputundidel on kahekordne tarbimine ja aeg ajalt on peaaegu tarbimisevabad tunnid. Kabelimatsu aga panigi just hinnakõikumine. Tuul+päike maksimumis ja eestis on elektri üleejääk (aga ka mujal) - sel juhul tuleb põleevkivijaam seisata aga katlas tuli peab ikka põlema. Kui seiskad siis järgmiseks käivitamiseks on vaja oodata 8h. aga tahetaksee juba järgmine tund. Siin on sul õigus - sellises hullus reziimis ei saa põlevkivi jaama kasutada - mis vajab max 4h päevas tipujaama energiat ja ülejäänud 20 h peab jaam OFF olema. Ainsana on selliseks tipujamaks sobivad diiseel ja gaasil töötavad jaamad. Max 15 min (enamus juhtudel 5 minutiga) on jaam töös kasvõi täisvõimsusel ja võid 0-100% koormata. Eestis on vaid Kiisa avariijaam selline aga seda ei või kasutada tipujaamaks. Tipujaamaks tuleks identne selline ehitada aga nüüd äkki pole kellegil raha... Enefit esitas taotluse aga Riik lasi pikema jututa projekti põhja.

[kalvis]

No ega ta tegelikult midagi valesti ütelnud. Lihtsalt ta jättis kirjutamata, et pöörlev generaator oma kiiruse säilitaks, on koormuse kasvades vaja sisendvõllile rohkem jõudu rakendada ja vastupidi. Kui aga jõudu puudu jääb, läheb pöörlemiskiirus ja toodetava sagedus alla ja ongi kirdõkk.

Ära pane pahaks, ei olnud mõeldud ju halvasti aga kahjuks tekib teistel valearusaam. Jama on ju selles, et eksitavat valeinfot paiskab meediasse ka ajakirjandust, palju on neid inimesi kes teavad kuidas elektritootmine tegelikult on.
OK, seletan puust ette ja punaseks, nüüd peale lugeemist peaks Juku kah 5 vastama oskama:
Sagedus on paigas kui on täidetud põhitingimus:
Toodetav energia (absoluutselt kõik elektritootmisseadmed - tuulikud, päiksejaamad, inverteriga akupangad jne.) = Tarbitav eneergia (lambipirnid, kreissaed, tehased jne.)
Kui võrrand ei ole paigas siis sagedus muutub. Tootmise ülejäägi puhul ülespoole ja tarbimise kasvades allapoole (eespool toodud muruniiduki näide). Selles võrrandis ei ole sünkroonkompensaatoreid, sest nad ei ole kumbki
Identselt peab olema võrrand ka reaktiivnergiale. Reaktiivenergia ei mõjuta sagedust vaid pinget. Reaktiivenergiat toota või tarbida on lihtsam aga kõige parem on tasakaalustada sünkroonkompensaatoritega. Reaktiivenergia on rohkem tähtsam pikkade liinide puhul, sest reaktiivenergia mõjutab liinide läbilaskevõimet ja majanduslikult on kahjulik pikal liinil lasta töötada kompenseerimata - kasvavad kaod ja langeb ülekantav eenergia hulk.

[OLAVI]

....
Identselt peab olema võrrand ka reaktiivnergiale. Reaktiivenergia ei mõjuta sagedust vaid pinget. Reaktiivenergiat toota või tarbida on lihtsam aga kõige parem on tasakaalustada sünkroonkompensaatoritega. Reaktiivenergia on rohkem tähtsam pikkade liinide puhul, sest reaktiivenergia mõjutab liinide läbilaskevõimet ja majanduslikult on kahjulik pikal liinil lasta töötada kompenseerimata - kasvavad kaod ja langeb ülekantav eenergia hulk.

Nii kenasti on sõnad ritta seatud, et tavalugeja jääbki uskuma.
Aga siin on sassi aetud "reaktiivenergia kompensaatorid" ja "sageduse kompensaatorid", mis erinevad nii oma otstarbelt kui ka kasutuselt ja tekitavad segadust.

