www.militaar.net

Rõõm nentida, et "väga üksikud väljavalitud" on ka siinsel foorumil esindet...

Fordi kastikal on tavaline ketastega LSD differ, sorry Lemet.

vanahalb kirjutas:Enamikul "rahvaautodest" pole ju üldse lukustatavat või piiratud libisemisega difrit. Aga kui mingil põhjusel on, siis torsen pole midagi üleloomulikku.
Siin tagasihoidlik nimekiri mudelitest, kust seest võib leida
http://en.wikipedia.org/wiki/Torsen

Kusjuures ongi sinu poolt mainitud nimekiri tagasihoidlik, näiteks mitmed Honda mudelidki on nimetamata (niipalju siis sellest rahvaautodele paigaldamata jätmisest). Kui siin mõni varemalt kribanu Honda Civicut just kallite luksus- või sportautode klassi ei liigita .
Üritasin natuke tuhnida netiavarustes, et Planeta Spordi kohta midagi täpsemat leida, aga eesti keeles midagi pädevat pole, inglise keeles vaevalt midagi leidub. Kuna aga venekeelset klaviatuuri pole , siis jääb mul tõenäoliselt asjalik info leidmata. Lemet, teed äkki selle viguri ära?

jackpuuk kirjutas: Kuna aga venekeelset klaviatuuri pole , siis jääb mul tõenäoliselt asjalik info leidmata.

Sel juhul on abiks http://www.translit.ru

jackpuuk kirjutas:
Kusjuures ongi sinu poolt mainitud nimekiri tagasihoidlik, näiteks mitmed Honda mudelidki on nimetamata (niipalju siis sellest rahvaautodele paigaldamata jätmisest). Kui siin mõni varemalt kribanu Honda Civicut just kallite luksus- või sportautode klassi ei liigita .

Jack, konkreetselt oli jutt Torsenist ja autodest mis seda tänapäeval kasutavad. selles mõttes on see Wiki artikkel korrektne. Kaasajal on torseni kasutamine oluliselt väheneneud, kuna on kallis toota ja keeruline integreerida auto muude elektrooniliste veojõukontrolli süsteemidaga. Audi kasutab ka hetkel vist ainult S ja RS mudelitel.
Kusjuures seal on ka väikesi ebatäpsusi, Ford RS näiteks kasutab täpsemalt Quaife diffrit

Tänud kamraad, suured tänud! Selle abil leidsin kohe hulga huvitavat, Wiki artikkel siis https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0 ... 1%80%D1%82

Peab venelaste auks ütlema, et jaapani rataste välimust on küll kopeeritud (seesama Yamu 350R5), aga ma ei ole suutnud küll leida ühtegi otsest nn. mootoridoonorit. Sai siin lausa paar õhtut netis veedetud. Äkki oli ikka enda oma?

AKM kirjutas: Jack, konkreetselt oli jutt Torsenist ja autodest mis seda tänapäeval kasutavad. selles mõttes on see Wiki artikkel korrektne. Kaasajal on torseni kasutamine oluliselt väheneneud, kuna on kallis toota ja keeruline integreerida auto muude elektrooniliste veojõukontrolli süsteemidaga. Audi kasutab ka hetkel vist ainult S ja RS mudelitel.
Kusjuures seal on ka väikesi ebatäpsusi, Ford RS näiteks kasutab täpsemalt Quaife diffrit

No selles valguses sinu jutt pädeb jah, elektroonika võidukäik teeb oma töö. Nagu ma juba siia kribasin, siis pole torsen puudusteta. Küll on sellel palju eeliseid, esiteks on see lollikindel, ehk toimib igas olukorras samatmoodi ja annab juhile seega kindlustunde. Ei sõltu mingist andurist ega muust elektroonilisest vidinast, millel katus sõitma paneb. Ühesõnaga on see tõeline juhi ja auto abiline. Näiteks BMW M5 ja M6 (V 10 motodega) puhul vandusid vene autoajakirjanikud, et külglibisemise puhul mingi hetk rool hangub ära, sest elektroonika arvab, et rooli peab libisemisele vastu keerama. St. vägagi sportlik auto ei saanud sellest aru, et külglibisemisse viidi teda sihilikult. Tegelikult on sakslaste loogika mõistetav, tänapäeval on enamikul selliste autode ostjatel raha rohkem kui mõistust ja juhioskusi. Torseni puhul oli probleemiks ka selle äramahutamine esiveolise ülekandesse, seda enam tõesti ei mäleta, milline esiveoline selle esimesena sinna sai.

