www.militaar.net

sai isegi käidud, kõrval passis sapise näoga Pervo Baltiskii kanali kirjades autoga fotograaf sõbraga, podises, et aeti vist puhkuselt kohale

lahe oli, eriti kui 1 piloot tegi üsna madalal üpris julgeid pöördeid

Mingi päris suur nelja tiibade all asuva nelja mootorite(blokkidega) lennuk tegi just umbes Saue kohal päris järsu viraaži (pea 60 kraadise kaldega), kas see oli B-52 või KC-135, ei saanudki aru (vähe vihmane on kah).

www.vosalendurid.ee
Ilmari pildid, hulga head materjali silmailuks.

Just praegu sõitsid Tallinnas 1 tankerlennuk, 2 tk A10 ja 2 hävitajat (viielennukiga kolmnurkses formatsioonis) piki Pärnu mnt edasi-tagasi. Tankerlennuki puhul ilmselt tegu Trummi poolt paar posti varem mainitud 4 mootoriga KC135-ga.

Eurofighterid

Borja kirjutas:Ja miks ka mitte - jälle midagi allaandlikkuse/padutolerasmi/antifa jms neomarksistliku saastamentaliteedi vastu

Sa Borja ikka oskad kõvasti põrutada! Mina nii kõva ei ole, aga Thunderbolt'id CAS harjutusel minu kodus Eestis - see lihtsalt soendab südant!

Uurisin elu ja kaitseliitlaste poolt käib päris agar vahendite kogumine ja varustuse hankimine.
Omalt poolt panin ka väikse panuse, rahule jäid.

Häda ei anna häbeneda, kui ukrainlased saavad oma sõdureid väikevidinatega toetada, siis saame meie kah.

Borja kirjutas:Värskes SÕDURis (No3 / 2016) usutlus 2.JVBr ülema kol Eero REBOga.

..artikkel koos täiendavate videoklippidega on eriti ladusalt loetav siit:

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... d=75226169

Sihuke kenas positiivses võtmes kirjutis...

http://naine24.postimees.ee/3786701/rai ... ehelikkust

Tuleb alustada sellest, et Trumm esitas Odini teemas küsimusele vastamata vastuküsimuse (ise seda tunnistades).

Vastuküsimine pole küll viisakas toon, aga kiusatus seda teha on suur. Sellised asjad pidid pedagoogilised olema.
Kuidas arvuliselt väljendub Kaitseväe tekitatav julgeolek - räägime siis statistikast. Millega seda mõõdetakse?
NB! Ärge hakake siia toppima kamina eduraporteid KV populaarsusest, usaldusväärsusest, SA arvudest jne.
Konkreetselt julgeolek. Selleks ju KV vajatakse.

Muuseas küsimuste eest põiklemist ise küsimusi esitades, nimetatakse DEMAgoogiliseks, mitte PEDAgoogiliseks.
Esimesena vastas talle Kilo Tango, kuid selle hinnang oli:

Seega oled tubli, et Heremi eest vastasid, kuid vastus on....ebarahuldav.

