Borja kirjutas:Selles suhtes koos javelini hankega ikka väga head uudised: paistab et amide kraami uksed on avanemas. Endal muidugi kahtlusi palju nüüd Mikseri ajal on initsatiivi nende avamiseks näidatud kuid loodetavasti osatakse diplomaatia ja läbirääkimistega endale üht-teist välja kaubelda.
Ma siiski ei hüppaks selle tehingu peale nüüd kohe nii silda (ja übervaimustusse)
- Javelin pole nagu kantav Stinger - seda müüakse enamvähem kõigile, kes maksta jõuavad
- me ei tea mitte midagi eelseisva Eesti-tehingu hindadest ja arvudest
- Javelin kaotab mitmes olulises näitajas kindlalt enamlevinud EuroSpike-le (laskedistants on oluliselt lühem ja puudub võimalus fiiberoptilise kaabli kaudu "maastiku taha" vaadata ning NB! juba lukustatud sihtmärki muuta)
Ilmselt kaaluski "übersõbrasuhe" USAga Javelini miinused EuroSpike suhtes üle - mis aga tähendab, et uue relvasüsteemi valisid poliitikud ja mitte eksperdid...
Kui tulla tagasi Javelinide juurde, siis nagu siin juba viidati, siis ei mängi Kaitseväe hangete puhul rolli ainult rangelt TTA-andmed, vaid oluline kriteerium on ka konkreetseks hanke jaoks olemas olev reaalne raha hulk vs see, kui mitu laskeseadet ja kui suure hulga laskemoona sinna juurde me sama raha eest saame. Selles mõttes saab iga loll aru, et Eurospike on Javeliniga võrreldes pisut uuem, suurema laskekaugusega ja lennu ajal vajadusel ümbersuunatava raketiga jne. Aga kui panna kõrvuti nüüd meile üsna soodsalt tulevad riigilt-riigile pakkumisega Javelinid ja sinna kõrvale tehaseuued Eurospike’id, siis olemasoleva raha eest saaksime ilmselt vaid piiratud arvu Eurospike, mis ei kata ära meie vajadust. Ehk, vahva on, kui nt 1. jalaväebrigaad saaks endale Eurospike-id, aga 2. brigaad ja Kaitseliidu üksused peaksid edasi laskma Milaniga, mis on tänaseks moraalselt ja füüsiliselt vananenud ja millele enam ei toodeta moona, v.a sellise hinnaga, mis muudaks Milanide teenistuses hoidmise kallimaks, kui Javelinide hankimise.
Sellise lahendusega – pigem suurem hulk vähekasutatud ja mitte päris viimase sõna tehnikat, kui tehnika viimane sõna, kuid mida selle võrra suudetakse hankida vaid väga väikses mahus – on läbi viidud ju suurem osa meie Kaitseväe hankeid. St. kui osteti mitu tuhat kasutatud rivisõidukit Saksamaalt ja Hollandist, siis ei kurtnud ju keegi, miks me ei osta selle asemel 200 tutikat Ivecot. Või kui omal ajal osteti kasutatud Milanid, siis ei kurtnud keegi, et miks me ei hankinud uuemaid Javeline. Või kui Saksamaalt hangiti pataljonikomplekt 155mm haubitsaid, siis ei kurtnud keegi, et oleks sama raha eest pidanud ostma tulerühma jagu Panzerhaubitze 2000-eid. Või kui osteti pataljonijagu SISU-sid Soomest, siis ei kurtnud eriti keegi, et oleks pidanud ostma kompaniijagu Pandureid (kuigi vastavat lobi relvatööstus ju tegi).
Teiseks peaks meie tingimustes Javelini võrdlema mitte Eurospike’iga, vaid ikka nende analoogidega, mis praegu relvastuses on. Ning selles mõttes on 3. põlvkonna Javelin väga suur hüpe võrreldes 2. põlvkonna Milaniga, praktiliselt ükskõik millise kriteeriumi alusel – fire-and-forget võime, võimalus tulistada suletud ruumist, võimalus tabada sihtmärki pealt, lihtsam väljaõpe ja kasutamine lahingus jne.
Selle kõige juures tasuks veel meeles pidada, et ega ei pruugi ka see Eurospike meile tulemata tulla. Praegu hangitavad Javelinid on vist plaanitud minema jalaväepataljoni tasandile praeguste Milanide asemele, samuti ka Kaitseliitu, kelle selle tasandi tankitõrje vist ainult 90mm Rootsi tagasilöögita kahuritest koosnebki. Lisaks Milanidele-Javelinidele on meil veel ka brigaadi-tasandi tankitõrje, kus praegu olev väike hulk Mapatseid on samuti oma elutsükli lõpus. Mingil hetkel tuleb ka neile leida Javelinist pisut võimekam ja suurema laskekaugusega süsteem. Kusjuures Eurospike pataljoni-tasandi relvana (4000m laskekaugusega) oleks niikuinii paras overkill.
Mis puudutab võrdlust Soome ja Poola kui tõsiseid NATO rinderiigid versus mõttetud pehmoriigid Suurbritannia ja Norra, siis lisaks klimaatilistele tingimustele tuleks meelde, et ka Norra on meiega sarnane rinderiik, kellel on ühine maapiir Venemaaga ning kes on üsna mures selle pärast, mida see Kreml seal Kaug-Põhjas korraldab. UK-l ei ole võib-olla küll ühist piiri Venemaaga, aga erinevalt Soomest, Norrast või Poolast on see riik (üleüldse ühena vähestest Euroopa riikidest) veel üsna hiljuti (2003. aastal Iraagi kampaania) pidanud maha täiemahulise konventsionaalse sõja mehhaniseeritud vastasega. Nii et ilmselt on neil täitsa mõistlikud põhjendused, vajadused ja arusaamine tänapäevasest sõjast, kui nad omal ajal Javelini relvastusse võtsid.