PS puhul ei saa kindlasti omamaisest mootoriloomingust rääkida, loe minu varasem postitus korralikult läbi. Sellised vidinad ei saanuks muidu esimestel Sportidel küljes olla.

vanahalb kirjutas:Enamikul "rahvaautodest" pole ju üldse lukustatavat või piiratud libisemisega difrit. Aga kui mingil põhjusel on, siis torsen pole midagi üleloomulikku.
Siin tagasihoidlik nimekiri mudelitest, kust seest võib leida
http://en.wikipedia.org/wiki/Torsen

Lisaks noh, minu Fordi-kastika-rondil on samuti tagasilla korpusel märge LSD ja ma pole sisikonda lahti tõmmanud. Üle 200 000 km läbisõiduga pole kustumismärke näidanud, seega väga võimalik, et torsen, mitte mingi paljukettaline konstrui.
Sellise auto võib kasutatuna omale igaüks 3-4 tuhande EUR eest osta ja kui väga roostes . siis isegi odavamalt.

LSD (Limited Slippery Differential) on ikka libisev mitmekettaline sidur ja õige hoolduse ning õliga kestab auto eluea lõpuni. Sageli on juhuseid, kus vale õli asendamisel õige, GL-5 standardile vastava õliga ärkab justkui surnud LSD rõõmsalt jälle elule. Oma töömailt võin südamerahuga öelda, et absoluutsel enamusel vähe vanema põlvkonna Nissani maasturitel ja kaubikutel on tagasillas LSD. Läbisõidud mõnedel eksemplaridel miljoni kandis ja LSD töötab. Lahtist difrit otsivad mõned maasturimehed tikutulega taga, asi nimelt selles et LSD difrisse ei saa ARB lukustuvat difrit panna. Torsenit aga ei ole üheski seeriatoodangus pärismaasturis veel kohanud...

Fordi kastikal on tavaline ketastega LSD differ, sorry Lemet.

Täiesti võimalik, samas Volkari kastikale kõnealust diffrit pakutakse.

isakene kirjutas:

vanahalb kirjutas:Enamikul "rahvaautodest" pole ju üldse lukustatavat või piiratud libisemisega difrit. Aga kui mingil põhjusel on, siis torsen pole midagi üleloomulikku.
Siin tagasihoidlik nimekiri mudelitest, kust seest võib leida
http://en.wikipedia.org/wiki/Torsen

Lisaks noh, minu Fordi-kastika-rondil on samuti tagasilla korpusel märge LSD ja ma pole sisikonda lahti tõmmanud. Üle 200 000 km läbisõiduga pole kustumismärke näidanud, seega väga võimalik, et torsen, mitte mingi paljukettaline konstrui.
Sellise auto võib kasutatuna omale igaüks 3-4 tuhande EUR eest osta ja kui väga roostes . siis isegi odavamalt.

LSD (Limited Slippery Differential) on ikka libisev mitmekettaline sidur ja õige hoolduse ning õliga kestab auto eluea lõpuni. Sageli on juhuseid, kus vale õli asendamisel õige, GL-5 standardile vastava õliga ärkab justkui surnud LSD rõõmsalt jälle elule. Oma töömailt võin südamerahuga öelda, et absoluutsel enamusel vähe vanema põlvkonna Nissani maasturitel ja kaubikutel on tagasillas LSD. Läbisõidud mõnedel eksemplaridel miljoni kandis ja LSD töötab. Lahtist difrit otsivad mõned maasturimehed tikutulega taga, asi nimelt selles et LSD difrisse ei saa ARB lukustuvat difrit panna. Torsenit aga ei ole üheski seeriatoodangus pärismaasturis veel kohanud...

LSD alla siis torsen ei kuulu? Minu mäletamist mööda on torseni lukustusaste 25-75%. 100% võimekus sellel tõesti puudub, see aga pmst. välistab kasutamise pärismaasturitel (tähendab ei välista, aga pole piisavalt effektiivne). Torseni 100% lukustust poleks eriti keeruline teha, 1 hammakas, lülituskahvel ja hoovastik nende juurde.

