www.militaar.net

vabandust, panen hiljem uued lingid.

See intellektiküsimus - julgen väita, et paljudes maailma riikides oli ole ka piisavalt uuringuid tehtud, et mingitki usaldusväärset tulemust saada. Alles hiljuti suudeti Eestis ära valideerida WAIS-III, samal ajal, kui rikastes riikides on juba WAIS-5 kasutusel. Intelligentsustestid mõõdavad erinevaid asju, nö kuldstandardina käsitletav WAIS ehk Wechler Adults Intelligence Scale mõõdab sõnalist taibukust (aga selle võrdlemine on omaette ooper erinevate keelte ja keele struktuuride vahel), mittesõnalist taibukust ehk tajupõhist järeldamist (kujundid, pildid, vormid, sarnasused jne), töömälu ja töötluskiirust. Ja kindlasti kütt-korilase teadised ja oskused peavad olema laiemad, kui kõrghoones elava ITimehe omad, kes eriti muu asjaga end vaevama ei pea.

Mina ei saa sellest tsiteeritud leheküljest üldse aru. IQ-d normaliseeritakse nii, et keskmine oleks alati 100. Kui ka oletada, et praegusel juhul on üle maailma mõõdetud ühitatava metoodikaga ja normaliseeritud nii, et keskmine oleks 100, kuidas saab siis olla mingi riigi keskmine 42.99?? See tähendaks, et keskmine nepaallane peaks olema tagasihoidlikumate vaimsete võimetega kui see isik:

Arridy never spoke for the first five years of his life. After he attended one year at elementary school, his principal told his parents to keep him at home, saying that he could not learn.

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Joe_Arridy

Tõsi, Arridy skoor on ülima tõenäosusega normaliseeritud riigi tasemel (100 = USA keskmine) ning USA keskmine on sama leheküle järgi 97,43. See tasandab veidike vahet, aga ainult veidike.

Veel enam, ma ei tea, mis Nepaali mõõtmise standardhälve peaks olema, aga kui see oleks näiteks 7 (100 puhul kasutatakse laialdaselt 15), tähendaks see, et 15+% oleks IQ-ga alla 36. Nepaali rahvaarv on seejuures 30,5 M, nii et räägime miljonitest inimestest.

IMHO, kui see leht üldse midagi näitab, siis järjekordse kultuuriülese IQ mõõtmise katse läbi kukkumist.

Kui mitte tuumarelvad, siis mis? Millega saab Venemaa veel Ukrainat ja läänt ähvardada... https://ru.krymr.com/a/yadernoye-oruzhi ... 79286.html

Artikkel on kenasti koostatud.
Eriti hästi on artikli toimetajal õnnestunud "tabada" Putini näoilme, salakaval hoiak.

Kollektiivse julgeoleku tagamise organisatsioon(CSTO) lagunenud??? Armeenia esindaja keeldus otsustele alla kirjutamast
Nikol Pashinyan refused to sign a declaration following the Collective Security Treaty Organization (CSTO) summit.

In fact, it means that the CSTO has collapsed completely.

Putin dropped his pen, Lukashenko is shocked.
https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 3427334144

Eks neil sai siiber, et venelastest polnud kuigi palju abi 2020 konfliktis aseritega. Venelased hakkavad aseritega gaasiäri ka nüüd ajama, eks armennidel sai süda täis.

Mine tea, hakkavad proovima Gruusia ja Ukraina kombel läände hiilima? Grusiinidel see hästi küll ei lõppenud ja Ukraina puhul me veel lõppu ei tea.
Igaljuhul Armeenial on seis väga hapu - Aserbaidžaan pingutab muudkui muskleid ega ole minu arvates maade hõivamisega veel lõpetanud. Nende kõik munad olid korvis nimega venemaa, mis on osutunud oodatust nõrgemaks ja on pealegi nüüd kogu täiega hõivatud Ukrainas ning sisuliselt sunnitud ajama äri nende vaenlasega.
Isegi kahju neist, jube kehva koha peal asuvad.

kana tagumik kirjutas: ↑13 Sept, 2021 21:24 .... Otsin "Meie kadri " inteka ka üles.

Siin: https://www.err.ee/1608333299/kadri-lii ... ja-ka-igav

Tahaks lugeda Kadri Liigi uut intekat samal teemal. Mitte parastamise pärast, et vabandaks ja vabandaks, kuid teadlane oskab ehk oma pea seest üles leida need asjad, mis panid vales suunas mõtlema, nii nagu ka lääne poliitikud mõtlesid, ning kuidas nüüd siis asju "eksinutele" ära seletada. "me mõistame teie muret, kuid te olete tüütud" nood tüütud osutusid jälle õigeks. Selles küsimuses siis.Veelkord, teadlane võiks olla võimeline eksimise põhjuseid analüüsima, eriti kui ta ise ka eksis, teadis oma argumente ja faktide valimist.

