www.militaar.net

Üldiselt praegu minnakse just seda teed et olla võimalikult nähtav igal pool. Pätsu ajal mindi isolatsiooni ja neutraalsuse teed ja tulemust me teame kõik.

Minuarust ei kisa siin keegi isolatsionismi poolt (mida sealhulgas). Pätsu ajal ei olnud ju mingit "teadliku isolatsiooni teed" minekut, vaid tollased olud olidki sellised, igaüks värises nurgas ja lootis, et pauk temast mööda läheb (näited: katsed teha sõjalist koostööd Läti ja Soomega 1939).

Endale tuleb selgelt aru anda sellest, et see poliitiline julgeolek võib olla üsna ebakindel nähtus. Seda on võib-olla raske endale tunnistada, sest meie poliitiline establisment, ametnikud ja meedia on aastaid väitnud vastupidist. Kui see on ebakindel, on vältimatu suurendada iseenda sõjalise kaitse võimekuse rolli. On seda nii raske taibata?

Trumm, selliste liitlaste sidumise ja sisemise sidususe projektide killimisega töötad Sa vägemalt Sun Tzu järgi vastase heaks.

Kaur3, need EL institutsioonid julgeolekut ei tooda, need toodavad ainult isolatsiooni vältimist ja majanduslikku kasu.
Kui jälgida mandri-Euroopa reaktsiooni Eesti sündmustele 2007 või Gruusia sündmustele 2008, siis EL peakorterist saadud abi oli marginaalse tähendusega.
Miks ma kirjutasin selle eesistumise asja kohta - nõustun täielikult Hõbemägi arvamusega, mille ta KUKUs kenasti formuleeris - Eestil puudub selleks perioodiks agenda, mida (enda huvides) teostada (iroonia: Rõivase valitsuse seisukoht on, et seisukohta pole). Ise lisaks, et pealegi samal ajal toimub Briti exit ja vägagi võimalik on huvide konflikt EL juhtide ja GB vahel ja GB vahel lahkumistingimustes (kõik need Junckerid ja asjamehed läksid kole täkku täis peale BREXIT-it) - konflikt ses mõttes, et peame tegema midagi ebameeldivat GB-le, kes on meile oluline julgeoleku tootja ja sellega tulistame endale jalga.

See on ammu teada, et euroagarusel pole meil piire ja ilmselt poleks probleem seal ära põletada ka 700 miljonit, kindlasti leiab kokkupuutepunkte, kindlasti saab tööle võtta sadu kõrgelt makstud tibiametnikke, avada sekretariaate ja korraldada dineesid - ja püüa sa vaielda, et selline tegevus poliitilist kasu ei too! Kuskilt jookseb lihtsalt mõistlikkuse piir ja kui püksitagumik auklik, siis tuleb midagi maalähedasemat rahaga teha. Usun, et nimetatud Sun Tzu-l on ka selliseid tarkuseteri, et Armani poetänavale pole sul asja, kui su tagumenti varjavad kulunud Sangari teksad.

Vaadates sanktsioonide kehtestamist Vene vastu, siis ei saa öelda, et mune sügati/sügatakse. Kui vana on EL ühine välispoliitika? Mis Sa EL asemele paremana välja pakuksid? NATO? Seal juba oleme. NATO on lahja? Kust parema võtad?

Mõistan Su valu tibide, aekretariaatide ja dineede suhtes, kuid loodetavsti paraneb Su tuju, kui vaatad seda pilti ning küsid endalt, kus oleksime ilma EL-ita? Tekita endale positiivne stress

http://www.economist.com/blogs/graphicd ... 3?fsrc=rss

Vaadates sanktsioonide kehtestamist Vene vastu, siis ei saa öelda, et mune sügati/sügatakse. Kui vana on EL ühine välispoliitika? Mis Sa EL asemele paremana välja pakuksid? NATO? Seal juba oleme. NATO on lahja? Kust parema võtad?

Oi oi oi....mune EL-s justnimelt sügatigi.
Kui sellises tempos reageeritakse nt VF agressioonile Eesti vastu (nagu reageeris EL UKR sündmustele), siis saab veel lilli meie haudadele tuua.....

