Che Latino kirjutas:Kiivrites mehi polnud tulistajale võib-olla tõesti näha, aga kaks Trumpi toetusgrupi liiget seisid otse naise taga, ja ukse ülemisest osast sisse ronides olid tolle jalad meeste nägudega ühel kõrgusel.
See on argument, aga videost on mulje, et lask toimus koridori suhtes päris viltu (laskja ukse taga vasakul orvas, sisseronija paremal ääres). Rikošetist kellegi tabamise võimalus muidugi jääb ikka ja võimalik tõesti, et madalale lastes suurem (lagi vs. sein?).
metssiga kirjutas:Aga teie, akf Kriku, ei saa ühest asjast aru - kui politseinik annab korralduse ja inimene seda ei kuula, siis on politsinikul (vähemalt USAs) kõik õigused tema tegevuse tõkestamiseks - sealhulgas ka maha lasta.
Ei ole:
In Tennessee v. Garner (1985), the Supreme Court held that "t is not better that all felony suspects die than that they escape," and thus the police use of deadly force against unarmed and non-dangerous suspects is in violation of the Fourth Amendment.[64] Following this decision, police departments across the United States adopted stricter policies regarding the use of deadly force, as well as providing de-escalation training to their officers.[65] A 1994 study by Dr. Abraham N. Tennenbaum, a researcher at Northwestern University, found that Garner reduced police homicides by sixteen percent since its enactment.[65] For cases where the suspect poses a threat to life, may it be the officer or another civilian, Graham v. Connor (1989) held that the use of deadly force is justified.[66]
Proovisin end panna korraks selle laskja kingadesse jõudsin järgmiste võimalike küsimusteni:
Milline oli tema olukorrateadlikkus sel hetkel? Isegi kui tal oli kasutada raadio, siis kas kõrgemalt oli neile pilti adekvaatselt kuvatud? Arvestades, kui palju seal politseinikke sel hetkel oli, siis ei ole kindel, et tal teiselpool ust olevate taktikaliste meestega ühendus oli. Kas taktikalised olid instrueeritud minema siseperimeetrit valvavate politseinike kanalile?
Kohe, kui olukorrateadlikkus on teenistujal madal, siis on tõenäolisem, et kui talle öelda:" Siit kedagi läbi ei luba!", siis ta oma peaga liiga palju mõtlema ei hakka. Lisaks, Videomaterjalilt on näha, et ta püüab end pigem nurga taga varjata. Raske 100% kindlalt öelda, miks see nii on, aga võib arvata, et kui ametnikuni on jõudnud info, et väljas olnud väga suurest rahvamassist osa on tunginud hoonesse, siis hakkavad käima peas mõtted, et kui paljudel on relv varjatult kaasas? Evakueerimine algas ju pommihäirega, see lõi ilmselt oma fooni. Kas tegemist ongi mingit tüüpi riigipöördekatsega või mitte? Nurga taga olemine kitsendas selle laskja vaatevälja ja sellega olukorrateadlikkust ilmselt veelgi. Kas tal oli paariline lähedal või mitte?
Kõrvaltvaatajal on nendele küsimustele lihtsam vastata, aga kui pead seal ise oma nahka turul hoidma, siis on neid riske palju raskem maandada. Ma arvan, et need küsimused on üks osa selle laskja vaatest. Alati säilib võimalus, et ta oli kõigega 100% pildis ja lihtsalt tahtis kedagi lasta. Ma arvan, et nii lihtne see polnud ja selle otsuse kujunemise ahel oli pikk ja faktoreid selles palju.
Akf alari postitas Trumpi teemas video, kus paistab, et vähemalt osa poliseinikke tegi meeleavaldajatega koostööd ja laskis meelega massi territooriumile. Samamoodi paistis, et seal ukse taga olevad politseinikud suhtusid läbimurdesse pigem sõbralikult, ehk siis ust kaitsvad tegelased ei saanud neid usaldada.
Kui korraldus oli meeleavaldajaid mitte saali lasta siis ma ei näe, mis võimalus olnuks teistmoodi neid tagasi hoida. Jalga tulistamine arvatavasti poleks massi tagasi hoidnud. See, et meeleavaldajad mujalt ikka läbi murdsid, näitab lihtsalt, et ülejäänud turvajad ei täitnud saadud korraldust.
Pildid kongressisaalist, on näha et kongressmenid on saalis ja ustel olijad peavad neid iga hinna eest kaitsma. Kuidas nad võivad teada mida see mass nendega plaanib ette võtta? https://www.theverge.com/2021/1/6/22217 ... -trump-mob
Juhiksin tähelepanu ka sellele, et põrandast umbes vöö kõrgusel olevast aknast sisse roniv inimene on praktiliselt kükkis asendis ja ei seisa päris paigal. Iga jalgadesse suunatud lask on suunatud ka rindkere poole.
Kaitsjate poolt vaadates, mida teeksite teie kui sellest uksest hakatakse läbi tulema? Kui tuld ei ava siis on aius võimalus jalga lasta ja loota, et teiega käitutakse armuliselt.
Some kirjutas:Kaitsjate poolt vaadates, mida teeksite teie kui sellest uksest hakatakse läbi tulema? Kui tuld ei ava siis on aius võimalus jalga lasta ja loota, et teiega käitutakse armuliselt.
Oleneb olukorrast.
See pilt illustreerib muidugi hästi ka seda, kui hea on paremini kindlustatud positsioon... Pildil kujutatud uksest läbi murdmiseks peab palju suuremat jõudu rakendama (mis on eeldatavasti ka ohtlikum) kui seal, kus Babbitt maha lasti.