Uus Rahu ei tekkinud mingist jumalikust imest. See saavutati sel teel, et inimesed tegid paremaid valikuid ja ehitasid üles toimiva maailmakorra. Kahjuks pidasid liiga paljud inimesed seda saavutust enesestmõistetavaks. Võib-olla eeldasid nad, et Uue Rahu tagavad peamiselt tehnoloogilised ja majanduslikud jõud ning see võib püsida ka oma kolmanda sambata – liberaalse maailmakorrata. Tagajärg oli, et see kord jäeti esmalt tähelepanuta ja seejärel hakati seda üha kasvava ägedusega ründama.

Rünnak algas paariariikidest, nagu Iraan, ja korrumpeerunud riigijuhtidest, nagu Putin, kuid üksi ei olnud nad piisavalt tugevad, et Uut Rahu lõpetada. Mis tegelikult maailmakorda õõnestas, oli see, et nii riigid, kes sellest kõige rohkem kasu said (sealhulgas Hiina, India, Brasiilia ja Poola), kui ka riigid, kes selle üldse üles ehitasid (eriti Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid), pöörasid sellele selja. Brexiti-hääletus ja Donald Trumpi valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks 2016. aastal sümboliseerisid seda pööret.

Need, kes seadsid liberaalse maailmakorra kahtluse alla, ei soovinud enamasti sõda. Nad tahtsid lihtsalt edendada seda, mida pidasid oma riigi huvideks, ning väitsid, et iga rahvusriik peaks kaitsma ja arendama omaenda püha identiteeti ja traditsioone. Mida nad kunagi ei selgitanud, oli see, kuidas kõik need eri rahvad universaalsete väärtuste ja ülemaailmsete institutsioonide puududes omavahel hakkama saavad. Ühtegi selget alternatiivi maailmakorra vastased ei pakkunud. Nad näisid arvavat, et mingil kombel saavad rahvad lihtsalt üksteisega hästi läbi ja maailm muutub müüriga ümbritsetud, kuid sõbralike kindluste võrgustikuks.

Kindlused on aga harva sõbralikud. Iga rahvuslik kindlus tahab tavaliselt saada naabrite arvel endale natuke rohkem maad, julgeolekut ja heaolu ning universaalsete väärtuste ja ülemaailmsete institutsioonide abita ei suuda rivaalitsevad kindlused ühtsetes reeglites kokku leppida. Kindluste võrgustiku mudel oli katastroofi retsept.

Ja katastroof ei lasknud end kaua oodata. Pandeemia näitas, et tõhusa ülemaailmse koostöö puududes ei saa inimkond end kaitsta tavapäraste ohtude, näiteks viiruste eest. Seejärel, võib-olla seetõttu, et ta jälgis, kuidas Covid-19 ülemaailmset solidaarsust veelgi õõnestas, jõudis Putin järeldusele, et võib anda surmahoobi, purustades Uue Rahu ajajärgu suurima tabu. Putin arvas, et kui ta vallutab Ukraina ja liidab selle Venemaaga, siis ahmivad mõned riigid uskumatusest õhku ja mõistavad ta hukka – kuid keegi ei astu tema vastu ühtegi tõhusat sammu.

Igaüks, kes usub, et Putinil polnud valikut, peaks nimetama riigi, kes valmistus 2022. aastal Venemaale tungima. Kas arvate, et Saksa armee oli koondumas, et piiri ületada? Kas kujutate ette, et Napoleon on hauast üles tõusnud, et Grande Armée taas Moskvasse juhtida, ja Putinil ei jäänud muud üle, kui ennetada eesootavat Prantsusmaa pealetungi? Ja tuletage meelde, et tegelikult tungis Putin esimesena Ukrainasse juba 2014., mitte 2022. aastal.

Putin valmistas sissetungi pikalt ette. Ta ei olnud kunagi nõustunud Vene impeeriumi lagunemisega ega näinud Ukrainat, Gruusiat ega ühtegi teist postsovetlikku vabariiki seaduslike iseseisvate riikidena. Kui – nagu varem märgitud – keskmised sõjalised kulutused on moodustanud umbes 6,5 protsenti riigieelarvetest kogu maailmas ja 11 protsenti Ameerika Ühendriikides, siis Venemaal on need olnud palju suuremad. Kui palju suuremad, me täpselt ei tea, sest see on riigisaladus. Kuid hinnangute järgi on see arv kusagil 20 protsendi kandis ja võib-olla isegi üle 30 protsendi.