Minu meelest oli see rahuldav. Rahuldavam, kui Trummi "null" minu küsimusele. See on aga kujunenud tüüpiliseks. Meil on tekkinud inimesi, kes oskavad palju küsida ja suuga suure linna teha. Minu järgnev julgeoleku mõõtmine, ei vääri kahtlemata nende positiivseid hinnanguid. Paraku tuleb meil sellega leppida, sest minu väljakutseid päriselt mõõtu võtta, pole kunagi vastu võetud (male, laskmine, taktikaline otsustusmäng). Ja muidugi pole mul midagi teha, kui mõni keeldub aru saamast.
Numbrilised näitajad, mis peaksid näitama julgeoleku kasvu ...
Esiteks on meil iga aastaga rohkem kodanikke, kes on süsteemselt planeeritud sõjalisse riigikaitsesse. Kui 20 aastat tagasi arvutati pea 100 000 ja 5 aastat tagasi 40 000, siis täna on seda umbes 20 000, kuid jõud on oluliselt süsteemsem. Kui 5 või enam aastat tagasi oleks meie mobilisatsioon (kodanikud üksusteks) võtnud aega päevi, siis täna mõõdame seda pigem tundides.
Teiseks on meil märgatavalt süsteemsem varustus ja relvastus. Ühest küljest on parem komplekteeritus, teisest küljest suudavad erinevad varustuse osad paremini koostööd teha. Varem oli meil ehk rohkem varustust ... paberil. Numbreid ei ole siinkohal võimalik välja tuua.
Kolmandaks on meil parem väljaõpe. Statistiliselt toimub rohkem õppuseid kompanii+ tasemel, kui 5 aastat tagasi. Saddami armee ei pidanud 10 aasta jooksul vist mitte ühtegi taktikalist õppust pataljoni tasemel (allikas Iraagi ohvitser), Iisrael ei korraldanud enne 2006 aasta Hezbollah sõda aastaid pataljoni taseme RÕKe (allikas Winogradi komisjon). Mõlemad kannatasid seepärast hilisemas lahingutegevuses. Igal aastal lisandub tegevväelaste hulka mitukümmend nooremohvitseri, kes on paremini ettevalmistatud, kui mistahes ajahetkel 5 või 10 aastat tagasi. Veelgi kaugemast ajast pole mõtet rääkida. Sama kehtib vanemohvitseride ja allohvitseride kohta. Sama kehtib KLis väljaõpetatud juhtide kohta. Veel 5 aastat tagasi olid mitmete lääneriikide sõjaväelased meie õpetajad, täna nad pigem korraldavad õpet. Sealhulgas tullakse meie korraldatud õppustele, sest need on kasulikud (mitte ainult uus maastik või koostöö võimalus).
Neljandaks on meil parem arusaam sõjalise kaitse võimalustest, kui 5 aastat tagasi (jällegi rääkimata veelgi varasemast ajast). Sõjalise kaitse plaanide põhimõtteid mängitakse sõjamängudes, kaardiharjutustel ja õppustel, igal aastal rohkem läbi, kui varem ... terve taasiseseisvumisajal kokku.
See kõik on kahtlemata parem, kui varem. Ma pole sugugi kindel, et kehvem, kui 1939. Kui see ei kasvata julgeolekutunnet, siis võib tegemist olla ka tundetu inimesega
Kas see on piisav? Täna sõda ei ole! Täna meid rünnatud ei ole. Küll on aga neid riike, kellel on seis viletsam ja neid on rünnatud. Imetlemiseks pole põhjust, kuid masenduseks pole ka alust. Siinkohal väike viide eespool kiidetud artiklile (loodetavasti ei kvalifitseeru demagoogia võtteks):

Aga me võiksime olla palju uhkemad selle üle, mis meil praegu on, tunda ennast palju tugevama ja suuremana.

Lõpetuseks Eesti pingutustest võrreldes ohtudega. Ka mulle ei meeldi kellegi abile lootmine. Kuid kui vaadata 10 aasta tagusesse aega, siis "peavoolu retoorikale" - kui jamaks läheb, aitavad meid liitlased, vastati enamasti tihti väga skeptiliselt. Täna on seis selline, et iga ohumärgi puhul, on liitlased oma sõna pidanud. Mõni ütleb, et vähe ja mõni, et see ei tähenda üldse mitte midagi, kuid ikkagi on seda rohkem, kui skeptikute 10 aastat tagasi väidetud - ei tule mitte kedagi.
Kas me peaksime rohkem pappi iseseisvasse kaitsevõimesse laduma? Ma ei tea. Ma tean seda, et meie ühiskond areneb samaaegselt kaitseväega. Vaiksemalt kui tahame, kuid areneb. Venemaal ei arene. Ei arene teadus, haridus, riigikorraldus ega tootev ettevõtlus. Sõjavägi areneb. Kuid areneb ebaproportsionaalselt, ilma ühiskonnata. Isegi väikeste sõdade võidud, on vaid teetähised NL taolise riigi lõpu poole.
Rohkem ei viitsi kirjutada. Kuigi statistikat ja numbreid esitasin vähe, siis on seda kõike palju rohkem, kui küsimuse esitanu ja tema pooldajate NULL vastus minule. Pealegi olen mina viidanud näitajatele, mida saab numbritega mõõta.