Some kirjutas:Kui korraldus oli meeleavaldajaid mitte saali lasta siis ma ei näe, mis võimalus olnuks teistmoodi neid tagasi hoida.
Kahtlane, kas sellist korraldust nii kategoorilises vormis oli. Ma ei näe põhjust, miks tingimata pidanuks olema, aga eks uurimine näita.
Näiteks korraldus võis olla vähemalt niikaua vastu pidada kuniks kongresmenid evakueeritud. Ja pildilt tundub, et vähemalt osad kaitsjad võtsid seda tõsiselt.
Kõik õige, kuid ma kahtlen, kas just see koridorijupp oli nii kriitiline. Sinu poolt postitatud pilt alamkoja saalist on ses mõttes relevantsem.
In a statement, Capitol Police said that a United States Capitol Police employee fired their service weapon, striking an adult female "as protesters were forcing their way toward the House Chamber where Members of Congress were sheltering in place".
Kuna Kriku tõi välja, et kas mõni isik teab politseitaktikat, siis sama küsimus Krikule. Vist ei tea? Selge.
Aga loe oma tsitaati uuesti. "In Tennessee v. Garner (1985), the Supreme Court held that "t is not better that all felony suspects die than that they escape," and thus the police use of deadly force against unarmed and non-dangerous suspects is in violation of the Fourth Amendment. ... For cases where the suspect poses a threat to life, may it be the officer or another civilian, Graham v. Connor (1989) held that the use of deadly force is justified."
Sellest tsitaadist loen ikka välja seda, et isikuid, kes ENAM ohtu ei kujuta, ei ole vajadust tulistada. Antud situatsioonis siiski toimus ründamine.
Isegi Eesti seaduste järgi võib jõuliselt tegutseda. Iseasi, kas Eesti politsei oleks tulistanud - sügavalt kahtlen.
Korrakaitseseadus
§ 5. Oht avalikule korrale ja korrarikkumine
(3) Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.
(4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.
(5) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.
§ 74. Vahetu sund
(1) Vahetu sund on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.
§ 76. Vahetu sunni kohaldamise lubatavus
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata.
(2) Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.
§ 81. Tulirelva kasutamine
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.
(2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
Ma ei saa aru, kust võtab turvalises Eesti Vabariigis elav ja turvaliselt omas kodus arvuti taga olev Kriku, õiguse öelda Ameerika Ühendriikide politseinikule, kes reaalselt on situatsioonis ja peab tegutsema korraldustest, õigustest ja situatsioonist lähtuvalt, et ta ei tohi teha seda ega teist ja peab käituma hoopis sedasi.
Jah, sealt on näha, et aknaava on piisavalt kõrge, et seal end püsti ajada ning naine seda just ka tegi, sest kükkis poleks ta ees olevast barrikaadist üle saanud. Mis tegelikult pani vaatama üht teist aspekti samast videost.
Capture.PNG (779.65 KiB) Vaadatud 1361 korda
Keskmisest ukseaknast on näha, et barrikaadile on vajunud ukseraamist sisse löödud klaas, mis vaatevälja üksjagu varjab. Võibolla nägi politseinik sisseronivast naisest alguses vaid peanuppi ning kui too end püsti ajas, ülakeha. See selgitab ka, miks politseinikku filmivas videos on tal relv alguses suunatud maaga paralleelselt ning vahetult enne laskmist tõstab relva veidi üles - tõenäoliselt selles suunas, kuhu nägi sihtmärki ilmumas.
Ok, tegelikult ajab mind selline interneti-detektiivindus öökima. Me ei tea miskit ei politseiniku ülesandest, hetke kriitilisusest, tema olukorrateadlikkusest ja sellest, mis vaatepilt / laskesektor talle avanes. Kui ta uste taga toimuvast midagi nägi, siis polnud olukord just julgustav - kaitseks olnud politseinikud lahkusid (tehes ruumi kiivritega kuttidele) ja rahvas hakkas läbi ronima.
taara kirjutas:Sellest tsitaadist loen ikka välja seda, et isikuid, kes ENAM ohtu ei kujuta, ei ole vajadust tulistada. Antud situatsioonis siiski toimus ründamine.
Minu argumentatsioon põhinebki sellel, et kõnealune isik ei kujutanud endast tulistamise hetkel politseinikule vahetut ohtu. Selle info põhjal, mis praegu minuni jõudnud on.
taara kirjutas:Sellest tsitaadist loen ikka välja seda, et isikuid, kes ENAM ohtu ei kujuta, ei ole vajadust tulistada. Antud situatsioonis siiski toimus ründamine.
Minu argumentatsioon põhinebki sellel, et kõnealune isik ei kujutanud endast tulistamise hetkel politseinikule vahetut ohtu. Selle info põhjal, mis praegu minuni jõudnud on.
Sellise loogika järgi ei ole objektikaitse võimalik. Ründajate esimene laine peab lihtsalt olema relvitu ja käed küljel hoidma.
taara kirjutas:Sellest tsitaadist loen ikka välja seda, et isikuid, kes ENAM ohtu ei kujuta, ei ole vajadust tulistada. Antud situatsioonis siiski toimus ründamine.
Minu argumentatsioon põhinebki sellel, et kõnealune isik ei kujutanud endast tulistamise hetkel politseinikule vahetut ohtu. Selle info põhjal, mis praegu minuni jõudnud on.
Sellise loogika järgi ei ole objektikaitse võimalik. Ründajate esimene laine peab lihtsalt olema relvitu ja käed küljel hoidma.
Esimene valik selliste vastu ongi ju igas vähegi tsiviliseeritud riigis kumminui.
Loomulikult oleneb kõik ka objekti kriitilisusest.