Kas ma olen ainus, kes neis lõikudes vastuolu näeb?

Ajalugu pole kunagi deterministlik. Pärast külma sõja lõppu arvasid paljud, et rahu on vältimatu ja jätkub ka siis, kui jätame maailmakorra hooletusse. Pärast Venemaa Ukrainasse tungimist kaldusid mõned vastupidisele seisukohale. Nad väitsid, et rahu oli alati olnud pelgalt illusioon, et sõda on taltsutamatu loodusjõud ja et inimese ainus valik on, kas ta tahab olla saakloom või kiskja.

Mõlemad seisukohad on valed.

Ka minu arvates on valed, aga hoopis teisel põhjusel. Mõlemad eksivad põhilises - arvates, et maailmakorra sügava muutuse tunnistajateks, ükskõik kummas suunas. Vara veel

Viide: https://arvamus.postimees.ee/7675603/yu ... argu-poole

Prantsuse president Macron soolotseb, arvates, et on EL-i liiderriik ja võib Hiina ja orkistaniga ise suhelda ja vastutust võtta. Prantslaste USA vastasus on tõsine probleem. Iga hinna eest soovitakse Euroopas juhtriik olla, kes võib soolotseda. Napoleoni sündroom...

Macron's interview with Politico just confirms that he doesn't care about security in the Indo-Pacific and has no clue what's going on there -- he is just obsessed with a supposed European (French) vassal status towards the US.
It seems that Xi has encouraged Macron to think and speak bolder about "strategic autonomy" in the sense of French / European independence from the United States.
Macron now says exactly the things that Xi wants to hear from him: that France is ready to lead Europe away from the US.
The way Macron is talking about Europe and Taiwan's security is deeply irresponsible and very dangerous. If Xi thinks Europe indeed would stay neutral if China attacks Taiwan, an actual invasion (or blockade) becomes far more likely.
Important now that other European leaders clarify that Macron -- who claims to have won the battle on strategic autonomy -- does not speak at all for Europe.
By the way, Macron is musing about "strategic autonomy" as independence from the US at a historic moment when the European peace order entirely relies on US strategic leadership and military support (for Ukraine); while France is doing just the minimum.

EST
Macroni intervjuu ajalehele Politico kinnitab vaid, et ta ei hooli Indo-Vaikse ookeani piirkonna julgeolekust ja tal pole õrna aimugi, mis seal toimub – ta on lihtsalt kinnisideeks oletatavast Euroopa (Prantsuse) vasallistaatusest USA suhtes.

Näib, et Xi on julgustanud Macronit mõtlema ja julgemalt rääkima "strateegilise autonoomia" üle Prantsusmaa/Euroopa iseseisvuse tähenduses Ameerika Ühendriikidest.

Macron ütleb nüüd täpselt seda, mida Xi temalt kuulda tahab: et Prantsusmaa on valmis Euroopat USAst eemale juhtima.

See, kuidas Macron Euroopast ja Taiwani julgeolekust räägib, on sügavalt vastutustundetu ja väga ohtlik. Kui Xi arvab, et Euroopa jääks tõepoolest neutraalseks, kui Hiina ründaks Taiwani, muutub tegelik invasioon (või blokaad) palju tõenäolisemaks.

Nüüd on oluline, et teised Euroopa liidrid selgitavad, et Macron, kes väidab end olevat võitnud lahingu strateegilise autonoomia üle, ei räägi üldse Euroopa nimel.

Muide, Macron mõtiskleb "strateegilise autonoomia" kui iseseisvuse üle USA-st ajaloolisel hetkel, mil Euroopa rahukord toetub täielikult USA strateegilisele juhtimisele ja sõjalisele toetusele (Ukrainale); Prantsusmaa teeb aga miinimumi.
https://twitter.com/ulrichspeck/status/ ... 3044658176
Pikem artikkel Politicolt
https://www.politico.eu/article/emmanue ... interview/