Reaktiivenergiakompensaatoritest:
https://et.wikipedia.org/wiki/Reaktiivenergia
https://www.elektrilevi.ee/uudised/aval ... ktrilevist
https://www.se.com/ee/et/product-catego ... nsaatorid/

Eestisse paigaldatava sageduskompensaator kirjeldus on lingis täispikkuses:
https://elering.ee/sites/default/files/ ... ritest.pdf

Kiired sagedusmuutused toovad kaasa rikkeid ja lühiseid. Kui sagedus langeb Euroopa elektrivõrgu nimisagedusest – 50 hertsist – juba 0,5 hertsi võrra allapoole, kujutab see automaatrežiimil töötavatele väikestele elektrijaamadele juba tõsist ohtu. See võib kaasa tuua nende rivist väljalangemise ja lõppkokkuvõttes kogu energiasüsteemi kokkukukkumise.
Kuna tarbimine on sagedustundlik, siis tarbimise kasvu tõttu lisatakse tootmisvõimsusi. Tarbimise kahanedes hakkab sagedus tõusma ja on vaja vähendada tootmist.
....
Väike süsteem on närvilisem, järsk muutus tootmises või tarbimises avaldab hetkega sagedusele mõju.
Et sellist olukorda vältida või vähemalt leevendada, tuleb lisada süsteemi inertsi, et sageduse muutus oleks aeglasem ja automaatika jõuaks tootmismahtu vastavalt olukorrale korrigeerida
....
Nagu näitas Gdanski Tehnikainstituudi uuring, mis vaatles erinevaid tehnilisi lahendusi, maksumust ja käitlemiskulusid kompleksselt, on selliste ülesannete puhul konkreetselt Balti riikide jaoks sobivaim ja soodsaim lahendus sünkroonkompensaator. Kui olnuks vaja tegeleda ainult reaktiivenergia ja lühisvõimusega, oleksid kõne alla tulnud ka kaasaegsemad lahendused.
.....
Sünkroonkompensaator – mis see on?

Sünkroonkompensaator on sageduse mõistes seade, mis pidurdab sageduse muutumist, et muudel seadmetel, mis peavad sageduse hoidmise eest hoolt kandma, oleks aega oma korrektsiooni teha.
Eestisse tulevad sünkroonkompensaatorid on ligikaudu autobussi suurused sünkroonmasinad, mis võivad töötada nii mootorina kui generaatorina.
Ajal, mil sünkroonkompensaator võtab süsteemist energiat, toimib see mootorina. Kui pöörlemiskiirus langeb, annab sünkroonkompensaator energiat, toimides generaatorina.
....
Sünkroonkompensaatorid ei tööta pidevalt, vaid lülitatakse vajadusel ennetavalt sisse.
Peamiselt ongi need mõeldud süsteemi abistama suurte elementide avariide puhul.
Näiteks kujutame ette olukorda, et Baltikumi elektrisüsteem töötab muust maailmast eraldi ja
korraga lülitub Eestis välja 500 MW võimsusega elektrijaam või lülitub importival režiimil välja 650 MW EstLink 2. See tähendaks, et hetkega kaotaksime väga suure osa Eesti elektribilansis tootmisena käsitletavast võimsusest. Veel enne, kui järgnevate millisekundite jooksul jõuaks muu automaatika sisse lülituda, aitab töös olev sünkroonkompensaator sagedusel laugemalt kukkuda, et muu automaatika saaks reageerida.
....
„Tänapäeval räägitakse palju ka sünteetilisest inertsist, mida suudavad pakkuda näiteks konverteritel põhinevad tuule- ja päikeseelektrijaamad,“ räägib Kalle Kilk. „Veel enam, põhimõtteliselt on võimalik tehisinertsi genereerida ka EstLink 1 ja Estlink 2 abil. Aga nii konverteritel põhinevate päikese- ja tuulejaamade kui alalisvooluühenduse puhul on tegemist simuleeritud ehk sünteetilise inertsiga. Alati läheb seda tüüpi seadmeil mõnisada millisekundit aega, et aru saada, et nüüd on tõesti probleem, sagedus kukub.“
Teisisõnu, sünteetiline inerts astub mängu alles teatud aja möödudes.
Ent sünkroonkompensaatori inerts toimib silmapilkselt, kui süsteem tahab hakata aeglustuma.
Selsamal millisekundil hakkab sünkroonkompensaator esimest kilovatti saatma süsteemi, et hoida seda stabiilsena.
Selline mehhanism on seda vajalikum, mida ettearvamatumaks Eesti energiasüsteemi areng muutub, ehk teisisõnu, mida rohkem konvertertehnoloogiat kasutavaid suuri ja väikseid tootjaid Eesti eri paigus energiasüsteemi juurde tuleb.
Tõsi, tuleb arvestada, sünkroonkompensaatori käivitumiseks kulub 15 minutit.
.....
„EstLink 2 alalisvooluühenduse konverter töötab türistoride baasil. Et seade toimiks, on vaja võrgu konkreetses punktis tagada lühisvõimsus. Kui seda ei ole piisavalt, ei teki enam alalisvoolust vahelduvvoolu, tekib hoopis lühis, sest kõik faasid saavad omavahel kokkupuutesse,“ ütles Oleg Tšernobrovkin. „Sünkroonkompensaatorit ei saa me EstLink 2-st kaugele paigutada, muidu läheb osa kasulikust lühisvõimsusest kaotsi.“
....
Kiisal aga asuvad kaks Eleringi avariireservelektrijaama. Kui kunagi peaks teoks saama kõige mustem võimalik stsenaarium, kus kogu riigi energiasüsteem kukub kokku ning Eesti mattub pimedusse, siis just Kiisa avariireservelektrijaamade ja sünkroonkompensaatori abil hakatakse Eesti elektrivõrku uuesti samm-sammult taaskäivitama.
....
Kompensaatorid on rivis kolme aasta pärast
Elering defineeris muuhulgas nõuded ka sünkroonkompensaatori töökindlusele:
1. Käivitumise aeg: mitte pikem kui 15 minutit
2. Käivitumiste töökindlus: 95%
3. Üldine saadavus: 99%
Ehk teisisõnu: kui operaator on nupule vajutanud, siis 95 korral 100st peab sünkroonkompensaator käivituma ning 15 minuti järel olema võimeline sagedust toetama.
Ning rikete likvideerimisele ja hoolduse (laagrite vahetus, jahutussüsteemi hooldus jm) ei tohi kuluda rohkem kui 1% ajast ehk mitte rohkem kui umbes 3,5 ööpäeva aastas.
....

