www.militaar.net

Sügavuse muutmiseks sobiks hästi lihtsa lahendusena aparaadi küljes olev kott või õhukumm, mida saaks mööda peenikest voolikut juhtpuldi juures, enamvähem samasugust kotti jala all litsudes täita või tühjendada.

Ei ole küll elektroonika vaenlane aga kui vähegi võimalik siis kasutada seda värki võimalikult vähe sest selle elektroonikaga jamamine pidurdab kõvasti ka ehitusprotsessi ja elektroonika võib ka otsad anda.

Polegi rohkem vaja kui näiteks 2 soont läheb 230v vahelduv millest saab juba ülejäänud asjandustele toite kätte robotil, ning ainult hästi peenikesed juhtimiseks vajalikud juhtmed + kaamera mille signaali levikuks võib tegelikult kah saatja abiks võtta vähendab juhtmete arvu veelgi ainult iseasi kuidas see levi vees on.

Inertsi probleem on jah aga kui mootoritel võimsust näiteks peaks jaguma et kogu kaabli järgi vedamisega hakkam saab siis ta vähemalt liigub ega kihutada pole vajagi. Aga võib ju kasutada näiteks kaabli küljes ka mingit mootorit järgivedamiseks, nii et see masinat ei segaks.

Tegelt me oleme elektroonikaga üsna sina peal.
Kunagi sai Robotex võistulse jaoks robotit ehitatud ja testitud.

vax kirjutas:Tegelt me oleme elektroonikaga üsna sina peal.
Kunagi sai Robotex võistulse jaoks robotit ehitatud ja testitud.

See oli lihtsalt sõbralik soovitus, et elektroonika vähesus teeb asja lihtsamaks .

Nojah, tegelikult olen ma teie mõlemaga nõus...

Loomulikult peaks seade olema maksimaalselt lihtne ja lollikindel.
Ja raudselt on nii, et mida vähem komponente miski seade endas sisaldab - seda väiksem on võimalus, et midagi vussi läheb.
Samas pole ju tänapäevaseid lahendusi mõtet ka vältida.
Juhtsignaali kodeerimine on selle idee juures tõesti igati kasulik lahendus.
Kuid "maitse asi" ja autori suva.
Arvestades, et sul seadme mootoritele nagunii suurt muud öelda pole kui et "on" või "ei ole" siis mina lahendaks asja ikkagi vähe robustsemalt ja saadaks "alla" kodeerimata on/ei ole.

Alati peaks saama ju kaablist tagasi vedada?

No võtad ühe "S" kurvi ja kohe enam ei saagi...

Aga üldse, auväärt kolleegid leiutajad, peaks silmas pidama, et Eestimaal on igas vähegi korralikus siseveekogus vähemalt üks "Tiiger" ja paar lennukit peidus, Rootsi kuninga aaretest kohe mitte ei räägigi...

Nali naljaks, kuid idee on hea ja arvestama peaks mitte ainult paari uppunud käiguga vaid, et meie maa sise/rannavetes on palju põnevat avastada.

Multifunktsionaalsus prohvessorite keeli ühesõnaga.

Khmm, seda et... kui sügavale see apastraat minema hakkab?
Tuletan igaks juhuks meelde et 10m alla tähendab 1 atm survet, mis omakorda tähendab 1 kg/cm2. Nii et kui roboti kesta välispindala on 500cm2 siis saame mõnusa pooletonnise raskuse.
30m sügavust tähendab et asi võiks vastu pidada sõiduautoga ülesõitmisele.
Õnneks jaguneb rõhk ühtlaselt ümberringi, aga soovitan enne elektriliste vidinate kesta paigutamist siiski teha surveproov. Kui kuival maal sellist võimalust ei ole, siis tühjale kestale nöör taha, raskus külge ja üle paadiserva põhja. Sisse võiks testiks panna ntx WC paberit. Kui korpus on vähemalt 10-15 min põhjas vedelenud, siis tõmbad välja ja otsustad, kas on mõtet kalliste vidinatega riskida. Kui kasvõi 1 tilk merevett on sees või kest deformatsioonijälgedega, siis on lihtsam oma kallis kaamera kohe ära visata kui hakata selle uputamisega vaeva nägema.
Tegijamad vennad ehitavad alumiiniumist korpuse ja panevad hirmpaksust pleksiklaasist akna ette. Aga vaata ise: http://www2.mrc-lmb.cam.ac.uk/personal/pdh/housing/
Üldse soovitaks googeldada, märksõnadeks "underwater housing".
Siis pole vaja ise jalgratast leiutada. Hoiad aega, vaeva ja närve kokku. Raha muidugi ka ja mitte vähe! Head ehitamist!

