341. leht 348-st

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 11:14
Postitas Lemet
Tom Clancy suitsetab närviliselt nurgas kui Trumm stsenaariumeid lahti rullib.
Et laeva saab opereerida (ja sellega opereerimist saboteerida) ka mujalt kui sillast, pole teemat vähegi valdavatel inimestel mingi uudis, miska sedasorti tänitamine näitab pigem tänitaja olematut teemavaldamist. Vabandust OT pärast.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 11:42
Postitas mulk35
Loomulikult saab laeva juhtida ka mujalt kui sillast aga selleks peab juhtimise sinna sillast üle andma.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 12:25
Postitas Kapten Trumm
Suure kaubalaeva mootori juhtpult, mille taga istub tavaliselt peamehhaanik.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... egraph.jpg
Kuna suurtel kaubalaevadel on ühe väga suure aeglasekäigulise diisli taga jäigalt ühendatud sõuvõll ja kruvi, siis nt tagasikäigu andmine ei saa kuidagi toimuda "sillalt", vaid selleks peab pea/valvemehhaanik esmalt mootori seiskama ja seejärel teistpidi käivitama.
Võibolla väiksematel alustel kiirekäiguliste diislitega, millel on revers, on tõesti sillal olev gaasihoob otse ühendatud mootoriga.
Suurtel laevadel üldiselt ei ole.

Nagu pildil paistab, teeb mootor parasjagu 90 pööret minutis, sellest ka rõhk sõnadel "aeglasekäiguline diisel".

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 12:44
Postitas Kapten Trumm
Lemet kirjutas: 20 Mai, 2025 11:14 Et laeva saab opereerida (ja sellega opereerimist saboteerida) ka mujalt kui sillast, pole teemat vähegi valdavatel inimestel mingi uudis, miska sedasorti tänitamine näitab pigem tänitaja olematut teemavaldamist. Vabandust OT pärast.
Minu arusaama kohaselt suurtel, aeglasekäigulise diiselmootoriga kaubalaevadel, toimub mootori tegelik juhtimine (pea)mehhaaniku puldist masinaruumis, mitte sillal olevatest kangidest. Ehk sillalt ei lähe trossid või juhtmed otse mootorisse, vaid vastavaid liigutusi tehakse sillalt (sama masinatelegraafi puldist) saadud käskude järgi masinaruumis mootori juhtpuldist. Antud pult asub kuskil laeva sügavuses, tihti veeliinist allpool.Kui seal taga mehhaanikut ei istu, siis ka mootorit keegi ei juhi. Laeva sügavuses asuvat ruumi, kuhu pääsemiseks tuleb läbida paljusid veekindlaid uksi, on suhteliselt lihtne blokeerida (erinevalt käigusillast, kuhu võib köie otsas kõikuv eriüksuslane kasvõi illuminaatori klaasi purustamise järel sisse hüpata).

Sellisel juhul, kui alus on suunatud nt ranna või madaliku suunas ja alt masinaruumist on antud täiskäik, samas sinna viivad uksed on seespoolt suletud, on nendel laeva vallutajatel ikka päris suur probleem. Selliste suurte tankerite tsirkulatsioon on tohutu suur ja isegi rooli kiire lappamine ei pruugi asja päästa.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 12:47
Postitas Walter2
Kapten Trumm kirjutas: 20 Mai, 2025 12:25 Kuna suurtel kaubalaevadel on ühe väga suure aeglasekäigulise diisli taga jäigalt ühendatud sõuvõll ja kruvi, siis nt tagasikäigu andmine ei saa kuidagi toimuda "sillalt", vaid selleks peab pea/valvemehhaanik esmalt mootori seiskama ja seejärel teistpidi käivitama.
Vabandan ma kui põline maarott aga see laeva diisli teistpidi käivitamine pani nüüd küll pea plahvatama. Kas laevadel on kasutusel mingid teistsugused diislid mida saab tagurpidi käivitada? Kui nii on siis sooviks teada millised on laevadiislite konstruktsioonilised erinevused võrreldes maapealsete diislitega.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 13:00
Postitas Kapten Trumm
Tead sa maismaakasutuses mõnda diiselmootorit, mis töötab 80-120 pööret minutis?

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 13:09
Postitas Walter2
Kuidas sa selle merekasutuses oleva 80-120 p/min töötava diisli teistpidi käima paned - sooviks siiralt teada kuna mul vastavad teadmised puuduvad.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 13:43
Postitas TTT
Walter2 kirjutas: 20 Mai, 2025 13:09 Kuidas sa selle merekasutuses oleva 80-120 p/min töötava diisli teistpidi käima paned - sooviks siiralt teada kuna mul vastavad teadmised puuduvad.
Mina tahaks ka teada, olen ikka arvanud, et seal vahel mingi tagurpidikäigu kast on
:roll:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 13:52
Postitas isakene
Walter2 kirjutas: 20 Mai, 2025 13:09 Kuidas sa selle merekasutuses oleva 80-120 p/min töötava diisli teistpidi käima paned - sooviks siiralt teada kuna mul vastavad teadmised puuduvad.
Teoreetiliselt täiesti võimalik, aga selleks peavad mootoril olema VÄHEMALT reverseeritavad gaasijaotusmehhanismi ja kõrgsurvepumba ajamid. Ma oleks kohe väga huvitatud selliste tehniliste lahendustega tutvumisest... :D