Olen seda juba siin jaganud aga ikkagi on inimesed väga enesekindlad, et "mida mina koolis õppinud ei ole, seda ei ole olemas" ja ei viitsi lugeda jagatut.

[kalvis]

Nii kenasti on sõnad ritta seatud, et tavalugeja jääbki uskuma.
Aga siin on sassi aetud "reaktiivenergia kompensaatorid" ja "sageduse kompensaatorid", mis erinevad nii oma otstarbelt kui ka kasutuselt ja tekitavad segadust.

Olen seda juba siin jaganud aga ikkagi on inimesed väga enesekindlad, et "mida mina koolis õppinud ei ole, seda ei ole olemas" ja ei viitsi lugeda jagatut.

Kahjuks sogad teada tuntud valeväidetega ise. Need mõned read copy-paste meetodil on kahjuks vigased (õlleklaasi taga võin välja tuua täpselt mis on vale ja kus on ka töde). Tegu on klassikalise demagoogiaga, kus on võetud üks fakt ja segatud küllaldase valearusaamaga.
N: üks kõige eksitavam asi on sageduse sünkroonkompensaator. Vähemalt kõik need Eestisse ostetud "sageduse kompensaatorid" on kõige tavalisemad sünkroonkompensaatorid - nendega ei saa sagedust reguleerida mitte mingil moel. Nendega saab edukalt reaktiivenergiat reguleerida ja seda nad teevad. Neil on klassika - ergutusvoolu reguleerimisega töötab ta kas reaktiivenergia tootmisena või tarbijana. Ja kui on võrgus töös käitub kõige tavalisema sünkroonmootorina. Neile on jah lisatud automaatne pinge hoidmise funktsioon - st. ta muudab reaktiivenergiat automaatselt, et klemmidel on väljundpinge konstantne või kasutatakse etteantud reaktiivvõimsuse allikana. Ja see ongi kõik.

Ma olen saanud sel alal koolitust välismaal (Rootsis). Kahjuks kogu protsess, selle kirjeldamine on enamusele igav. Kui soovid siis õlleklaasi taga võime arutada (kui oled Tallinna manu) võta paber ja pliiats kaasa (seda läheb vähe vaja paar valemit ja mõni lihtne joonis). võta privas ühendust kui soovid teada saada mis on mis. Ma pole kade, üksiküsimusele saan vastata aga pole võimalik magistritöö jagu infot siia foorumisse kirjutada.

[OLAVI]

Nii kenasti on sõnad ritta seatud, et tavalugeja jääbki uskuma.
Aga siin on sassi aetud "reaktiivenergia kompensaatorid" ja "sageduse kompensaatorid", mis erinevad nii oma otstarbelt kui ka kasutuselt ja tekitavad segadust.

