Kui seda artiklit lugeda, siis peab Eesti hankijate ees mütsi maha võtma:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=89451155
Hirm vahenditest ilma jääda on viinud olukorrani, kus riigid kasutavad üksteise üle trumpamiseks üha kuratlikumaid meetodeid.
Kaitsemaske täis lennuk oli juba valmis Shanghai lennujaamast lahkuma, kui kauba soetanud prantslaste silme ees hakkas lahti rulluma üks erakordselt ebameeldiv stseen. Viimasel hetkel ilmusid välja mingisugused ameeriklased ja pakkusid, et maksavad kolm korda rohkem.
Grand Est' volikoguesimehe Jean Rottneri sõnul pidi mitme miljoni kaitsemaski tellimusest osa minema tema piirkonda, kus intensiivraviosakonnad kubisevad Covid-19 haigetest. Nüüd läks tarne esialgsete ostjate jaoks kaotsi.
„Nad tormavad otse lennurajale ja krabavad raha välja, nii et peame hakkama tõsiselt võitlema," kommenteeris arstiharidusega Rottner hiljem raadiojaamale RTL.
Rottner keeldus täpsustamast, kes need ostjad olid, kelle heaks nad töötasid või kuhu USA osariiki prantslaste last lõpuks lennutati, kuid üks teine protsessiga seotud Prantsuse ametnik kinnitas, et ameeriklased tegutsesid USA valitsuse huvides.
„Kirsiks tordi peal maksis üks välisriik lennuväljal otse asfaldi peal kauba eest kolm korda rohkem," sõnas riigi kaguosas asuva Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna juht Rénaud Muselier telekanalile BFMTV. Guardian võttis ühendust ka USA välisministeeriumiga kommentaari saamiseks, kuid seni pole avaldust saabunud.
Siiski oli üks USA ametnik kinnitanud uudisteagentuurile AFP, et USA valitsus pole ostnud Hiinast Prantsusmaa jaoks mõeldud maske ära. „Kõik vastavasisulised teated on täiesti valed."
Kanada peaministris Justin Trudeaus tekitasid uudised aga muret ja ta palus oma uurida, kas jutud Kanadale mõeldud maskide ärakrahmamisest vastavad tõele.
„Me peame tagama, et Kanadale mõeldud varustus jõuaks riiki ja jääks Kanadasse. Olen palunud ministritel neid konkreetseid teateid täpsemalt uurida," sõnas Trudeau eile.
Lisaks avalikustas Brasiilia tervishoiuminister Luiz Henrique Mandetta selle nädala keskpaigas, et riigi katsed Hiinalt kaitsevahendeid osta kukkusid läbi.
„Täna saatis USA 23 oma kõige suuremat kaubalennukit Hiinasse, et kokkuostetud vahendid koju toimetada. Paljud meie ostud, mille kohta ootasime kinnitust, nurjusid. Terve maailm tahab samu asju ja see ülisuur nõudlus on tekitanud suure probleemi."
Mandetta palus ühtlasi tavalistel brasiillastel endale ise riidest maske valmistama hakata, et alles olev professionaalne varustus jääks meedikutele.
Ülisuur nõudlus toob röövellikud meetodid
Koroonaviiruse pandeemia on haaranud suure osa maailmast ja riigid on üha agaramalt valmis kasutama mistahes meetodeid, et kaitsevarustus kätte saada. Lähenemisnurki on mitmeid: osad riigid on keelanud meditsiinivahendite ekspordi, teised aga saatnud spioonid uurima, kust saaks teste kokku osta.
Riigid kardavad vahendite defitsiidi ja oma tervishoiusüsteemi ülekoormamise pärast ning nii ongi mitmed neist, teiste hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa, asunud kaitsemaske- ja ülikondi kokku ostma ja meditsiinivarustuse väljavedu piirama.
Türgi on väidetavalt veel sammukese kaugemale astunud ja pole piirdunud mitte ainult kaitsevahendite ekspordikeeluga, vaid tühistanud ka juba kokku lepitud tarned, mille eest on makstud.
Nii Belgia päevaleht Le Soir kui ka Itaalia väljaanne Corriere della Sera on kirjutanud, et Türgilt tellitud maskidega on probleeme. Itaalia peaminister Giuseppe Conte ja Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan pidasid küll vastavasisulise kõne, kuid lõpuks kulus maskide väljasaatmiseks veel rohkem kui kaks nädalat. Belgiasse pole last aga tänini kohale jõudnud, kuigi riigi tervishoiuminister on esitanud ametliku kaebuse.
