Re: Geopoliitika vallast
Postitatud: 16 Sept, 2022 10:37
vabandust, panen hiljem uued lingid.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Joe_ArridyArridy never spoke for the first five years of his life. After he attended one year at elementary school, his principal told his parents to keep him at home, saying that he could not learn.
Tahaks lugeda Kadri Liigi uut intekat samal teemal. Mitte parastamise pärast, et vabandaks ja vabandaks, kuid teadlane oskab ehk oma pea seest üles leida need asjad, mis panid vales suunas mõtlema, nii nagu ka lääne poliitikud mõtlesid, ning kuidas nüüd siis asju "eksinutele" ära seletada. "me mõistame teie muret, kuid te olete tüütud" nood tüütud osutusid jälle õigeks. Selles küsimuses siis.Veelkord, teadlane võiks olla võimeline eksimise põhjuseid analüüsima, eriti kui ta ise ka eksis, teadis oma argumente ja faktide valimist.kana tagumik kirjutas: ↑13 Sept, 2021 21:24 .... Otsin "Meie kadri " inteka ka üles.
Siin: https://www.err.ee/1608333299/kadri-lii ... ja-ka-igav
Uus Rahu ei tekkinud mingist jumalikust imest. See saavutati sel teel, et inimesed tegid paremaid valikuid ja ehitasid üles toimiva maailmakorra. Kahjuks pidasid liiga paljud inimesed seda saavutust enesestmõistetavaks. Võib-olla eeldasid nad, et Uue Rahu tagavad peamiselt tehnoloogilised ja majanduslikud jõud ning see võib püsida ka oma kolmanda sambata – liberaalse maailmakorrata. Tagajärg oli, et see kord jäeti esmalt tähelepanuta ja seejärel hakati seda üha kasvava ägedusega ründama.
Rünnak algas paariariikidest, nagu Iraan, ja korrumpeerunud riigijuhtidest, nagu Putin, kuid üksi ei olnud nad piisavalt tugevad, et Uut Rahu lõpetada. Mis tegelikult maailmakorda õõnestas, oli see, et nii riigid, kes sellest kõige rohkem kasu said (sealhulgas Hiina, India, Brasiilia ja Poola), kui ka riigid, kes selle üldse üles ehitasid (eriti Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid), pöörasid sellele selja. Brexiti-hääletus ja Donald Trumpi valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks 2016. aastal sümboliseerisid seda pööret.
Need, kes seadsid liberaalse maailmakorra kahtluse alla, ei soovinud enamasti sõda. Nad tahtsid lihtsalt edendada seda, mida pidasid oma riigi huvideks, ning väitsid, et iga rahvusriik peaks kaitsma ja arendama omaenda püha identiteeti ja traditsioone. Mida nad kunagi ei selgitanud, oli see, kuidas kõik need eri rahvad universaalsete väärtuste ja ülemaailmsete institutsioonide puududes omavahel hakkama saavad. Ühtegi selget alternatiivi maailmakorra vastased ei pakkunud. Nad näisid arvavat, et mingil kombel saavad rahvad lihtsalt üksteisega hästi läbi ja maailm muutub müüriga ümbritsetud, kuid sõbralike kindluste võrgustikuks.
Kindlused on aga harva sõbralikud. Iga rahvuslik kindlus tahab tavaliselt saada naabrite arvel endale natuke rohkem maad, julgeolekut ja heaolu ning universaalsete väärtuste ja ülemaailmsete institutsioonide abita ei suuda rivaalitsevad kindlused ühtsetes reeglites kokku leppida. Kindluste võrgustiku mudel oli katastroofi retsept.
Ja katastroof ei lasknud end kaua oodata. Pandeemia näitas, et tõhusa ülemaailmse koostöö puududes ei saa inimkond end kaitsta tavapäraste ohtude, näiteks viiruste eest. Seejärel, võib-olla seetõttu, et ta jälgis, kuidas Covid-19 ülemaailmset solidaarsust veelgi õõnestas, jõudis Putin järeldusele, et võib anda surmahoobi, purustades Uue Rahu ajajärgu suurima tabu. Putin arvas, et kui ta vallutab Ukraina ja liidab selle Venemaaga, siis ahmivad mõned riigid uskumatusest õhku ja mõistavad ta hukka – kuid keegi ei astu tema vastu ühtegi tõhusat sammu.
Kas ma olen ainus, kes neis lõikudes vastuolu näeb?Igaüks, kes usub, et Putinil polnud valikut, peaks nimetama riigi, kes valmistus 2022. aastal Venemaale tungima. Kas arvate, et Saksa armee oli koondumas, et piiri ületada? Kas kujutate ette, et Napoleon on hauast üles tõusnud, et Grande Armée taas Moskvasse juhtida, ja Putinil ei jäänud muud üle, kui ennetada eesootavat Prantsusmaa pealetungi? Ja tuletage meelde, et tegelikult tungis Putin esimesena Ukrainasse juba 2014., mitte 2022. aastal.
