www.militaar.net

Isadepäeval Paides oli siis näha kõigepealt G36 nurgaga, siis EOG kasutatav FN SCAR 7,62mm koos Schmidt & Bender optikaga
Samal pildil on veel näha tagapool HK MP7A1
http://pildid.mil.ee/Isadep-ev-2014-09- ... 20141109_9

HeiniR kirjutas:Mõned aastad tagasi räägiti 40mm automaat-granaadiheitjate hankimisest. Mis sellest on saanud, teab keegi?
Ukrainas on mõlema poole peal näha Vene 25mm-seid laialdases kasutuses.
...
Ruger, seda tean, aga pidasin silmas siiski automaat-granaadiheitjaid nagu venelaste AGS, usakate MK19 jne.

HeiniR, ajad midagi sassi, vene AGS-d (vanem AGS-30, uuem AGS-17) on mõlemad 30-mm kaliibriga, mitte 25-mm.

Oot-oot, AGS-17 on ikka tükkis vanem, sellest sain juba mina oma ajateenistuses lasta, AGS-30 peaks 90-ndate teema olema...

Lemet kirjutas:Oot-oot, AGS-17 on ikka tükkis vanem, sellest sain juba mina oma ajateenistuses lasta, AGS-30 peaks 90-ndate teema olema...

Vai-vai, nüüd läksid mul omakorda numbrid sassi. Loomulikult on sul õigus ja AGS-30 on uuem riistapuu. Aga kaliibri suhtes oli mul õigus, need on mõlemal 30-mm, mitte 25-mm nagu HeiniR ekslikult kirjutas.

Troll, Sul on õigus. Ma ei tea, kust võtsin 25mm, kusjuures varasemalt olen mõelnud, et kui NATO standard on 40mm, siis miks venelastel see 25mm on, et selle võrra on ju ka lõhkeainet jne vähem.
Nüüd kontrollisin järgi ja tõesti on AGS-id 30mm ja venelaste rauaalused 40mm.
Minu varasema postituse mõte aga väga sellest fakti möödapanekust ei muutu. Tegu on igati heade ja vajalike vahenditega, mis võiks ma meie jalaväge kaunistada.
Huvitav mõte aga tekkis nüüd selle 30mm AGS ja 40mm rauaaluse osas, et kui NATO standard on 40mm ja seda kasutavad nii rauaalused kui ka automaatgranaadi(miini)pildujad ja seega võid jagada üht ja sama moona, siis venelased veavad kahte eri moona kaasas?

HeiniR,

NATO käsirelvad kasutavad peamiselt 40x46 low ja medium velocity moona, tripodiga/mounted automaatrelvad aga 40x53 high velocity moona ning ka see moon ei ole enamasti ristkasutatav.

Guugeldasin vahelduseks natuke ka CV-d ning ühes oma 2011 aasta vastuses ütleb Hollandi KM, et uute soomukite planeeritud availability rate oli alguses 70% aga, et tegelikkuses jääb see alla 50%. Peamiseks põhjuseks tuuakse Hollandi väikest kaitse-eelarvet, mis ei võimaldavat CV-dele vajalikul hulgal varuosasid osta ja ka üldist varuosade kehva kättesaadavust.

....ehk see 44 soomuki äramüügi otsus 2013 aastal, oli neile ikka suhteliselt sundkäik.

Lisaks ütlevad nad samas dokumendis, et sõiduki väikesed defektid ei välista nendega koolituste tegemist, nt. torni ja kahurisüsteemi vead ei sega õppuste, kust tulistamist ei toimu, korraldamist. Lisatakse, et kogemused on endiselt valdavalt ikkagi positiivsed.

Link ka: http://www.rijksoverheid.nl/bestanden/d ... n-cv90.pdf

Soomlased renoveerivad enda XA-180 Pasisid.

http://www.janes.com/article/45634/finl ... xa-180-apc

Keegi täpsemat midagi selle kohta ei tea?

Ezy kirjutas:Soomlased renoveerivad enda XA-180 Pasisid.

http://www.janes.com/article/45634/finl ... xa-180-apc

Keegi täpsemat midagi selle kohta ei tea?

Kokku moderniseeritakse selle kümnendi jooksul 280 masinat (kui raha jätkub) ja maksma läheb see umbes 78 miljonit eurot. Sellega pikendatakse nende elutsükkel 2030ndateni. Muu info oli viidatud artiklis kirjas. Uued istmed, elektrisüsteem vahetatakse, saavad väljast uue värvi ning mootor,sillad ja ülekanne vaadatakse üle, remonditakse või vajadusel vahetatakse välja.

Viiskümmend kirjutas:Guugeldasin vahelduseks natuke ka CV-d ning ühes oma 2011 aasta vastuses ütleb Hollandi KM, et uute soomukite planeeritud availability rate oli alguses 70% aga, et tegelikkuses jääb see alla 50%. Peamiseks põhjuseks tuuakse Hollandi väikest kaitse-eelarvet, mis ei võimaldavat CV-dele vajalikul hulgal varuosasid osta ja ka üldist varuosade kehva kättesaadavust.

Internetist jäi silma selline arvamus:

First off, the CV9035 hasn't excactly had a smooth run here in Denmark (or in the Netherlands for that matter). Its been plagued wih huge reliability problems , with frequent malfunctions of transmission, cooling, electrics/electronics and hydraulics , issues with the 35mm cannon and its feeding system. And its expensive , not only to purchase(at 4,5-5M $ each) but to operate/maintain as well. Spare parts are insanely expensive , even compared to those of our LEO2's and we need lots of them.

Kas sellest CV projektist ei või saada meile mitte järgmine miinijahtijad vol.2? Võibolla meil ei jätku varuosade jaoks piisavalt raha, et kõik need 44 CV -d pidevas lahinguvalmiduses hoida?

