www.militaar.net

Lemet kirjutas:Veel võtteid sarjast "Sada sigadust sõbra autole"...autoks Gaz-24. Mootor töötab hoovi peal korralikult. Siis hakkab iseenesest lonkama. Siis kaovad järjest silindrid tagant ära. Alguses lonkavad niisama, siis kaovad hoopis. Kusjuures täiesti süsteemitult ja kaootiliselt. Lõpuks jääb puha seisma. Targad sohvrid kisuvad jagaja kaane laiali, uurivad, kas kontaktplaat on ikka kinni, aga kõik näikse korras olevat. Häbi töömeeste käest küsima kah minna, nende irvitamist ja tögamist kuulata. Kogunevad autost veidi eemal punti ja arutavad, kis kurat küll loomale naha vahele on pugenud...töötas, rsk ju esmalt nii ilusti. Mõni targem arvab süüdlaseks süütepooli, teistel on meelde jäänud müstiline sõna "variaator". Eemalt ligineb väikest kasvu vanemapoolne ja ilmsete vaevustega keevitaja, vasktoruga veepudel tulekustutuseks taskus. Kohmitseb midagi kapoti all ja paneb mootori käima. Ilma mingi pingutuseta ja pealtnäha midagi tegemata mootor käivitubki. Järgmiseks veerandtunniks. Lõpuks sai mooter muidugi korda, aga sohvrihakatistele läks see pooliku maksma. Mis siis mootoril viga oli? Ja eriti kõva sõna, kuki ära arvate, mida see keevitaja seal kapoti all kohmerdas...

Hmmm... Hakka või arvama, et va krantsid olid eelneva remondi käigus sisselaskekollektori jätnud korralikult mootori külge kinni keeramata ja õige tihendi asemele papist valmistatu pannud. Kui selline papptihend märjaks teha, siis ta paisub ja mootor mõnda aega töötab. Töötamise käigus aga soojeneb ja kuivab ära ja hakkab õhku läbi laskma. Ja kui uuesti märjaks teha, töötab jälle mõnda aega.

Teis mõlemas on potentsiaali, ma ütleks... Tegelikult sai küünlajuhtmete otsad märga paberisse keeratud. Mis siis kuivades vaikselt isolaatoriks muutus ja mootori segaseks ajas. Süütepooli juhe oleks kõik korraga seisma jätnud ja mõni turakatest oleks ilmselt ära mõistatanud. Võimalusi oli muidugi veel- kasvõi eelmisel õhtul EPO tilga korraldamine jagaja süütepooli juhtme alusele grafiitotsikule. Aga mõnikord piisas ka esimese silindri ja süütepooli juhtme asukohtade omavahel äravahetamisest jagaja kaanel...üldse oli tore aeg, kus igavusest sai selliseid väiksemaid sigadusi välja mõeldud. Tõsi küll, mõni neist sigadustest polnud enam päris väike, vaid annab ajas tagasi mõeldes päris viisaka seatembu mõõdu välja... Aga kes see siis oskas näiteks arvata, et elektrik just sel hetkel tuleb ja kavatseb hapniku ja atsetüleeni seguga täidetud kolmnurksele keefiripakile jalaga anda. Sellele samale pakile, mille mahalõigatud august parasjagu elus tuli sisse ronis. Ja et see nihukese juraka võtab teha...et elektrikuisand pärast nädal aega ühest kõrvast poolkurdina ringi käis ja kõik alla kolmekümnesed poisinagad falsetis laulma tõotas panna

Aga mis keevitajasse puutus, siis tema sirtsutas sellest peene vaskotsikuga esmakustutuspudelist sinna juhtmete peale mõne sutsu vett. Parasjagu niipalju, et juhet mööda paber jälle niiskeks sai. Ja mootor käima läks.

Ma ei uskunud lihtsalt et keegi nelja juhtmega viitsis jamada. Kui eesmärgiks lihtne väke "sigadus".

Georges kirjutas:Ma ei uskunud lihtsalt et keegi nelja juhtmega viitsis jamada. Kui eesmärgiks lihtne väke "sigadus".

