www.militaar.net

väidetavalt sai see ebausk alguse buuri sõdadest kui kolm sõpra võtsid suitsule tuld ühest-samast tikust: kui kolmas oli jõudnud suitsu põlema saada sa ta kuuli kuna snaipril oli aega ta sihikule võtta.

midagi sellist?

no loeme õigeks, buuri sõjast tuli see jah. Õige vastus oleks siis, et iga kord, kui inglane hakkas oma suitsu syytama, ymbritses teda kohe hulk shotlasi, kes soovisid samast tikust suitsule tuld saada, moodustades snaipritele seejuures ideaalse märklaua. Seda juttu olevat rääkinud yx taani kapten(nimi meelest läinud) Vabadussõja aegu.

sturmkommando käes on kysimisejärg.

küsin siis, et keda hüüti leathernecks'ideks
ning miks.

Võiksid olla sapöörid ja aeg nii XX saj I pool. Nimi sellest et pükste põlvedel nahast tugevdused (nii vastupidavuse kui ka kasutamismugavuse huvides).
Selline esimene idee, mida oskaks välja pakkuda

vale vastus..
keep 'em coming!

Kas siin on mõeldud USA merejalaväelasi, kel millalgi oli vormi osaks nahast krae?

("Etymology: from the leather collar formerly part of the uniform;
leatherneck: a member of the U.S. Marine Corps")

õige.. 1775-1875 oli neil tõepoolest
nahast krae, et rühti hoida.
praegu on näha nende vormil
ka ülestõstetud kraed.

küsimise järg läheb siis üle kpr karule

Midagi lihtsat uuemast ajast: maailma ainus reamehe nimeline väeosa (seisuga 1998.a)?

Pole nüüd päris kindel Matrossovi auastmes, äkki oli isegi seeru

Aga pakun 144. motoriseeritud jalaväediviisi see Matrossovi nimeline polk, mis omal ajal asus Tallinnas Tondi kasarmutes. Numbri jään kahjuks võlgu...

Nublu vastus on õige.

See oli tõesti 254. reamees Matrossovi nimeline motolaskurpolk, mis kolis Eestist Smolenski lähedale Jelnjasse ning saadeti laiali 1998.a, mil diviis degradeeriti relvastuse hoiubaasiks. 2004.a likvideeriti ka see hoiubaas, milline tegu aga tekitas "rahva ulatusliku pahameele" -- arvukaid nutuseid-vihaseid kaebe- jm kirju instantsidesse. Sellest saaks kokku kirjutada pika ja meie jaoks päris naljaka loo.

Et aga teha lühidalt, siis leiti traditsiooniline lahendus -- polgu lipp, nimi (koos 1. pataljoni 1. roodu 1. rühma "vaimsõdalasega") ja ajalugu "siirdati" ühele Nižnii Novgorodis asuva Visla diviisi samalaadsele polgule. Ja Matrossov oma kangete tegudega (millest räägitakse nii ühte kui teist...) elab edasi! Ainult Smolenštšina jäi ilma oma viimasest tõsiseltvõetavast lahinguväeosast ning sealne rahvas peab nüüd lugema palveid Lukašenka eest, et Valgevene Venemaale kallale ei tuleks...

Mnjah, selle eelmise loo moraaliks oleks ilmselt, et kui te ei soovi et pärast teie surma teie nimega tehtaks kurat teab mida, siis vaadake rünnakule minnes hoolega jalgade ette, et teie viimasteks sõnadeks ei jääks - "bljaaaa......, skolskooo...."

Aga küsiks järgmise küsimuse ka ühe väeosa kohta. See üksus sooritas oma vägitegusi samuti meie lähikonnas ning rohkem ongi ta tuntud ühe geograafilise termini nimelise diviisina. Algselt oli üksus aga 12. maakaitseväe diviis.

Küsikski, et mis üksus see selline oli ning mistõttu ta nii tuntud on.

Et sellenimelisi diviise on rohkesti ning ka erinevate riikide sõjaväes, siis mõned vihjed.

Vihje 1 - diviis oli ühe keisri sõjaväes. Aga keisri kullil oli otsas 1 pea, mitte 2

Vihje 2 - eestlased teavad rohkem selle diviisi komandöri ning tema vägitegusi. Sedagi rohkem pisut hilisemast ajast...

von Goltz ja "Rauddiviis"?

Soe, aga siiski mitte see

Veel kolmas vihje - Rauddiviis ei allunud enam ühelegi keisrile, sest keisririiki siis polnud enam. Tegemist oli vabatahtlikke üksusega mis kuulus sellesse sõjajärgsesse vabakorpuse (Freikorps) liikumisse. Küsitud üksus oli siiski saksa riigi sõjaväeüksus...

vastus oleks ehk, et tunti teda ka kui "Balti diviis", mis käis soomlasi punastest vabastamas?

teddybbeeril jälle õigus. Peale Idarinde äravajumist hakkasid sakslased seal sõdinud vägesi Läänerinde jaoks ümberõpetama ning siis sinna suunama. Kui tuli soomlaste abipalve, et vaja punastele tappa anda.

Seepeale määrati Rüdiger von der Goltz 12. preisi maakaitse diviisi ülemaks (üksus polnud seni eriti millagagi silma paistnud, ning operatsiooniks valiti välja ka selle pärast, et siis ei tule neid ümber õpetada). Kuna diviis pidi tegutsema autonoomselt, siis täiendati seda mitmete tehniliste väeosadega, mis muidu diviisi koosseisu ei kuulunud, nimetati Balti (vahel mainitakse ka Ostsee, ehk siis eesti keeli Läänemere ) diviisiks ning saadeti Soome.

Seal neil ka eriti löömist ei olnud. Padruneid kulutati ilmselt rohkem punaste mahalaskmiseks kui lahingute pidamiseks. Laskmisega mindi nii hoogu, et ilmselt õnnestus neil maha lasta ka Eesti Maapäeva välisdelegatsioon Jüri Vilmsiga eesotsas. Mille osas siiski tänasel päeval pole täit kindlust...

Aga uue küsimuse küsib Teddybbeer...