www.militaar.net

lennumudelist kirjutas: ↑04 Okt, 2024 22:30

OLAVI kirjutas: ↑04 Okt, 2024 7:20 Suvise energia ülejäägi maaküttesüsteemi soojuspuuraukudesse salvestamist talveks on mitmel pool uuritud ja tõdetud, et üle mõne kuu soojuse salvestamine kaljusse ei õnnestu, sest maapind on soojuse salvestamise mõttes nagu "põhjata kaev" kus soojuse liikumine on kahesuunaline.

Kui suur on sellise "soojakeldri" püsileke näiteks 6 kuu jooksul, saab iga ehitusfüüsikat tundev insener kergesti välja arvutada.

Vantaa hoidla ei ole puurauk, vaid suured maa-alused kambrid, salvestusmeediaks vesi. Hoidla mahu on nende insenerid välja arvutanud. 90 gigavatt-tundi. Saidi "energiatalgud.ee" andmetel, täpsemalt antud dokumendi järgi:

https://docs.google.com/spreadsheets/d/ ... id=2#gid=2

...on Eesti väikelinnade kaugkütte vajadus aastas, gigavatt-tundides, umbes säärane (andmed on vananenud).

Viljandi 90,7
Võru 55,0
Haapsalu 54,2
Rakvere 51,0
Valga 48,1
Keila 33,8
Tapa 25,5
Jõgeva 24,2
Rapla 22,9

Reklaamjutt on ju tore aga vaataks avaldatud numbreid.

Mahuti mõõtudega 20x40x900m kogumaht on 720 000m2.
Kui võtta töötemperatuuriks 60-140C, siis selle veekoguse temperatuuri tõstmiseks üks kord 80C võrra kulub 67,17GWh soojusenergiat (arvestamata soojuskadusid läbi mahuti seina).
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html

Tavalise 80L soojaveeboileri (sisetemp +60C), mis asub eluruumis (+20C) ja mille kesta temp vahe on 40C on läbi korpuse pindala (ca 1m2) ööpäevas lahkuv energiakogus ca 1kWh.

Kui selle maaaluse (+4C) soojakeldri, mõõtudega 3tk 20x40x300m välispindala on 125 000m2 ja keskmise sisetemperatuur +100C ning kui sellele suudetakse sisse teha toimiv tavaboileriga võrreldav ca 5cm paksune soojusisolatsioon, siis kütteperioodi (6 kuud) jooksul lahkub veest maapinda ca 50GWh soojusenergiat.
(Sellistes oludes toimib soojustusena vahtklaas, mille hind tavakasutaja jaoks on ulme.)
Kui sellist toimivat soojusisolatsioonikihti ei õnnestu teha, siis on soojuskadu maapinda kordades suurem.
(Netis on olemas Danfos boileri soojuskao kalkulaator aga teeb lihtarvutuse.)

Kui on tuumajaamast ülejäävat soojusenergiat, mida keldrisse hoiule panna, siis on selline soojamahuti igati kasulik aga CO eritava kütuse põletamisel vabaneva energia sellise salvestamise hind (koos maksudega) on vägagi küsitav.

Jaanus2 kirjutas: ↑05 Okt, 2024 12:51 Jutust jäi seal vähemalt mulje, et kalad ei mahu enam tuulikupostidest mööda ujuma ja silmapiiril liigutavad tuulikud varjavad päikeseloojangu (Turistid siis enam ei tule!). Üldiselt - kõik kaasaegsed mugavused, sealhulgas elekter, tulgu kuskilt mujalt. Mida kaugemalt, seda parem. Ja odavalt.

Paned pea panti , et need tuulikupargid kõigi oma veealuste kaablitega räimeparvede kevadist rännet Pärnu lahest mööda ei peleta? See on ikka veidi teine olukord kui, et "kala ei mahu postist mööda"

OLAVI kirjutas: ↑05 Okt, 2024 15:01 Reklaamjutt on ju tore aga vaataks avaldatud numbreid. /---/ Mahuti mõõtudega 20x40x900m kogumaht on 720 000m2.

Nemad ütlevad 1.1 miljonit m3.

Kui sama arvutus teha 1.1 miljoni kuubiga, siis vastuse saab vist nii: 1.1e6 * 1000 * (140-60) * 4.2 / 3.6 (kus 4.2 on vee erisoojus ja 3.6 on teisendamine vatt-tundideks) = 1.1e9 * 80 * 4.2 / 3.6 = 102 e9 vatt-tundi. Ehk tsipakene rohkem, kui nende lubatud 90 e9.

Kui võtta töötemperatuuriks 60-140C, siis selle veekoguse temperatuuri tõstmiseks üks kord 80C võrra kulub 67,17GWh soojusenergiat (arvestamata soojuskadusid läbi mahuti seina).
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html

siis kütteperioodi (6 kuud) jooksul lahkub veest maapinda ca 50GWh soojusenergiat.

Soojustust neil pole, ehk neil on selleks paljas graniit. Graniidi paksus on raskelt määratletav suurus, kuna tegelikult on see "lõpmata suur". Minu matemaatika oskused ei vea siinkohal välja, kuna kombineerida tuleb graniidi soojusjuhtivuse ja graniidi soojusmahutavuse arvestamist. Olen kunagi ühe soojussalvesti arvutused teinud, aga see oli päris lihtne antud juhtumi kõrval.

Aga lihtsustame: ütleme, et graniidist "töötab soojustusena" pealmised 5 meetrit, edasi on puhas kadu. Vajame kõigepealt soojuse erijuhtivust (L nagu lambda), mille saame siit. Võtsin kõige väiksema, mis saada oli: L = 1.73 W/mK. Järgmisena tuleb D (paksus), see on 5 m. R (soojustakistus) on D / L = 5 / 1.73 = 2.89. Lõpuks saame U-arvu, mis on 1 / R ehk 0.346.