Teine arvamus veel samalt isikult.
A Chinese attack on Taiwan is a considerable risk. It would be a disaster for regional security in the Indo-Pazific, for the global economy and for world peace. To prevent such an attack should be the priority number one for Europe in its relation with China.
Europeans don't play a significant military role in the Indo-Pacific. But they have one very strong lever to influence Chinese behaviour towards Taiwan: the threat of massive sanctions. China needs Europe as an economic partner.
Europeans can deter Beijing from an attack on Taiwan by sending credible warnings to Beijing: that Europeans would be ready to pay the considerable economic costs of massive sanctions against China in case of an attack.
Such a message can only be credible when Europeans reduce the economic dependency on China. Travelling with a large business delegation to China, as Scholz and Macron have done, contradicts such a message.
The key benchmark for measuring success or failure in Europe's China policy is whether European leaders send this message in a credible way, and whether Europe works on limiting its own dependence on China.
A second way to diminish the risk of a Chinese attack on Taiwan — which would, if successful, alter the balance of power in the Indo-Pacific and might lead to further wars in the region — is to limit China's access to military technology. Here Europe should work with the US.
The problem with Macron's approach is that he doesn't seem to be aware of these issues -- and that he is using the Taiwan issue only to demonstrate one more time the need for Europe to decouple from the US. That's a dangerous game.

EST
Hiina rünnak Taiwanile on märkimisväärne oht. See oleks katastroof Indo-Vaikse ookeani piirkondlikule julgeolekule, maailmamajandusele ja maailma rahule. Sellise rünnaku ärahoidmine peaks olema Euroopa prioriteet number üks suhetes Hiinaga.

Eurooplased ei mängi Indo-Vaikse ookeani piirkonnas olulist sõjalist rolli. Kuid neil on üks väga tugev hoob Hiina käitumise mõjutamiseks Taiwani suhtes: tohutute sanktsioonide oht. Hiina vajab Euroopat majanduspartnerina.

Eurooplased saavad Pekingit Taiwani rünnakust heidutada, saates Pekingile usaldusväärseid hoiatusi: eurooplased oleksid rünnaku korral valmis tasuma Hiina-vastaste ulatuslike sanktsioonide märkimisväärsed majanduslikud kulud.

Selline sõnum saab olla usaldusväärne vaid siis, kui eurooplased vähendavad majanduslikku sõltuvust Hiinast. Suure äridelegatsiooniga Hiinasse reisimine, nagu Scholz ja Macron on teinud, on sellise sõnumiga vastuolus.

Euroopa Hiina-poliitika edu või ebaõnnestumise mõõtmise põhinäitaja on see, kas Euroopa juhid edastavad selle sõnumi usaldusväärsel viisil ja kas Euroopa töötab selle nimel, et piirata oma sõltuvust Hiinast.

Teine viis Hiina rünnaku riski vähendamiseks Taiwani vastu – mis edu korral muudaks jõudude tasakaalu Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ja võib kaasa tuua edaspidiseid sõdu piirkonnas – on piirata Hiina juurdepääsu sõjatehnoloogiale. Siin peaks Euroopa tegema koostööd USAga.

Macroni lähenemisviisi probleem seisneb selles, et ta ei paista nendest probleemidest teadlik olevat – ja et ta kasutab Taiwani probleemi vaid selleks, et näidata veel kord, et Euroopal on vaja USA-st lahti haakida. See on ohtlik mäng.
https://twitter.com/ulrichspeck/status/ ... 2618130432

Macroni idiootsed sõnavõtud on juba USAs inimesi küsimusi küsima pannud Euroopa osas:

https://twitter.com/realcynicalfox/stat ... xuy7OaVjLQ

Tema taiwani jutt on ka masendav. Kui raske oleks olnud kohe lauale panna, et meie suust tulevad vaid 1-1 samad sõnad Hiina terviklikkuse toeks nagu Hiinalt Ukraina tervillikkuse kohta (1991. a. piirides). Ehk ilma "Ühe Ukrainata" unustage ära et kõssame midagi "Ühest Hiinast". Kui teie vaikite vaikime ka meie.

Paraku ei saanud nad Leyeniga ise mingit sõnumit aga ise toetasid punamafiosnike narrativi täie auruga.

Macron ikka kolistab samu ämbreid, mis Putiniga 2021 ja ja 2022. Kas ta tõesti usub et nendega saab "kompromisside abil" midagi kokku leppida?

Sellele politico artiklile vastukaaluks väike twitteri lõim. Inglise keeles küll, aga selgitab mis tõlkes kaduma läks. Kas meelega või mitte, seda mõtleb igaüks ise.

https://twitter.com/ericgarland/status/ ... BMpSg&s=19

MadisM kirjutas: ↑11 Apr, 2023 5:34 Sellele politico artiklile vastukaaluks väike twitteri lõim. Inglise keeles küll, aga selgitab mis tõlkes kaduma läks. Kas meelega või mitte, seda mõtleb igaüks ise.

https://twitter.com/ericgarland/status/ ... BMpSg&s=19

Mulle jälle meeldib väga Corporal Friski vastus sellele.