Asjaolusid, mis räägivad CV kahjuks on mitmeid:

Ei sobitu Scoutspataljoni konseptsiooniga, missioonidele sobiks pigem ratastel Patria AMV(Leedu, Läti). Majanduslikult ebaratsionaalne, mingit vastuostu kohustust ei ole, muudab riigi kaubandusbilansi veelgi negatiivsemaks, ei aita elavdada Eesti majandust, luua täiendavaid töökohti ega paranda riigieelarvesse maksude laekumist. Riigikaitse enese seisukohalt küsitava väärtusega projekt, ülikallis ühiku hind, madal kvantiteet, Gruusia-Ukraina õppetunde arvestades peaks prioriteedid olema sootuks mujal?

Lootus jääb, et kevadel ametisse asuv uus valitsus vaatab arengukava uuesti üle ja roogib rumalused välja, mis oli Laaneotsagi üks peamisi soove. Eesti võiks sarnaselt koos Läti, Leeduga osta CV asemel endalegi paarkümmend masinat.

Noh, otsime nüüd need jutud ülesse, kus tanki hinnaga CV oli hea valik, sest nad on pea uued ja nendele ei ole vaja remonte teha.....?

Seda võib lugeda paljudest kohtadest, et CV pidi olema tiba toorevõitu ja probleemidest kubisev masin, mis lasti turule korralikult katsetamata kujul ja mille tootja fopaasid nüüd kasutajad oma raha eest parandavad. See peen tehnika, mis peaks ta idee poolest tegema venelaste masinatest paremaks, ei ole lihtsalt piisavalt töökindel ja mis kõige hullem - masina massi koleda kasvuga toime tulekuks on kasutatud algse mootori forseerimist ning tehnika ei pea sellele valule vastu (sellest need nimetatud jahutuse, mootori- ja käigukastiprobleeid).

2011 oli teemaks, et pooled Hollandi CV90 masinatest olid rikkis, sest masinal mitu nõrka kohta.
http://www.steelbeasts.com/sbforums/arc ... 15334.html
Hollandi meedia kajastas seda üpris laialt
https://www.google.ee/search?q=Helft+ni ... rt=10&sa=N

Kas need n.ö. "tüüpvead" on tänaseks kõrvaldatud?

Asjaolusid, mis räägivad CV kahjuks on mitmeid:

Ei sobitu Scoutspataljoni konseptsiooniga, missioonidele sobiks pigem ratastel Patria AMV(Leedu, Läti). Majanduslikult ebaratsionaalne, mingit vastuostu kohustust ei ole, muudab riigi kaubandusbilansi veelgi negatiivsemaks, ei aita elavdada Eesti majandust, luua täiendavaid töökohti ega paranda riigieelarvesse maksude laekumist. Riigikaitse enese seisukohalt küsitava väärtusega projekt, ülikallis ühiku hind, madal kvantiteet, Gruusia-Ukraina õppetunde arvestades peaks prioriteedid olema sootuks mujal?

Anno 2014 teostab Scoutspataljon tuli ja positsioonivahetus tüüpi liikumisega manöövreid täiesti vale tehnikaga. Stabiliseerimata
.50 katusel, kuulivastase soomusega APC ei ole jätkusuutlik, vähegi adekvaatse vastasega kohtumislahingus kusagil Põlva
kuppelmaastikul öisel ajal.

Fakt et seda kuni tänase päevani nii on tehtud jääb EV maksumaksja ning kamina südametunnistusele.

Lootus jääb, et kevadel ametisse asuv uus valitsus vaatab arengukava uuesti üle ja roogib rumalused välja, mis oli Laaneotsagi üks peamisi soove. Eesti võiks sarnaselt koos Läti, Leeduga osta CV asemel endalegi paarkümmend masinat.

Paarkümmend masinat ei ole lahingukomplekt.

Scouts liigub kompaniide kaupa, ainult demokraatiat eksportides, 1 (ühes) kompaniis on 10 masinat. Täiemahulise sõja korral VF vastu
liigub terve Scoutsi pataljon mis koosneb 4 (neljast) lahingkompaniist pluss toetuselement (staabi-tagalakompanii).

Staabi-tagala hakkab varsti olema siis APC, lahingelement IFV. Väga mobiilne ja suure tulejõuga kombinatsioon.

Muidugi MP rühm võiks ikkagi olla ka CV-90 põhjal, selleks pakuvad rootslased AMOS versiooni.

Laaneots kontrolligu hakatuseks oma suuvärki, muidu jääb mulje et aeg ei ole helde olnud..


g.

Olen aru saanud, et CV-de puhul on vastuostuks olnud torni ehitamine ostja poolt ehk nii soomlased, kui ka hollandlased ja taanlased on oma CV-de tornid ise ehitanud (seda mõistagi Hägglundi abil).

See on ka loogiline kuna side-, vaatlus-, tulejuhtimis-, ECM-, BMS jne. süsteemid asuvad enamasti just tornis ja on üsnagi riigi- ja kasutajaspetsiifilised, kuna need peavad integreeruma ju ülejäänud kaitseväe võimepaketi, logistika ja juhtimissüsteemiga.

Ehk läbi otsese vastuostu (torni ehitamise ja seadmetega komplekteerimise) on iga riik saanud luua endale sellise soomuki, mis sobib. Eesti on aga esimene riik, kes ostab oma CV-d kasutatuna ehk ideeliselt tuleks need esmalt de-hollandiseerida ja siis omakorda estoniseerida ning ma usun, et just siin seisned Eesti teadusasutuste ja ettevõtete suur võimalus enda oskusi ja võimeid näidata, et mitte riigina lihtsalt vahendajate lüpsilehmaks manduda.