Türgi võimud on ähvardanud kohalikke maskitootjaid ka senist rangema järelevalvega, et need toodangut kuskile välisriiki maha ei parseldaks. Lisaks teatas riigi siseminister Süleyman Soylu, et riik võib need ettevõtted oma valdusesse võtta, kes ei soostu maske ainult Türgi tervishoiuministeeriumile müüma.
Pidi minema Itaaliasse, jäi kinni Tšehhi
Maailma suurim kaitsemaskide tootja Hiina oli esimene riik maailmas, kus koroonaviirus levima hakkas. Ka Pekingit süüdistati toona varude kokkuahnitsemises, kuid nüüdseks on Hiinast saanud üks väheseid riike maailmas, mis on Euroopale miljoneid maske annetanud või müünud.
Üks taoline Itaaliale mõeldud last läks läbi Tšehhi, ja jäigi sinna, sest võimud otsustasid maskid ebaselgetel asjaoludel konfiskeerida.
Itaalia raadio Giornale Radio Rai süüdistas Tšehhi võime otsesõnu varguses, kuid tšehhid teatasid, et maskid olid jõudnud ühte Prahast põhja pool asuvasse lattu, kus need konfiskeeriti smugeldamisvastase operatsiooni käigus. Riigi välisminister Tomáš Petříček teatas hiljem, et valitsus saatis Itaaliasse kompensatsiooniks umbes 110 000 maski.
Sarnane intsident juhtus ka Keenias. Umbes 6 miljonit Saksamaale teel olnud maski lihtsalt haihtus salapärasel kombel, kuid antud juhul pole vähemalt mingeid märke selle kohta, et sobingusse oleks segatud Keenia valitsus.
Lisaks maskidele puudutab üleilmne kokkuahnitsemine ka teste ja ravimeid. Pärast seda, kui USA president Donald Trump oli ühel pressikonverentsil teatanud, et malaariaravim võib Covid-19 vastu aidata, kehtestas India ravimi toimeainele hüdroksüklorokiinile kohemaid ekspordikeelu.
Iisraeli luureagentuur Mossad on käivitanud jällegi mitu salajast rahvusvahelist operatsiooni, et toimetada riiki sadu tuhandeid koroonaviiruse testkomplekte. Kohaliku meedia teatel soetati teste teadmata vaenuriigilt, mis ei tsoovi, et tehing avalikuks tuleks. Paljud riigid maailmas pole Iisraeli palestiinlaste kohtlemise tõttu tunnustanud.
Kasahstan keeras jahukraanid kinni
Mõned riigid maailmas on asunud ka oma toiduvarusid kaitsma. Suur jahutootjariik Kasahstan keelas näiteks jahuekspordi ja suuruselt maailma kolmas riisitootja Vietnam tegi riisi puhul sama. Serbia keelustas kõigepealt ravimite ja seejärel päevalilleseemnete ning -õli väljaveo.
Ülemaailmset toidupuudust ei paista praeguste teadmiste kohaselt küll tulevat ja enamik riike on hoidnud oma turud avatuna, kuid ärevil võimude tegutsemine mõjub siiski ehmatavalt.
Georgetowni ülikooli politoloogiaprofessor Abraham Newman ja George Washingtoni ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Henry Farrell hoiatavad, et on olemas risk, et maailm jaguneb usaldamatuks ja isekateks üksusteks.
„Riigid suhtuvad üksteisesse praegu väga kahtlustavalt ja see muudab rahvusvahelise ühise vastulöögi koordineerimise keerulisemaks," kirjutasid professorid väljaandes Harvard Business Review. „Riikidel on raske olla helde, kui nende kodanikud on hirmul ja varustus piiratud. Kuid see võib omakorda viia kättemaksu- ja hirmuspiraalini."
Saksa meedia kirjutas möödunud kuul, kuidas Trumpi administratsioon oli pakkunud Saksa ettevõttele vaktsiini ainujuurdepääsu eest suuri summasid. Kuigi CureVac lükkas ettepaneku kindlalt tagasi, muutis selline käitumine teised riigid murelikuks.
Hiina riiklik väljaanne Global Times avaldas juhtkirja, kus ütles, et vaktsiini leidmine on lahing, mille kaotamist ei saa Hiina endale lubada. „Vaadates, kuidas kaks juhtivat lääneriiki käituvad, näeme, et Hiina ei saa mingil juhul loota vaktsiiniarendusel Euroopale või USA-le. Hiina peab selles ülimalt olulises valdkonnas ise hakkama saama."
© Guardian News & Media