Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
elumaja on seal vaid üks hoone.Mees Varjust kirjutas: ↑24 Aug, 2024 9:10 Selle objekti puhul on tegemist Vene saatkonna madalama astme töötajate elukohaga.
Räägib, et need on Hiinas koostatud "Euroopa masinad", mis omavad erinevusi aga mis varuosade koodide järgi peaks olema eurooplased.Jura kirjutas: ↑24 Aug, 2024 14:53 Tundub, et vähemalt üks venelastele rekkade maaletooja on tarneprobleemid Euroopast lahendanud.
Tahad uut või vähekasutatut? Saad! Kui vaja, siis tehakse ka tehasetellimus. Varuosi saab? Net problem.
https://www.youtube.com/watch?v=gGRfeJQYdBI&t=411s
Tegu on eraomanduses oleva hoonega ja proua vaevalt et müügile mõtlebAsukoht on magus, sellise müügist saaks Ukraina toetuseks kena kopika
Tundub jah, et hiinlased on leiutanud mingi triki sanktsioonide vältimiseks... Ja põhimõtteliselt saab kõike rasketehnikat. Hinnad? Tunduvad soodsad, arvan et Nastja teenib selle rekkaga üle pooleteise miljoni:OLAVI kirjutas: ↑24 Aug, 2024 16:24Räägib, et need on Hiinas koostatud "Euroopa masinad", mis omavad erinevusi aga mis varuosade koodide järgi peaks olema eurooplased.Jura kirjutas: ↑24 Aug, 2024 14:53 Tundub, et vähemalt üks venelastele rekkade maaletooja on tarneprobleemid Euroopast lahendanud.
Tahad uut või vähekasutatut? Saad! Kui vaja, siis tehakse ka tehasetellimus. Varuosi saab? Net problem.
https://www.youtube.com/watch?v=gGRfeJQYdBI&t=411s
Venemaa majandus üha kuumeneb, sõjatööstuse võimsal toel kasvas idanaabrinaabri SKT teises kvartalis 4 protsenti. Tavavenelane tajub seda samas vaid läbi hinnatõusu ning laenuraha kallinemise. Venemaa aastane inflatsioonimäär kiirenes juunikuu 8,6 protsendilt juulis 9,1 protsendini. Keskpangal on tulnud hinnatõusu ohjeldamiseks tõsta intressimäära 18 protsendini, mis tähendab, et kodulaenude intressid algavad 20 protsendist ja tarbimislaenud on sellest poole kallimadki. Kuna ka kiirlaene võtavad venelased üha enam, siis nende eest tuleb juba tasuda ulmelised 1 protsent päevas, mis teeb intressi aastamääraks üle 360 protsendi. Lisaks on riik suurenenud rahapakkumist hinnanguliselt kuni viiendiku võrra, mis tähendab, et laenude väljastamine on küllaltki kergekäeline ja üha enam inimesi satub võlalõksu.
Teenused on riigis kallinenud aastaga üle 11 protsendi. Toiduainete hinnatase on aasta algusest tõusnud juba 14 protsenti ning tuleval sügisel ennustatakse veel 5–40-protsendilist hinnatõusu lisaks. Importkaubad kallinevad järsult, sest nii euro kui dollari suhtes on rubla väärtus augustis kukkunud ligikaudu kümnendiku võrra. Need on numbrid, millega venelastel tuleb harjuda.
Tõsi, ka palgad on üle 9 protsendi kerkinud, kuid seda peamiselt sõjatööstuses ja seda toetavates majandussektorites. Kui valdkondades, mis on otseselt või kaudselt seotud Ukraina sõjaga võivad palgad olla kerkinud 20 protsenti ja enamgi, siis üldine palgatase «tsiviilerialadel» on hinnatõusus selgelt maha jäänud. Samuti pole inflatsiooniga sammu pidanud pensionite tõus. Mõnes valdkonnas aga palku isegi kärbitakse. Näiteks IT-töötajate töötasu on tänavu aastavõrdluses langenud 15-25 protsenti, 150 000 rublani (1500 eurot), mille põhjuseks on osaliselt üleilmsete ettevõtete lahkumine riigist.
