Fucs kirjutas:Mõned vahepealsed mõtted....
... hakkavad mind häirima teatud nüansid.
...
UKR ei ole suutnud ära kasutada VF poolset initsiatiivi langust/kadu ehk, et UKR pole IMHO suutnud initsiatiivi märgatavas mahus venelastelt üle võtta ajal, mil VF on vähemal või suuremal määral initsiatiivi käest ära andnud.
Kõige kriitilisem suund on muidugi Mariupoli ruum....
... kuid ilmselt napib jõude ja vahendeid mingi suurema peletungi operatsiooni läbiviimiseks.
Kui UKR annab nüüd ise initsiatiivi käest, siis venelastel on veel nii palju jõude küll, et vähemalt korraks veelkord üritada initsiatiivi enda kätte haarata.
Selle üle, et VF on omadega Ukrainas PUPU ja TÄPE, selle üle ma ei vaidle.
Aga see ei ole krahh mis üleöö kohale jõuab.
* Mis häirib.
Mida päev edasi, seda rohkem häirib UKR poole (kohati isegi ülbe) retoorika sellest, et keegi neid ei aita, ...
Lihtsalt minu isiklik arvamus ja seisukohad.
Kas Sind lohutab kui koos teineteise õlal pisut kurdame?
Sarnaseid küsimusi on paljudel ja paraku vastuseid...
Mõnel päeval on mul telefon vajanud 3x laadimist - inimesed helistavad. Kodus oli remont ja nüüd on nö tuttavad ehitajad helistanud - seal ka ukrainlasi. Ületee naaber Mitja - ukrainlane - tahtis paari päeva eest Kaitseliitu astuda... hirm, et rünnatakse ka Eestit.
Mulle isiklikult näib olukord mõnevõrra teistsugune. Ukraina on tähelepanu kõrvalejuhtimiseks oma sõjaliselt tegevuselt ja vägede olukorrast rakendanud üsna edukaid meetmeid. Esiplaanile on tõstetud ründaja metsikused ja meeletud purustused. Sisuliselt
välditakse – takistatakse oma sõjaliste ettevalmistuste ning plaanide teatavakssaamist vastasele.Kordan siinkohal oma märkmeid mille kribasin 07.03.22:
UKR relvajõud püüavad endiselt aktiivse kaitse ja rünnakutega valitud suundadel haarata sõjalist initsiatiivi ja kulutavad vastase jõude.
UKR poolelt toimub osaliselt manööversõda, osaliselt partisanisõda. UKR kaitsjate üks olulisimaid ülesandeid hetkel on vähendada vastase kaartulevõimekust, rünnates tema järelvedu ja hävitades konkreetselt relvasüsteeme-üksusi. Aktiivne kaitse UKR poolelt piirab vastase võimalusi jõudude koondamiseks.
Ründaja vägede varustuskolonnid on löögi all. Reidid vene vägede tagalas hakkavad üha enam kurnama ja segama reorg-i.
Kui kummaltki poolelt ei toimu suurt katastroofi või poliitilisel tasandil muutust, siis võib selline olukord kesta nädalaid.
…
Nüüd mõned mõttepunktid veel Sinu postitusest.
Initsiatiivi haaramine ja vastase tahte murdmine ei toimu üleöö. Sellistes mõõtmetes lahingutegevuse juures… nädala kindlasti veel.Vastane on lõhkunud sildu ja muud infrastruktuuri. See aga piirab oma vägede liigutamist.
Iga katse oma vägesid rünnakuks koondada võib saatuslikuks osutuda mitte ainult relvajõududele vaid ka iseseisvusele. Seega tegutsevad nad ikka üsna ettevaatlikult, mis on ka õige.
Kindlasti ei nimetaks ma seda initsiatiivi käest andmiseks, see oleks lihtsalt meelevaldne.
Pisut otstarbekusest. Näib, et veel
mõned päevad on UKR poolel mõistlikum jätkata sarnasel moel vastase kurnamist ja vorstikeste jupitamist enne kui püüda midagi suuremat.
Millegi suurema korraldamiseks on vaja jõude koondada valitud suunale. Aga kuhu? Sinu küsimus Mariupoli kohta on mõistetav. Kuid kas see on ka UKR sõjalise kaitse seisukohalt valukoht? Või hoopis Krimm?
Sellised mõtted siis hetkel.
terv
o