Mõistan Su valu tibide, aekretariaatide ja dineede suhtes, kuid loodetavsti paraneb Su tuju, kui vaatad seda pilti ning küsid endalt, kus oleksime ilma EL-ita? Tekita endale positiivne stress

No teised väikeriigid (nt Rumeenia) otsivad aktiivselt, kellega oma perioodi jagada, sest väikeriigile ei tooda see eesistuja staatus suurt midagi peale suurte kulude - suurriikide tahte vastaseid, kuid väikeriigile soodsaid otsuseid sealt oodata pole mõtet, see lihtsalt ei juhtu (nt põllumajandustoetuste tõstmist Eesti töötajatele võrdseks nt Hollandi toetustega). Meil mõistagi on sellest (taaskord) tehtud eesmärk omaette ja raha ei loeta. Ilma selle eesistumise perioodita ei muutu me kuidagi halvemaks ega vähem salongikõlblikumaks.

Kes on Ukraina, kes on Eesti EL jaoks?

Kui miski vajaks täiendavaid rahasüste(kusiganes see siis ka võtta ), siis peamine pretendent oleks hetkeolukorras hoopiski sisejulgeolek ja Sisemin.
Ja neid tahtjaid on veel...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75161477

Nüüd siis loodetakse jälle Poolale liiga palju ehk. Oli see ka enne nii aga Poola ei saanud midagi teha kui oli hõivatud nii natsidega kui sovjettidega,. Loodetavasti tänane Poola on sellest midagi õppinud.

PaganHorde kirjutas:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75161477

Delfi loba asemel link originaaldokumendile:
http://www.atlanticcouncil.org/images/p ... b_0719.pdf

tommy kirjutas:Kui miski vajaks täiendavaid rahasüste(kusiganes see siis ka võtta ), siis peamine pretendent oleks hetkeolukorras hoopiski sisejulgeolek ja Sisemin.
Ja neid tahtjaid on veel...

Siseministeerium peaks kõigepealt üle vaatama oma jätkusuutmatu personalimudeli ja kulutamised, mis lisaks pidevale palgatõusu pressingule toob kaasa sootuks teised nõuded varustusele. Kui meil täna KV kaader sõidab väeosa ja polüka vahet 1979. a G-mürsuga ja sõiduautosid jagub vaid suurtele ülemustele, siis täna ükski endast lugupidav politseinik vanemasse sõiduautosse (mille eest saab neid G-mersusid 10 tükki osta) tööülesannete täitmiseks kui 3-4 aastat istuda ei taha. Samal põhjusel on ka viimasel ajal hangitud suhteliselt kalleid autosid. Heaks näiteks on needsamad kallid Haixi saapad, millega peadirektoril pahandusi oli. KV-s saab kaader laost täpselt samad 30-eurosed odavsaapad ja kui need ei kõlba, siis ostab oma raha eest ise paremad.

Päris karm nali oli hiljuti reklaamitud suurim päästeveokite ost (vist 80 masinat), see samal ajal, kui komandosid suletakse rahapuudusel? Teooria ütleb, et first man, then machine? Siseministeeriumil on kõigepealt vaja sügavamõtteliselt peeglisse vaadata ja alles siis kräunuda rahapuudusest.

Tore on lugeda, kuidas Kapten Trumm leiab iga kivi alt raha.
1. Siseministeerium ostab päästeautod suures osas Euroopa Liidu abirahade toel. Seda raha ei saa nad palkadeks maksta.
2. Kuidas saab võrrelda G-mersusid ja päästeameti uusi sõidukeid? Peale vanuse on ju ka amortisatsioon tähtis? Ühed on seisnud Saksa platsil pea puutumatult, teised aga oleks sama ajaga sadu tuhandeid kilomeetreid läbinud.
3. KT on läbi aastate soovitanud võtta raha nt teede rahastuse arvelt. Kui vaatame, kui suur osa kütuseaktsiisist läheb teedesse tagasi ja kui arvestame, et kaitsekulutusteks eraldi maksu pole, siis võibki tegelikult öelda, et pool kütuseaktsiisi rahadest ongi läinud ja eelmisest aastast üle poole on läinudki just kaitseväe arenguks. Nimelt oli reegel, et 75 % kütuseaktsiisist pidi minema teedele tagasi, kuid riik mängis rehepappi ja arvestas selle sisse ka EL abirahad, mis moodustavad umbes 25 % kütuseaktsiisist laekuvast rahast. Nüüd kaotati aga 75 % nõue ära...
4. Kaitsevägi võiks ise peeglisse vaadata, nt kui palju kulutatakse jätkuvalt miinitõrje laevadele, taristu ehitamisele. Viimased 5 aastat on igal aastal kuskil 30 mln eurot taristu ehitamiseks läinud, see siis umbes 10 % rahadest, kui arvestada, et teised NATO maad kulutavad kuskil 5 % kaitserahadest taristule, siis näeme, mis prioriteedid meil on. Pole hullu, 10 % pidavat kuluma kuni 2021. aastani... Ei paista nagu, et oleks ülemäära suur oht just nüüd rünnaku alla sattuda.