Ka sigaduste puhul kehtib ikka seesama 20/80 reegel...et 20% tegevusest annab 80 % tulemust. Ja 100 % naudingu saamiseks oma tegevuse resultaatidest tuleb lisaks veel 80 % ulatuses vaeva näha...

Olid tõesti hääd kamraadid. Ei kahjatse.

Hiljuti veeres koduhoovi huvitav eksemplar.
Mitte tavaline punnvörr, vaid ehtne abimootoriga jalgratas.
Varustatud rikkalike lisadega. Muuseas on olemas koguni mehhaaniline "pardakompuuter".








Aparaadi dünaamilised näitajad võivad olla päris muljetavaldavad. Tühimass ju kõigest 29kg.

Muljetavaldavalt hästi säilinud Riia abimootoriga jalgratas. Mootoriks D4 muldvalu versioon. Mootori number needitud sidurikojale? Jalgratas peals olema Riga 16 või 20. Selles võin ma eksida. Pane automotosse kaa pildid. Seal vesistajaid rohkem.

urmet48 kirjutas:Muljetavaldavalt hästi säilinud Riia abimootoriga jalgratas. Mootoriks D4 muldvalu versioon. Mootori number needitud sidurikojale? Jalgratas peals olema Riga 16 või 20. Selles võin ma eksida. Pane automotosse kaa pildid. Seal vesistajaid rohkem.

Pigem Riga 16

Jah, Riga 16, Riga 20 oli naiste ratas. Tootmisaasta on raaminumbri kombinatsioonis, ilmselt enne 1959.

Pardakompuuter on hulka hilisem aretus, neid müüdi kuskil 70-ndate teisest poolest omaette tükina, "lükkaja" käis kodara külge ja kompuuter ise rattamutri alla.

Selline mehhaaniline pardakompuuter oli minu onu jalgrattal küljes juba 60 aastate alguses, kui mina õppisin sellise rattaga raami vahelt sõitma. Üle raami lihtsalt jalad ei ulatunud pedaalideni. Peaks olema Riga ratas, samasugune musta raamiga ratas oli minu õppesõiduvahend. Riga naisterattal olid edevad nööridest mustrilised kodarakatted, et seelik kodarate vahele ei jääks.

Lemet kirjutas:Pardakompuuter on hulka hilisem aretus, neid müüdi kuskil 70-ndate teisest poolest omaette tükina, "lükkaja" käis kodara külge ja kompuuter ise rattamutri alla.

Riga 16/26 passis on kilomeetrilugeja lisaseadmena kirjas, samuti esilatern koos dünamoga ja pakiraam, palju neid reaalselt (peale pakiraamide) rataste küljes oli, seda ei tea, aga olemas nad N. Liidus olid. Kas sellele eelnenud mudelil Riga 10/20 see ka passis nimetatud oli, ei mäleta. Näiteks ka EW KV-s kasutatud rootsi jalgrataste komplekti kuulus juhendi järgi analoogne, kuid veidi teistsugune kilomeetrilugeja. Igasugu odo- ja spidomeetreid võis oma velo tuunimiseks juba hallil tsaariajal poest osta kui raha juhtus olema.

Tänud, jälle silmaring laiem. See varem esinemine on mulle uudiseks, mulle seostus nende ilmumine küll 70-ndate teise poole ja Kingissepa-Liivalaia tänava sporditarvete poega.

Eks neid versioone oli vist erinevaid, siin pildil oleval abimootriga jalgrattal on ka käsipidur, minu lapsepõlve meesterattal puudus see, esimese porilaua sees polnud auku isegi, samas naisterattal oli see käsipidur olemas. Poisikesena tegi naabritädi ratas kadedust, võrreldes meie pere rattaga. Veel olid mingid versioonid värvitud porilaudadega, mitte kroomitud.

Jällegi passist - kui naisterattal oli pakiraam lisaseade, siis meestrattal oli seda esiratta käsipidur ja ketikaitse, sammuti on veel lisaseadmetena mainitud tagasivaate peegleid.
Ja olid ka tehasekomplektsuses mootoriga varustatud Riga meesterattad ja ka salapärane mudel Riga 18.