MA OLEKS KÜLL RAHUL SELLISE MP ÜLE (SEST MA AINT 2 AASTAT TAGASI HAKKASIN KOGUMA) MUL RELVADEST AINT VENE VINDI JÄÄNUSED

.......

Ennastki on huvitama hakanud, kas keegi üldse on midagi magnetiga leidnud? Sai nädalavahetusel Narvat külastatud ja ka magnetit nii huvi pärast Narva jõe voogudesse kaldalt pillutud, tulemus nullilähedane. Oleks paadist, oleks teine tera, sest kama nagu külge jäi küll, kuid kaldale tõmbamisega libises magnet küljest. Narva jões vist muda ei tohiks olla, peaks voolama paepinnasel, või eksin?
Järgmiseks tegime jõnksu Kurtna kandist läbi ja paarutasime kummipaadil ühel järvel, mille nime ma ei tea. Legendi kohaselt pidavat olema üks uppunud mootorratas, kuid oli vaid arvatavasti miljard meetrit muda põhjas. Vett oli 10 meetri kanti ja edasi paks mudakiht. Ei õnnestunud sealtki peale ühe killu välja sikutada.

No mul on näiteks VENE 300-ne magnet, mille võtsin F 160-e asemele, mis jäi jõuetuks kuna enamus nodi on muda all / sees kinni ning niisama lihtsalt need sealt välja ei tule. Üldiselt on mudastest veekogudest ka 300-sega mõtetu otsida. ( Näide Väike Emajõgi ) Kus ainuüksi Pikasilla ja Jõgeveste all pisteliselt traalides tuli vaid mõni metalli vms kild. Samas aga Hummuli all oli hoopis viljakam, paraku siiski väga ühemõtteliselt monotoonne kraam. Ometi ilmestab magnetit see, et Hummuli alt tuli välja , muda seest siis, kellegi nõukaaegne pesukone. Ja mille välja sikutamiseks kulus kahel jämedamal tegelasel pea pool tundi. ( Samas arvan et sellist ligast ja rokast asja poleks väiksema magnetiga isegi liigutanud.)

allvee-otsing austrias:
http://www.divernet.com/cgi-bin/article ... on=display

kas see magnet,mis metallitöökodades kasutusel on kõlbab veealuseks otsimiseks?ma nägin,et pani magneti raua külge ja keeras mingit hooba ja klõpsti võttis kinni.pidi 500kg küljes hoidma.

To : kapral .Oled saa realselt proovinud ja midagi saand midagi ???

Ma omastasin magneti mida kasutati betoonitööstuses,tõmbejõudu sellel ei tea,aga kui magneti panime metall ahju külge püstloodis ja ligi 100 kilone mürakas selle otsas hüppas ei liikund see grammigi(esijalgselt oli magneti küljes mingi metallraam,selle peal hüpatigi).
Kahjuks pole veekogudes sellega käind,paari kaevu puhastand,ämbrid,naelad,jalgratta pedaalid

Magnet mida ma näinud olen, samamoodi kangiga tööle lülitatav on suhteliselt jõuline asi. Täpselt ei oska öelda palju jaksas tõsta.