JTatikas kirjutas: 4. Kaitsevägi võiks ise peeglisse vaadata, nt kui palju kulutatakse jätkuvalt miinitõrje laevadele, taristu ehitamisele. Viimased 5 aastat on igal aastal kuskil 30 mln eurot taristu ehitamiseks läinud, see siis umbes 10 % rahadest, kui arvestada, et teised NATO maad kulutavad kuskil 5 % kaitserahadest taristule, siis näeme, mis prioriteedid meil on. Pole hullu, 10 % pidavat kuluma kuni 2021. aastani... Ei paista nagu, et oleks ülemäära suur oht just nüüd rünnaku alla sattuda.

Tsiteeritud argument on tühine.

Nii nagu Eesti ei "pärinud" NArmeelt mingit arvestatavat relvastust, niisama ei "pärinud" me NArmeelt ka mingit arvestatavat taristut.

Arenenud riigile sobiv ja optimeeritud(-sic!) militaartaristu tuli meil samahea kui nullist üles ehitada (ja see protsess jätkub). Mistap ei olegi siin midagi võrrelda "teiste NATO maade" vastava kuluartikliga

Tahtsin kirjutada mõneti sama, kui ksf JTatikas, kes minust ette jõudis. Politseiauto ja G-Mersu võrdlus on nii vägivaldne, kui olla saab. Mis puutub G-Mersude vähest hulka, siis saan aru, et suurim kitsikus on sellega Kaitseliidus, Vahipataljonil vurasid nendega ilusates rivides SP ajateenijad, kui ma ei eksi, et jätkus ka ajateenijatele, mitte ainult "suurtele ülemustele". Politseiautosid roteeritakse, nagu päästeautosid erinevate piirkondade vahel. Kõige hullemat vatti saavad suuremate linnade patrullautod, mis annavad 24 tundi hagu ja 4-5 aastaga on nö raipeks sõidetud. Tänapäeval ei hakka keegi ostma patrullautot kasutatult, sest esiteks ei osteta autosid ükshaaval, vaid ikka suuremate kogustena (milline kasutatud autode müüja suudab tagada suurema koguse ühte marki sama varustustasemega autosid, milline on neile autodele antav garantii, lisaks pole teada millised on erinevatel kasutatud autodel esinevad probleemid, läbisõidud on erinevad seega hooldusvajadus erinev jne jne) ja teiseks eelistatakse enamasti vastavalt vajadusele ühte marki ja mootorit, et halduskulud oleks väiksemad ja remondipark ühene. Kasutatuid autosid hangiti politsei poolt viimati 90-ndatel ja võibolla ka 2000 algul ning ka siis karjuva vajaduse tõttu.
Päästeamet soovib oma autoparki ühtlustada ja moderniseerida, erinevalt politseist, on neil veel rivis humanitaarabina saadud sõidukeid ca 1960-1970 ja ka nõukaaegseid isendeid. Kuna päästeautod on väga kallid, võrreldes politseiautodega ning nende ressurss ei kulu nii kiirelt, kui politseiautodel, siis seepärast on meil veel rivis nn nõukaautosid ja humanitaarabi, mis iseenesest pole paha, kuid ajapikku remondi ja rivis hoidmise kulud muutuvad ebamõistlikeks. Lisaks sellele, et uued sõidukid makstakse suuresti kinni ELi abirahadest.
NB! Kui ma ei eksi, siis peaks praegu käima või juba mingisse etappi jõudnud piirivalvurite sõidukite hange. Hõigati sellest mingi aeg meedias. Jätaks selle ka katki, praegused veel käivad küll ja paari aasta pärast las lasevad piirivalvurid jala ringi