Venemaa keskmine palk on praegu 900 euro ringis kuus. Krooniline tööjõupuudus tõstab küll palku, kuid soodustab samas palga-hinna spiraali, mis kokkuvõttes enamike inimeste elatustaset ei paranda.
(M)ajanduskasvust on tegelikult võitnud vähesed inimesed. «Kõik, kes kuuluvad kõrgemasse keskklassi, naudivad tõeliselt head elu,» võttis Financial Timesis kokku Moskvas tegutsev investor ja ettevõtja Sergei Iškov. Nii saavadki mõned, peamiselt suurlinnade elanikud, endale endiselt lubada meeletuid kulutusi. Kohati jätkub eliidi tarbimispidu, nagu mingit sõda polekski. Venemaa viimase suurema sõltumatu küsitluste läbiviija Levada Centeri andmetel saavutas Venemaa tarbijate sentiment juunis kõrgeima taseme, mida pole nähtud alates 2000. aastatest. Levada tarbijate meeleoluindeks on seejuures liikunud pidevalt ülespoole alates 2022. aasta aprillist, vaevalt kaks kuud pärast seda, kui Venemaa 24. veebruaril Ukrainasse tungis.
Vaatamata ulatuslikele sanktsioonidele on Venemaa majandus näinud jõukamatele eriliselt vastupidavana. Eelkõige suurenevad «rikkama rahva» kulutused kultuurile, hotellidele, transpordile ja isiklikele teenustele, selgub FT eelmisel kuul tehtud analüüsist. Nende andmetel kasvas Venemaal tarbimine elaniku kohta aastatel 2021–2023 enam kui 20 protsenti. Eelkõige kasvasid kulutused reisidele, suuresti riigisisestele, kus nõudluse plahvatusliku kasvu tõttu toimus kiire hinnatõus. Reisidele kulutatakse praegu lausa 90 protsenti varasematest aastatest enam. Samuti kasvas eelmisel aastal konjaki ja vahuveini import 2019. aastaga võrreldes vastavalt 18% ja 80 protsenti. «Laias laastus õitseb tarbimine tohutute eelarvekulude ja tööjõupuuduse kombinatsiooni tõttu, mis põhjustab tugevat palgasurvet,» nentis finantsfirma Conotoxia analüütik Bartosz Sawicki FT-le.
https://majandus.postimees.ee/8083620/v ... iinavamaksTeatud aeglustumist oli Venemaa majanduses näha juba teises kvartalis. Esimeses kvartalis kasvas agressorriigi majandus ju suisa 5,4 protsenti. Kuid kogu kasv tuleb sõjapidamisega seotud kuludest. Iikka Korhoneni sõnul on selle aasta eelarves sõjakulutuste summa kuus protsenti sisemajanduse koguproduktist. «Lisaks kulub kaks protsenti SKT-st sisejulgeolekule, Venemaa julgeolekuteenistusele (FSB) jms. Üheskoos on need juba märkimisväärsed.» Samas on teistes majandusvaldkondades kasv aeglane või olematu.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203171 ... a-ukrainasVenemaa ametivõimud on arestinud Google’ilt üle 100 miljoni dollari, et rahastada Ukraina sõda toetavat propagandat, selgub kohtudokumentidest. USA dokumentidest on selgunud, et kohtutäiturid võtsid vahendid tehnoloogiagigandi Venemaa pangakontodelt 2022. aastal, mis viis selle üksuse riigis pankrotti. Dokumentide kohaselt andsid pankrotihaldurid vahendid üle Venemaa telekanalitele, sealhulgas riigile kuuluvale kanalitele RT ja Tsargrad, mis lubasid kasutada raha Kremli sõja toetamiseks Ukrainas. Google’i Venemaa üksus kuulutas 2022. aastal välja pankroti, öeldes, et Kreml on raha arestinud, kuid ei olnud selge, kui palju oli võetud. Toimikutest selgub, et kohtutäiturid omastasid ettevõtte pangakonto pärast seda, kui Moskva kohus otsustas, et ettevõte peab maksma hüvitist õigeusklikule propagandakanalile Tsargrad TV, mis kuulub oligarh Konstantin Malofejevile.