Olen seda juba siin jaganud aga ikkagi on inimesed väga enesekindlad, et "mida mina koolis õppinud ei ole, seda ei ole olemas" ja ei viitsi lugeda jagatut.

Kahjuks sogad teada tuntud valeväidetega ise. Need mõned read copy-paste meetodil on kahjuks vigased (õlleklaasi taga võin välja tuua täpselt mis on vale ja kus on ka töde). Tegu on klassikalise demagoogiaga, kus on võetud üks fakt ja segatud küllaldase valearusaamaga.
N: üks kõige eksitavam asi on sageduse sünkroonkompensaator. Vähemalt kõik need Eestisse ostetud "sageduse kompensaatorid" on kõige tavalisemad sünkroonkompensaatorid - nendega ei saa sagedust reguleerida mitte mingil moel.

Kas kuskil on kirjas, et selle seadmega tahetakse sagedust reguleerida?

Kui põrsaste soojenduslamp ostetakse põrsaste soojendamiseks ja kui need annavad töötamisel lisaks ka valgust sest on valmistatud hõõglambi tehnoloogiaga, ei kasutata neid valgustitena vaid ikkagi küttekehadena.
Samamoodi töötavad ka elektrimasinad (sünkroonmootorid, assünkroonmootorid, sünkroongeneraatorid, assünkroongeneraatorid, trafod, alalisvoolumootorid) samadel füüsikalistel alustel aga kõik need on erineva kasutusviisiga.

Kas tahad väita, et Suure Riigifirma spetsialistid on maksumaksjale koti pähe tõmmanud ja tellimise hankes nõutud näitajatega elektrijaamade käivitamiseks vajalike "sageduse kompensaatorite" asemel on ostetud pika liini kadude vähendamiseks ehitatud "reaktiivenergiakompensaatorid"?
Või valetavad EE spetsialistid ja äkki peaks kohe prokuratuuri teate tegema?

https://elering.ee/sites/default/files/ ... ritest.pdf

Sünkroonkompensaatorite tehnilised näitajad
- Inerts 1750MWs
- Lühisvõimsus 900MVA
- Reaktiivvõimsuse kompenseerimine +50Mvar/-50Mvar
- Käivitusaeg 15 minutit

See, et sagedusekompensaatorid suudavad kompenseerida ka reaktiivenergiat on selle perioodilise kasutusega sageduskompensaatori lisaomadus aga põhi eesmärk on ikkagi kriitilistel hetkedel sageduse hoidmine (mitte pidev reguleerimine), sest pidevaks reaktiivenergia kompenseerimiseks on tunduvalt odavamaid (ilma hooldust vajavate pöörlevate osadeta) võimalusi olemas.

Ehk teisisõnu: kui operaator on nupule vajutanud, siis 95 korral 100st peab sünkroonkompensaator käivituma ning 15 minuti järel olema võimeline sagedust toetama.
Ning rikete likvideerimisele ja hoolduse (laagrite vahetus, jahutussüsteemi hooldus jm) ei tohi kuluda rohkem kui 1% ajast ehk mitte rohkem kui umbes 3,5 ööpäeva aastas.

Pärast seadme käivitamist 15 minuti jooksul salvestab see kompensaator energiat, et vajalikul hetkel väljastada 1 sek jooksul 1750MWs energiat.

[croman40]

Absoluutselt kõik tootjad ja tarbijad osalevad sageduse hoidmises. Muuseas kui sa tarbid pardliga elektrit siis selle mootor osaleb sageduse stabiliseerimises.

Asjatundmatutelee siis teadmiseks, et reeglina on vaid üks elektrijaam mis hoiab sagedust ja teised on tavatöös (ehk järgijad). Ka Narva jaamad hoiavad ja stabiliseeerivad võrgu sagedust automaatselt väikeses ulatuses.

Siiani olin teadmisega, et meil hoiab võrgusagedust Vene elektrivõrk, aga ega Rootsis koolitusel ei ole ka käinud...

[Madis Reivik]

Kalle Kilkgi jutt "sünteetilise inertsi" aeglusest tundub natuke kahtlane. Mehhaanilist inertsi saab mudeldada ja selle mudeli baasil saab juhtida sünteetilist inertsi, ei näe nagu põhjust miks peaks olema viide sadades millisekundites.