Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Saksamaa korrigeeris eelmisel aastal riiki saabunud varjupaigataotlejate arvu ja siseminister Thomas de Maizière ütles täna, tulijaid oli 890 000, mitte 1,1 miljonit, nagu seni arvati.
Siseministri sõnul on tänavu asüülitatolejaid palju vähem, seni on Saksamaale saabunud 210 000 inimest.
De Maizière kinnitas, et uued tsentraliseeritud andmed on varasematest anonüümsetest esmaregistreerimise andmetest täpsemad, sest nüüd ei ole inimesed registreeritud mitu korda ja maha on arvatud inimesed, kes on juba Saksamaalt lahkunud.
Eelmise aasta saabujate arv 890 000, mis võrdub protsendiga Saksamaa elanikkonnast, on ikka veel väga suur, rõhutas minister.
«Me tulime selle katsumusega toime tohutute pingutustega,» ütles de Maizière ja lisas, et eelmise sügise olukord ei tohi korduda.
Heal lapsel mitu nime. Migrandid, põgenikud, sõjapõgenikud, majanduspõgenikud (põgenevad majanduse eest?) pagulased - nüüd siis varjupaigataotlejad...Fucs kirjutas:Galerii: migrandid nõuavad Serbia-Ungari piiri avamist
http://maailm.postimees.ee/v2/3860877/g ... ri-avamist
FOTOD ja VIDEO: Sajad varjupaigataotlejad alustasid Belgradist teed Ungari poole
http://uudised.err.ee/v/valismaa/a9fc28 ... gari-poole
Naisi ja lapsi nendel fotodel ei näe, küllap jäid kodumaale vabaduse eest võitlema?Fucs kirjutas:Galerii: migrandid nõuavad Serbia-Ungari piiri avamist
http://maailm.postimees.ee/v2/3860877/g ... ri-avamist
FOTOD ja VIDEO: Sajad varjupaigataotlejad alustasid Belgradist teed Ungari poole
http://uudised.err.ee/v/valismaa/a9fc28 ... gari-poole
Aixc kirjutas: Naisi ja lapsi nendel fotodel ei näe, küllap jäid kodumaale vabaduse eest võitlema?
võimaliku-palju-riigi-toetusraha-taotlejad?Svejk kirjutas: "Sajad varjupaigataotlejad..." Pealkiri on eksitav - peaks olema
Afgaanid, kes pagulase mõõtu välja ei anna, saavad EL-ilt üheotsapileti koju, edasine on Afganistani teha.
Eile lõppes Brüsselis rahvusvaheline konverents, kus lepiti kokku Afganistanile edaspidi antavas abis. Summad olid selleks ajaks teada: riik hakkab 2020. aastani saama umbes 3 miljardit dollarit aastas. Ent konverentsile eelnenud kuudel tegeles euroliit kui suurim abiandja kulisside taga tavatult jõulise käeväänamisega, pressides Afganistanilt välja lubaduse kõik Euroopasse saabunud majandusmigrandid tagasi võtta.
Pühapäeval sõlmitud lepinguga kohustub Afganistan edaspidi tagasi võtma kõik oma kodanikud, keda euroliit saadab. EL maksab neile kinni ühe otsa lennupileti ja see ongi praktiliselt kõik. Põhimõtteliselt on euroliit nõus arutama ka programme tagasisaadetute elu hõlbustamiseks, ent nagu rõhutatakse varem lekkinud sisedokumendis, ei tohi lõimumispaketid mingil juhul olla nii ahvatlevad, et tõmbaksid ligi uusi migrante.
Ainsa piiranguna märgitakse, et esimese poole aasta jooksul ei tohi ühe lennukiga deporteerida üle 50 afgaani, aga lendude arvule ülempiiri ei seata. Selleks et masinavärk tõhusamalt toimiks, kaalutakse Kabuli lennuväljale spetsiaalse terminali rajamist. Ilma passita afgaanid saavad euroliidult spetsiaalse reisidokumendi. Kõige keerulisem küsimus puudutab dokumentideta inimeste kodakondsuse tõendamist, mis jääb lepingu järgi nende praeguse asukohariigi ülesandeks.
Afganistanis käiva sõja ja diskrimineerimise tõttu liigitub suurem osa sealt tulijaid ikkagi pagulasteks, keda konfliktikoldesse tagasi saatma ei hakata. Ent erinevalt Süüriast, kus ohutuid provintse praktiliselt polegi, on elu paljudes Afganistani piirkondades küllaltki rahulik. Ja kuigi Talibani ja valitsuse lahingutes hukkub pidevalt ka tsiviilelanikke, on Süüria sõjale omased massihukkamised seal haruldased ja valimatuid õhurünnakuid asulatele ei toimu.