Google esitas eelmisel nädalal USA ja Inglismaa kohtutes hagi RT, Tsargrad TV ja kolmanda ringhäälinguorganisatsiooni NFPT vastu.
Nüüd kõneldakse, et baasintressi võidakse tõsta veel 2 protsendipunkti võrra 20%-ni, et inflatsiooniga toime tulla. Riigipank püüab inflatsioonile päitseid pähe panna, kuid riik eelarve ((riiklike (sõja)tellimuste)) kaudu viskab kütust lõkkesse. Vastandlikku poliitikat illustreerib ka see, et näiteks hüpoteeklaenude võtjatele pakutakse läbi kompensatsioonimehhanismide alla 10% intressiga laenu (ei viitsi täpset määra ja tingimusi järele vaadata, aga meelde on jäänud kuskilt 8%). Eks ole, tekib küsimus, miks baasintresse tõsta kui suhteline laenupidu käib edasi.Kriku kirjutas: ↑26 Aug, 2024 6:28 PM Venemaa rahvusliku rikkuse järjekordsest ümberjagamisest või majanduse põhjakoreastumisest:https://majandus.postimees.ee/8083620/v ... iinavamaksVenemaa majandus üha kuumeneb, sõjatööstuse võimsal toel kasvas idanaabrinaabri SKT teises kvartalis 4 protsenti. Tavavenelane tajub seda samas vaid läbi hinnatõusu ning laenuraha kallinemise. Venemaa aastane inflatsioonimäär kiirenes juunikuu 8,6 protsendilt juulis 9,1 protsendini. Keskpangal on tulnud hinnatõusu ohjeldamiseks tõsta intressimäära 18 protsendini, mis tähendab, et kodulaenude intressid algavad 20 protsendist ja tarbimislaenud on sellest poole kallimadki. Kuna ka kiirlaene võtavad venelased üha enam, siis nende eest tuleb juba tasuda ulmelised 1 protsent päevas, mis teeb intressi aastamääraks üle 360 protsendi. Lisaks on riik suurenenud rahapakkumist hinnanguliselt kuni viiendiku võrra, mis tähendab, et laenude väljastamine on küllaltki kergekäeline ja üha enam inimesi satub võlalõksu.
Teenused on riigis kallinenud aastaga üle 11 protsendi. Toiduainete hinnatase on aasta algusest tõusnud juba 14 protsenti ning tuleval sügisel ennustatakse veel 5–40-protsendilist hinnatõusu lisaks. Importkaubad kallinevad järsult, sest nii euro kui dollari suhtes on rubla väärtus augustis kukkunud ligikaudu kümnendiku võrra. Need on numbrid, millega venelastel tuleb harjuda.
Selle aasta esimese kuue kuu jooksul transportis Era raudteel Hiina ja Euroopa vahel 163 000 konteinerit kaupa – 121 protsenti rohkem kui samal perioodil 2023. aastal, kirjutas The Telegraph.
This is a massive, massive deal in the world of counter-kleptocracy—the U.S. is finally ending the gargantuan anti-money laundering loopholes for real estate, private equity, hedge funds, and more.
Can't overstate how important this is. What a feat.
https://www.fincen.gov/news/news-releas ... nt-adviser
https://www.err.ee/1609437737/venemaa-l ... avaldamiseRosstat teatas, et andmeid naftasaaduste tootmise kohta ei avaldata, kuna vastava korralduse andis Venemaa valitsus.