Putin valmistas sissetungi pikalt ette. Ta ei olnud kunagi nõustunud Vene impeeriumi lagunemisega ega näinud Ukrainat, Gruusiat ega ühtegi teist postsovetlikku vabariiki seaduslike iseseisvate riikidena. Kui – nagu varem märgitud – keskmised sõjalised kulutused on moodustanud umbes 6,5 protsenti riigieelarvetest kogu maailmas ja 11 protsenti Ameerika Ühendriikides, siis Venemaal on need olnud palju suuremad. Kui palju suuremad, me täpselt ei tea, sest see on riigisaladus. Kuid hinnangute järgi on see arv kusagil 20 protsendi kandis ja võib-olla isegi üle 30 protsendi.
Ka minu arvates on valed, aga hoopis teisel põhjusel. Mõlemad eksivad põhilises - arvates, et maailmakorra sügava muutuse tunnistajateks, ükskõik kummas suunas. Vara veelAjalugu pole kunagi deterministlik. Pärast külma sõja lõppu arvasid paljud, et rahu on vältimatu ja jätkub ka siis, kui jätame maailmakorra hooletusse. Pärast Venemaa Ukrainasse tungimist kaldusid mõned vastupidisele seisukohale. Nad väitsid, et rahu oli alati olnud pelgalt illusioon, et sõda on taltsutamatu loodusjõud ja et inimese ainus valik on, kas ta tahab olla saakloom või kiskja.
Mõlemad seisukohad on valed.
Mulle jälle meeldib väga Corporal Friski vastus sellele.MadisM kirjutas: ↑11 Apr, 2023 5:34 Sellele politico artiklile vastukaaluks väike twitteri lõim. Inglise keeles küll, aga selgitab mis tõlkes kaduma läks. Kas meelega või mitte, seda mõtleb igaüks ise.
https://twitter.com/ericgarland/status/ ... BMpSg&s=19
I don't even pretend to read French, let alone pick up subtle hints of diplomatic jargon, so I will stay out of commenting on what #Macron meant/said/thought. However, I will note that it feels like every three months he causes headlines with some foreign policy comments
...which then have to be walked back and explained by a number of experts. I understand that bashing the French is a favourite pastime for part of the English-language press, but at some point you have to recognise there's a pattern.
Either, #Macron isn't very good at getting his points across, leaving too much room for (malicious) interpretations, or his visions aren't in line with what people want to hear.
As someone who on a daily basis work in two languages that aren't my mother tongue, I fully get that the language barrier is an issue. Macron's ideas are formulated in French, and reach the majority in English. Regardless of who made the translation, that increases the risk.
However, if you are aware of the risk, and if you want to avoid having to damage control all the time, the simple way forward is to try and be as plain as possible. Simple language with no ambiguity that leave little room for misunderstandings.
https://twitter.com/samagreene/status/1 ... 8670136322
I love using languages creatively, and who doesn't appreciate a well-spoken president, but this might be part of the issue (I admit, I still haven't googled the meaning). If you know you're in the spotlight, you will have to adapt - even if it's boring
Let's also remember that much of Europe is deeply sceptical of his vision, which they suspect isn't as much 'Europe as a global player' but rather 'France as a global player thanks to Europe'. And France still has a bit of an uphill struggle to prove that they'd be the preferable patron compared to the US. It's after all the country that asked whether the US would be ready to trade New York for Paris, and was happy to sell Russia advanced weapons post-Georgia.
It also was British #Challenger2 and not French #Leclerc which opened up for the Leopards to be free (although nice try with the #AMX10), just to use a more recent example of European leadership.So to sum it up, you can't be a beacon for international realism and expect other countries to follow you if you can't provide a reason why. For many Europeans, the fact that France is in Europe doesn't mean their interests align more than they do with the US.
Selle "selgituse" peale tuleb mul ainult meelde too loll vaidlus, mis puhkes teise maailmasõja järel jaapanlaste reaktsiooni kohta Potsdami deklaratsioonile.MadisM kirjutas: ↑11 Apr, 2023 5:34 Sellele politico artiklile vastukaaluks väike twitteri lõim. Inglise keeles küll, aga selgitab mis tõlkes kaduma läks. Kas meelega või mitte, seda mõtleb igaüks ise.
https://twitter.com/ericgarland/status/ ... BMpSg&s=19
Tema mureks on ka see, et ainuke võimalus näidata enda suurt mõju oleks seos Venemaa ohjamisega, mis aga kuidagi ei õnnestu ...