Kas maasturitel ei pruugita torsenit mitte kahe silla vahel? Kuskilt nagu meelde jäänud. Muidugi mitte kõik tootjad
ja mudelid.

jackpuuk kirjutas: LSD alla siis torsen ei kuulu? Minu mäletamist mööda on torseni lukustusaste 25-75%. 100% võimekus sellel tõesti puudub, see aga pmst. välistab kasutamise pärismaasturitel (tähendab ei välista, aga pole piisavalt effektiivne). Torseni 100% lukustust poleks eriti keeruline teha, 1 hammakas, lülituskahvel ja hoovastik nende juurde.

Eks ta on ringkonniti erinev, kuidas mingit asja kutsutakse. Offroaderite ja muude maasturimeeste kõnepruugis on LSD ikka see kõige tavalisem ketassiduriga differ, ülejäänuid kutsutakse nimepidi või lisatakse juurde, mis versiooniga parajasti tegu. Ega sel tavalisel LSD-l ka mingit erilist võimekust pole, tehaseseades pole tast suurt üldse tolku, offroaderid lisavad sinna tugevdatud vedrusid ja lisakettaid, aga selline kombinatsioon kipub üsna kiiresti väsima. On sihuke algajate värk, esimesed ja odavamad sammud tehakse olemasolevat täiustades, edasijõudnumad hangivad ühel hetkel niikuinii täisblokk difriga portaalsillad...

LSD ja Torsen on ikka väga erinevad asjakesed. LSD on asi, mis lubab väljundvõllidel piiratud ulatuses pöörlemiskiiruse erinevust libisemise arvelt).
LSD on oma omaduste tõttu üldiselt vaid tagasillas kasutatav. Maastikuautodel pole selle kasutamine eriti levinud, põhjuseks väike rataste pöörlemiskiiruse "lubatav" vahe, ebatasasel pinnal võivad eri poolte rattad läbida väga erinevaid teepikkusi. Maastikukasutuses kulub see asi kiiresti (keegi juba eespool seletas ka) ja koormab tarbetult pooltelgi. Üks suuremaid LSD kasutajaid sõiduautodel oli BMW ja nemad kasutasid maastikusuutlikumate iX mudelitel tagasillas üldsegi viskomuhviga diferentsiaali.

Maastikuautodel on kas käsitsi lukustatavad silladiferentsiaalid või taolised, mis teatud pöörlemiskiiruste vahe peale lukustuvad ise (kas üheastmeliselt või progresseeruvalt).

Kapten Trumm kirjutas:LSD ja Torsen on ikka väga erinevad asjakesed. LSD on asi, mis lubab väljundvõllidel piiratud ulatuses pöörlemiskiiruse erinevust libisemise arvelt).
LSD on oma omaduste tõttu üldiselt vaid tagasillas kasutatav. Maastikuautodel pole selle kasutamine eriti levinud, põhjuseks väike rataste pöörlemiskiiruse "lubatav" vahe, ebatasasel pinnal võivad eri poolte rattad läbida väga erinevaid teepikkusi. Maastikukasutuses kulub see asi kiiresti (keegi juba eespool seletas ka) ja koormab tarbetult pooltelgi. Üks suuremaid LSD kasutajaid sõiduautodel oli BMW ja nemad kasutasid maastikusuutlikumate iX mudelitel tagasillas üldsegi viskomuhviga diferentsiaali.

Maastikuautodel on kas käsitsi lukustatavad silladiferentsiaalid või taolised, mis teatud pöörlemiskiiruste vahe peale lukustuvad ise (kas üheastmeliselt või progresseeruvalt).

Trumm, pole pikemat aega näinud põhjust sinuga vaielda, aga nüüd paluks sul natuke kooliharidust oma teadmistele juurde hankida. Lihtsalt avarda silmaringi, nüüd oled tõesti mingisse ajastusse kinni jäänud (ja seda ma ei kriba siia mingi paha tagamõttega). Viskosidur on nelikveolise Honda Civicu aastast 1986 sildade vahel (milliseid on toodetud 5800 tükki, ning mille eksemplar "vedeleb" hetkel mu garaazi katuse all) . Käigukastis on aeglustav käik (mitte aeglustav vahekast), ülekanne 50-50 sildade vahel, tagasild kõhu alt suveks välja lülitatav. Sobib vist kenasti teema pealkirja alla .