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 13:54
Postitas Walter2
http://www.machineryspaces.com/reversing.html
Tegelikult saab küll - kasutusel on eraldi tagasikäigu nukk, muidu jookseksid heitgaasid sisselaskesse tagasi. Ka kütuse pihusti juhtnukad häälestatakse ümber. Kuna mootor töötab teatud kindlas pöörete vahemikus saab seda üsna edukalt teha. Seal taga on piisavalt keeruline mehaanika tegelikult. :)
Mis jõud seal peamasinas reverseerimisel valitsevad kui sõuvõll on otse ühendatud peamasinaga ning pöörleb inertsiga veel edasikäigu suunas võib vaid aimata. Peamasina käivitus toimub suruõhuga silindritesse. Tänapäeval kasutatakse rohkem muudetava sammuga sõukruvisid et peamasinaga saaks kiirust muuta ja laevale tagasikäik anda - tunduvalt lihtsam.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 13:57
Postitas isakene
isakene kirjutas: 20 Mai, 2025 13:52
Walter2 kirjutas: 20 Mai, 2025 13:09 Kuidas sa selle merekasutuses oleva 80-120 p/min töötava diisli teistpidi käima paned - sooviks siiralt teada kuna mul vastavad teadmised puuduvad.
Teoreetiliselt täiesti võimalik, aga selleks peavad mootoril olema VÄHEMALT reverseeritavad gaasijaotusmehhanismi ja kõrgsurvepumba ajamid. Ma oleks kohe väga huvitatud selliste tehniliste lahendustega tutvumisest... :D
Ja ära sa märgi... :shock:
https://www.youtube.com/watch?v=3CzabMnTOzA

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 14:07
Postitas Lemet
mulk35 kirjutas: 20 Mai, 2025 11:42 Loomulikult saab laeva juhtida ka mujalt kui sillast aga selleks peab juhtimise sinna sillast üle andma.
Ja seda segab enne sillalt lahkumist tegemast täpsemalt mis?

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 14:40
Postitas mulk35
Ei segagi midagi aga roolimasina ruumist saad sa tõesti laeva kurssi muuta aga see on ka kõik. Sa ei näe, kuhu sa lähed ja suurt kadu sellest pole kui sul sillaga ühendust pole. Lisaks kui saselle tõttu kuskile madalikule sõidad on ka VDRi kaudu väga lihtne tõestada et sillast keegi laeva ei juhtinud.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 14:59
Postitas Kapten Trumm
isakene kirjutas: 20 Mai, 2025 13:57
isakene kirjutas: 20 Mai, 2025 13:52
Walter2 kirjutas: 20 Mai, 2025 13:09 Kuidas sa selle merekasutuses oleva 80-120 p/min töötava diisli teistpidi käima paned - sooviks siiralt teada kuna mul vastavad teadmised puuduvad.
Teoreetiliselt täiesti võimalik, aga selleks peavad mootoril olema VÄHEMALT reverseeritavad gaasijaotusmehhanismi ja kõrgsurvepumba ajamid. Ma oleks kohe väga huvitatud selliste tehniliste lahendustega tutvumisest... :D
Ja ära sa märgi... :shock:
https://www.youtube.com/watch?v=3CzabMnTOzA
Sellistel mootoritel pidi saama ka teha mingeid remonditöid merel, niiet mootor käib, lihtsalt üks silinder ei käi. Eks 90 pöördega saab teha natuke rohkem kui 900 pöördega. Kuna selline mootori "ümberpööramine" on vägagi tülikas, siis sellised paadid kasutavad sadamas manööverdamisel ikka pukserite abi, mitte ei riskeeri kaile sõitmisega.

Kui laeva eesmärk on oma miljoni konteineriga Shanghai ja Rotterdami vahet pendeldamine, siis pole ka liiga keeruliseks mõtet asja ajada. Merekooli õpetajad igatahes panid südamele, et taoliste paatide eest Soome lahel ei maksa napikaid teha, peatumine võtab seal tohutult aega ning kapteni närvid kuluvad täitsa läbi (teine närvikulu koht pidi olema Stockholmi ligidal, kus laevateel kakerdab sada pidipaati ees).

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 20 Mai, 2025 15:21
Postitas Erureamees
Et laeva saab opereerida
Ei pannud seda vähimalgi määral kahtluse alla. Ja peres on üks, kes mereakadeemia mehaaniku diplomiga lõpetanud. Pigem, seda, et meremehed on nagu kamikazed valmis Puutini suure asja eest ennast ja laeva ohverdama.