Macron suudab oma ütelustega iga paari kuu tagant negatiivselt pildis olla, ilmselgelt on ta kas äärmiselt halb info edasiandja (sellisel ametipostil ei saa olla välissõnavõttudes pidevalt liiga luuleline) või tema visioonid ikka ei ühti päris sellega mida inimesed tahaks kuulda.

https://twitter.com/CorporalFrisk/statu ... 6356164608

I don't even pretend to read French, let alone pick up subtle hints of diplomatic jargon, so I will stay out of commenting on what #Macron meant/said/thought. However, I will note that it feels like every three months he causes headlines with some foreign policy comments
...which then have to be walked back and explained by a number of experts. I understand that bashing the French is a favourite pastime for part of the English-language press, but at some point you have to recognise there's a pattern.

Either, #Macron isn't very good at getting his points across, leaving too much room for (malicious) interpretations, or his visions aren't in line with what people want to hear.

As someone who on a daily basis work in two languages that aren't my mother tongue, I fully get that the language barrier is an issue. Macron's ideas are formulated in French, and reach the majority in English. Regardless of who made the translation, that increases the risk.
However, if you are aware of the risk, and if you want to avoid having to damage control all the time, the simple way forward is to try and be as plain as possible. Simple language with no ambiguity that leave little room for misunderstandings.

https://twitter.com/samagreene/status/1 ... 8670136322
I love using languages creatively, and who doesn't appreciate a well-spoken president, but this might be part of the issue (I admit, I still haven't googled the meaning). If you know you're in the spotlight, you will have to adapt - even if it's boring

Let's also remember that much of Europe is deeply sceptical of his vision, which they suspect isn't as much 'Europe as a global player' but rather 'France as a global player thanks to Europe'. And France still has a bit of an uphill struggle to prove that they'd be the preferable patron compared to the US. It's after all the country that asked whether the US would be ready to trade New York for Paris, and was happy to sell Russia advanced weapons post-Georgia.

It also was British #Challenger2 and not French #Leclerc which opened up for the Leopards to be free (although nice try with the #AMX10), just to use a more recent example of European leadership.So to sum it up, you can't be a beacon for international realism and expect other countries to follow you if you can't provide a reason why. For many Europeans, the fact that France is in Europe doesn't mean their interests align more than they do with the US.

MadisM kirjutas: ↑11 Apr, 2023 5:34 Sellele politico artiklile vastukaaluks väike twitteri lõim. Inglise keeles küll, aga selgitab mis tõlkes kaduma läks. Kas meelega või mitte, seda mõtleb igaüks ise.

https://twitter.com/ericgarland/status/ ... BMpSg&s=19

Selle "selgituse" peale tuleb mul ainult meelde too loll vaidlus, mis puhkes teise maailmasõja järel jaapanlaste reaktsiooni kohta Potsdami deklaratsioonile.

https://en.wikipedia.org/wiki/Mokusatsu

Ma ei tea, kuid tema tõlget lugedes jäi mõte suhteliselt samaks. Frisk võttis ilusmalt kokku aga mulle jäi mulje, et mees elab jätkuvalt oma pilvedes ning ei saa aru, et Euroopa, eriti Ida-Euroopa, ei taha Prantsusmaad ennast juhtima. Mees aga ajab ikka raudpolt edasi, kuidas "Küll ikka Prantsusmaa on ikka suur ning kuidas ta peab Euroopat hakkama juhtima, et need kuradi pindossid ja hiinlased meid ära ei rikuks."

Health kirjutas: ↑11 Apr, 2023 9:02 ... Mees aga ajab ikka raudpolt edasi, kuidas "Küll ikka Prantsusmaa on ikka suur ning kuidas ta peab Euroopat hakkama juhtima, et need kuradi pindossid ja hiinlased meid ära ei rikuks."

Tema mureks on ka see, et ainuke võimalus näidata enda suurt mõju oleks seos Venemaa ohjamisega, mis aga kuidagi ei õnnestu ...
(ja Aafrika on ka juba läinud/minemas ... )

Isiklik arvamus.

BRICSi teema on näha küll et India tahab igati istuda kõigil pinkidel:
https://twitter.com/space_osint/status/ ... 0834662402