177 000 asüülitaotlejat
Mullu saabus Euroopasse illegaalselt 213 000 afgaani, kellest 177 000 taotles asüüli. Varjupaigataotlustest rahuldatakse praegu umbes 60%, ülejäänud liigituvad majandusmigrantideks. Kas tegemist on pagulase või tavalise sisserändajaga, otsustab asukohariik, Afganistanil siin sõnaõigust ei ole. Euroliidu arvutuste järgi kuulub lähemas tulevikus väljasaatmisele üle 80 000 afgaani. EL korraldab ka teavituskampaania, et vähendada Afganistani majandusmigrantide huvi Euroopasse tulla.
Inimõiguslased tegid kokkuleppe maatasa. Rahvusvahelise kriisigrupi hinnangul ei ole Afganistan tegelikult võimeline nii suurt hulka inimesi tagasi võtma, vähemasti mitte neile tööd ja elukohta leidma. Pealegi kogub kodusõda taas hoogu. Värskeim muret tekitav märk oli selle nädala alguses alanud Talibani pealetung Kunduzi provintsi samanimelises pealinnas. Ka eilseks ei olnud Kunduzis lahingud vaibunud.
Amnesty Internationali analüütiku Horia Mosadiqi sõnul peab Afganistani valitsus euroliidu käitumist väljapressimiseks, arvestades, et riigis elab niigi 1,2 miljonit sisepagulast. Riigi pagulasminister Sayed Hussain Alemi Balkhi keeldus kokkuleppele alla kirjutamast, lastes seda teha oma asetäitjal. Ent välisabi moodustab vähemalt 40% riigi SKT-st ja sellest ei saa loobuda. Mosadiq tsiteeris ametnikku, kes olevat Amnestyle öelnud: „See on mürgitatud karikas, mille peame oma riigi tuleviku nimel põhjani jooma.”
Ehkki euroliit eitab väljapressimist, on ka lekkinud sisedokumendis kirjas, et vähemasti 200 miljoni euro väärtuses abi on lahterdatud „rändetundlikuks”. Ehk maakeeli: kui migrante tagasi ei võta, siis raha ei saa. Harvaesineva resoluutsuse põhjus on mõistagi see, et Euroopa vastuvõtuvõimel hakkab piir ette tulema.
Rangem suhtumine
Mullu tuli euroliitu üle miljoni illegaalse sisserändaja ja tänavu on neid lisandunud ligi 320 000. EL-i palju räägitud ümberasustamisplaani raames seati eesmärgiks asustada euroliidu sees ringi 160 000 asüülitaotlejat, kuid tegelikult on neist uue kodu leidnud ainult 5600. Euroopa soovib endiselt pagulasi vastu võtta, nagu kohustab ka rahvusvaheline õigus, ent see tähendab rangemat suhtumist ülejäänud tulijatesse.
Majandusmigrantide tagasivõtmiseks on euroliit alustanud läbirääkimisi ka mitme Aafrika riigiga, nagu Niger, Nigeeria, Etioopia ja Liibüa. Lähematel kuudel saame Afganistani näitel näha, kuidas Euroopa uus rändepoliitika praktikas töötab.
Türgiga tehtud leping ei taha kuidagi toimida
Pärast kevadel Türgi ja euroliidu vahel sõlmitud lepingut on illegaalne liiklus üle Egeuse mere vähenenud. Ent oodatud rohkearvulist tagasisaatmist pole toimunud.
Aprillist oktoobrini on Kreekast Türgisse tagasi saadetud 600 inimest ehk ligikaudu sama palju, kui saabub Türgist Kreekasse ühe nädala jooksul. Aga sisserändajaid, kes Balkanil suletud piiride tõttu enam hõlpsasti Põhja-Euroopasse ei saa, on Kreekas praegu 60 000. Neist 15 000 on saabunud pärast lepingu sõlmimist.
Ehkki euroliiduga tülitsev Türgi on ähvardanud lepingu täitmise peatada, on pidurdaja praegu hoopis Kreeka, mille ametnikud ei luba inimesi Türgisse saata. Väljasaatmisele kuuluvad inimesed saavad kaevata sõltumatule apellatsioonikomisjonile, kes on valdava enamiku juhtumite puhul otsustanud väljasaatmise tühistada.
Põhjendus on, et Türgi pole komisjoni hinnangul väljasaatmiseks piisavalt ohutu riik. Euroliidu andmeil tehti Kreekas aprillist juunini 70 sundkorras väljasaatmise otsust, millest apellatsioonikomisjon tühistas 68.
Kõlab küll natukene peavooluna, kuid omades tuttavat, keda hiljuti rünnati teise isiku poolt (ehk teemaks naised) ja kes sai korraliku vigastuse, siis ka tema kohtuasi ründaja vastu lõppes samamoodi. Siin paistab taga olevat süsteemsem probleem, kui kohtute "liberalism ja pagulaste armastus".Eesti pagulaspoliitika-kriitiline artikkel. Ise lugesin paberil, täisversiooni kahjuks ei oma:
http://www.ohtuleht.ee/763484/pagaripoi ... t-kiiresti