Ei ole suurepärane: vähemalt kolm korda kehvem, kui 20 cm paksune PIR plaat. Soojusvoog ruutmeetrile pinnale gradiendiga 140 C oleks 140 * 0.346 = 48 vatti. Kui pindala on tõesti 125 000 ruutu, siis lekkevoog 48 * 125 000 = 6 megavatti. Kui sihuke lekkevoog kestab 6 kuud, siis kaotatud energia 6 * 30 * 24 * 6 000 000 = vatt-tundi ehk 25.9 gigavatt-tundi, ehk tükk maad vähem, kui sinu leitud 50 GWh. Ehk siis 6 kuuga paneb soojusest natuke alla kolmandiku plehku - lähipiirkonna graniidi sisse. Tulevikus tähendab see, et eelköetud graniit jahutab vett vähem.

P.S. Minu lihtsustus jätab arvestamata, et mahuti ei ole kogu kütteperioodi vältel 140 C juures, vaid temperatuur langeb. Ehk tegelikult oleks kadu väiksem.

Või on mu arvutuses viga? Ma ei välista seda, ma ei arvuta soojushoidlaid igapäeva tööna.

lennumudelist kirjutas: ↑05 Okt, 2024 22:19

OLAVI kirjutas: ↑05 Okt, 2024 15:01 Reklaamjutt on ju tore aga vaataks avaldatud numbreid. /---/ Mahuti mõõtudega 20x40x900m kogumaht on 720 000m2.

Nemad ütlevad 1.1 miljonit m3.

Või on mu arvutuses viga? Ma ei välista seda, ma ei arvuta soojushoidlaid igapäeva tööna.

Ma ka ei arvuta aga paistab, et "koobaste kaevajatel" on ka vist kohati arvutamisega raskusi?
https://www.vantaanenergia.fi/en/projects/heatstorage/

20*40*300=240 000, korrutada 3-ga 720 000.
P.S. Artiklis on kirjas, et soojusenergia hoidla jaoks rajatakse 3 umbes selliste mõõtudega koobast. Ja lisana on lause, et koobaste kogumaht on meeletu, koos seadmetega 1 100 000 kuupmeetrit.

Peeter kirjutas: ↑06 Okt, 2024 9:08 20*40*300=240 000, korrutada 3-ga 720 000.
P.S. Artiklis on kirjas, et soojusenergia hoidla jaoks rajatakse 3 umbes selliste mõõtudega koobast. Ja lisana on lause, et koobaste kogumaht on meeletu, koos seadmetega 1 100 000 kuupmeetrit.

No ilmselt on seal siis ka mingid tehnoruumid.

Mu meelest oli ka pildi pealt näha, et need koopad olid peenemate (võrreldes koobastega peenemad) torudega ühendatud. Lisaks siia veel soomlaste "liivaaku". Katseseade oli väike, nüüd ehitavad vist suuremat. Samuti mõeldud liigse tuuleelektri talletamiseks. https://polarnightenergy.fi/sand-battery/

Ma ei viitsinud täpsemate arvutustega tegeleda. Umbes samade parameetritega - 1000000 m3 vett 100 m sügavusel kolmes graniitti puuritud tunnelis - tõstame vee temperatuuri 10 kraadi pealt 140 peale, läbi TI räniajurakkude: salvestame umbes 151GWh. Kui hoiame seda vett aasta 140 kraadi juures, on soojakadu mis tuleb asendada umbes 73 GWh. Tegelikult muidugi salvestub osa soojust ka kaljupinnasesse ja seda saab taaskasutada uue pealetuleva mõningaseks soojendamiseks aga ikkagi jäävad kaod arvestatavaks.

Kui aega saan siis mõtlen natuke täpsemalt

Brittide terasetööstus on kadumas ja see on tõsine julgeolekuoht. https://www.youtube.com/watch?v=NlEjvf9dz1Q

tõstame vee temperatuuri 10 kraadi pealt 140 peale, läbi TI räniajurakkude: salvestame umbes 151GWh. Kui hoiame seda vett aasta 140 kraadi juures, on soojakadu mis tuleb asendada umbes 73 GWh. Tegelikult muidugi salvestub osa soojust ka kaljupinnasesse ja seda saab taaskasutada uue pealetuleva mõningaseks soojendamiseks aga ikkagi jäävad kaod arvestatavaks.

See 151 GWH on ühekordne kulu algul ülesse soojendamiseks.
Edasine kulu aga sõltub koopa soojustamisest. Tõenäoliselt mingit eraldi soojustust sinna ei tule. Seega taandub kõik sellele, kui paksu graniidi kihti me saame käsitleda soojustusena.

Oh jah https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... realistlik

maksipoiss kirjutas: ↑08 Okt, 2024 19:04 Oh jah https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... realistlik

Mõne tänavakaupmehe või autärika jutt mõjub ka kohati vähem agressivema müügijutuna kui see

Üks vihane artikkel ka Elmer Joandilt: https://arvamus.postimees.ee/8110951/el ... uidulollus

Tegemist on minu teada ainsa inimesega, kes on kunagi Eestis lennuklubist välja visatud.

Kuidas lennuklubi asjasse puutub ?

parkija kirjutas: ↑09 Okt, 2024 10:21 Kuidas lennuklubi asjasse puutub ?

Lennuklubi otseselt mitte. Pigem näitab nimetatud fakt isiku mõningast konfliktsust.