See kõik on kindlasti õige, mis sa kirjutasid (nii "oma " julgeolek kui ka "liitlaste toodud" julgeolek on aiva kasvanud). Kui sa mind silmas pidasid, siis ma seda ei vaidlustagi.
Lihtsal termin "julgeolek" (analoogselt "turvatunne", "kindlustunne" jne) on nii mitmetahuline mõiste, et minu arvates on siin lausa võimatu mingeid arve välja tuua.
Et on paremaks läinud -kindlasti. Kuid see "paremaks" läinud on raskesti, kui mitte võimatu arvuliselt esitada.

Martin Herem kirjutas:Ma tean seda, et meie ühiskond areneb samaaegselt kaitseväega. Vaiksemalt kui tahame, kuid areneb. Venemaal ei arene. Ei arene teadus, haridus, riigikorraldus ega tootev ettevõtlus. Sõjavägi areneb. Kuid areneb ebaproportsionaalselt, ilma ühiskonnata. Isegi väikeste sõdade võidud, on vaid teetähised NL taolise riigi lõpu poole.

Ma mõtlen, et meie ühiskond loovutab praegu positsioone. Meie majanduslikud "võidud" osutuvad pikas perspektiivis kaotusteks.
Miinuspoolel ääremaastumine, madal iive, suutmatus loodusressursse täiel määral kasutusele võtta, suutmatus inimestele eneseteostusvõimalusi pakkuda jne.
Umbes nagu potentsiaalne energia muutub kineetiliseks, siis meie "majandusedu" tempos püsimine toimub meie rahvuslike ressursside arvelt. Aga "lennuk" kaotab kõrgust.
Ref lubas 19 aastat tagasi majanduse korda teha.
Valitsus taob optimismi trummi järjest valjemini, aga hetkel maksab ühiskond majandusele peale. Küll tervisega, küll ajude väljavooluga, küll laste tegemata jätmisega.
Ma pean selle all silmas seda, et meie majandus ei lähtu meie rahva vajadustest ja unistustest. Meil ei ole arvestatavat tootmist.
Inimesi majutatakse betoonriiulitesse nagu lillepotti, nagu tomatitaimi kelle vilju nopib keegi teine. Seal betoonriiulis pole ruumi juurte laiali ajamiseks. Seal ei ole ruumi omandi teostamiseks, hobideks, liikumiseks ega eneseteostuseks. Seal riiulis ei ole ruumi lastele.
Kisub euro-vanadekodu poole see asi.

Retooriline küsimus - Ja kumb on kumma eeldus, kas turvalisus või majandus?

See "inimesi ei ole" on ka eelpool mainitud asjade sümptom ja tulemus. Kust nad tulema peaksid kui neid ei kasvata?

Venelastel on ütelus, et "Keskond loob teadvuse." - "Zbõtja sozdaet soznanie". Ma mõtlen et see vastab tõele.

Iisraeli kunagine peaminister Golda Meir kirjutab oma memuaarides, et 60-70ndatel, kui käisid sõjad araablastega ja toimus massiline juutide immigratsioon (keda oli vaja kõiki ju majutada ja koolitada) oli Iisraelis esmatarbekaupade kaardisüsteem. Samal ajaperioodil sai Iisrael tuumarelva omanikuks. Tänaseks pole see riik laiali lagunenud, vastupidi, see nn sidusus arvatakse seal olevat üks tugevaim maailmas ega pankrotistunud. Inimesed pole minema jooksnud ning sõjaliselt üks kõvemaid tegijad maailmas on nad tänini. Eestist on nad suhtelise rikkuse poolest üsna napilt ees - 33,6 tuhat vs 28,6 tuhat dollarit aastas per nase 2015 andmetel.

Venelastel on ütelus, et "Keskond loob teadvuse." - "Zbõtja sozdaet soznanie". Ma mõtlen et see vastab tõele.

See ju ikka puhas marksismiklassika, et olemine tingib teadvuse...venelaste kui rahvusega pole sel suurt pistmist.

Tõepoolest on klassika see, et uus võim suhteliselt kiiresti läheb ehitusnormide, arhitektuuri ja keskkonna kujundamise kallale.
Ole sa Stalin, Hitler, moslemi usujuht või vaba maailma demokraatia.
Igaüks muidugi enda vajadustest lähtuvalt.
Mis keskkonnas peaks kasvama vaba Eesti elujõuline tulevik? Ja kas meie majandus toodab seda keskkonda? Kõige laiemas mõttes.
Kas see keskkond on kättesaadav kõigile eestlastele igal pool Eestis?