Arvan et järgnev läheb siia, kas keegi täispikka saab?
http://arvamus.postimees.ee/v2/3777755/ ... lusvoitlus

Borja kirjutas:

JTatikas kirjutas: 4. Kaitsevägi võiks ise peeglisse vaadata, nt kui palju kulutatakse jätkuvalt miinitõrje laevadele, taristu ehitamisele. Viimased 5 aastat on igal aastal kuskil 30 mln eurot taristu ehitamiseks läinud, see siis umbes 10 % rahadest, kui arvestada, et teised NATO maad kulutavad kuskil 5 % kaitserahadest taristule, siis näeme, mis prioriteedid meil on. Pole hullu, 10 % pidavat kuluma kuni 2021. aastani... Ei paista nagu, et oleks ülemäära suur oht just nüüd rünnaku alla sattuda.

Tsiteeritud argument on tühine.

Nii nagu Eesti ei "pärinud" NArmeelt mingit arvestatavat relvastust, niisama ei "pärinud" me NArmeelt ka mingit arvestatavat taristut.

Arenenud riigile sobiv ja optimeeritud(-sic!) militaartaristu tuli meil samahea kui nullist üles ehitada (ja see protsess jätkub). Mistap ei olegi siin midagi võrrelda "teiste NATO maade" vastava kuluartikliga

Selge see, ma ei tahagi öelda, et see 10 % läheb kogu täiega raisku, kuid kui mõelda nii, nagu keskmine kommenteeriv foorumlane, et meil on maks paar aastat rahulikku elu jäänud, kõik Mäo ristid, ERM, Estonian Air, eesistumisraha jne oleks pidanud minema kaitseväele, sest paari aasta pärast meil enam muidu Eestit pole, siis vähemalt nii hallil toonil meie kaitseväe juhtkond asja ei näe. Kas tõesti kukuks kaitsevägi kokku, kui nüüdseks juba taristu peale kuluvast 40 mln eurost see aasta pooled asjad ära jäetaks ja ostetaks igaks juhuks hoopis foorumlaste poolt palavalt armastatud NLAWe, mõni mln sellest KL snaipritele jne. Oma ajateenistuse ajal kurtsin ka ise, et Vahipataljoni ruumid on ajast ja arust, kuid täitsa uue asukoha ja uue kasarmu? asemel oleks esialgu piisanud ka ventilatsioonist ja mõnest asfaldiaugu parandusest.
Minu jutu point on see, et kui oht oleks tuntav, siis tekitab ka nii mõnigi kaitseväe kuluartikkel imestust, mille asemel saaks lappida hoopis vajalikuma augu.

PPA personalimudeli efektiivsuse kohta võib praktikast tuua sellised näited, et piiripatrull suudab oma vastutusala kontrollida max kord ööpäevas (lihtsalt rohkemaks pole inimesi, meedias väidetu), samuti liiklusjärelevalve otsa sattumise tõenäosus on kahanenud olematuks (mida näitab nt massiline süsimustaks toonitud esimeste küljeklaasidega autode hulk liikluses). Ehk see "efektiivsus" on täna selline, et asjad jäetakse lihtsalt tegemata. Anname ühele uurijale 200 asja korraga ja kõik, mida suudetakse teha, on tiražeerida kopipaste kirju kannatanutele, et "kuna süüdlast pole võimalik leida, on menetlus lõpetatud".

Kaitseväe "efektiivsus" ei saa kahjuks kuidagi väljenduda selles, et paigutame brigaadi vastutusala kaitsma ühe kompanii, PPA puhul on see täna normiks saamas. Päästeameti puhul on tegelikult sama jutt, täna on realiteet selles, et üksikelamu ehitaja peab endale rajama tuletõrjeveehoidla, sest lähim komando jõuab väljakutse korral sulle tukke loputama.

Lisaks on selle "efektiivsuse" juures veel selline trend, et pisemate asjadega inimesed ei pöördu enam politseisse, sest kõik juba teavad, et politsei midagi ei tee. Siis saavad ju suured ülemused rusikaga vastu rindu taguda - kuritegevus langeb