Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Viimaste päevade sündmused Süürias on näidanud, et ametnike jutt sellest, kuidas linnade lauspommitamised on kadunud minevikku, ei pea kuskilt otsast. Venelased paiskasid Tu-22 üksuse Iraani lennuväljale ja käivad sealt Aleppo linna kvartaleid maatasa pommitamas. Võrreldes Mozdoki lennuvälja ja Kaspia kohal suure ringi tegemisega lühendab see kaugust üle kahe korra ja võimaldab intensiivistada pommitamist (lühike kaugus võimaldab kaasa võtta raskema pommilasti ja teha rohkem lende).

[A4]

Minu pärast võiks edasi olla, kui vaid riskid nii kõrged ei oleks. Jumalparaku on agressiooni korral mul isiklikul tasandil neetult raske dilemma- kas kellegi kild- ja ametkondlikud huvid või minu elu ja pere ohutus. Ja seda va elunatukest on vaid üks antud. Kuidagi ei raatsiks sellise tühja jutukõmina peale ära raisata, mis? Midagi rasvasemat oleks näpu vahele vaja, vähemalt veendumust, et mu naine-lapsed oleks pestud ja toidetud sellal kui mina maamullas mädanen. Viikingid saivad omal ajal seetõttu rahulikult Valhallas jumalatega õllekanne kokku lüüa, tema lapsed kasvatati üles kogukonna peredes. See võiks olla üks aus kokkulepe: mehed, teie tehke kõik endast olenev, et Eesti jääks vabaks ja meie omalt poolt tagame kodu ja toitjakaotuse korral riigipensioni perele. Ja kui ei täida, siis tuleme teisest ilmast kollitama nii mis hirmus!

Lühidalt, eelmise vabariigi meeste motivatsiooniks Vabadussõtta minnes oli lootus saada maad- sedasama, mis selle ajani kuulus mõisnikele. Juhtumisi mede perel selline maatükk siiamaani olemas. Mis selle sindrinahaga peale hakata, ei tea päriselt siiamaani, aga austusest esivanemate vastu on ta alles. Katsu aga nüüd tegijamate meestega vähe sirgemat juttu ajada- mässukatse! Ju siis oli tõesti nii, et laevad olid puust ja mehed rauast. Nüüd aga on laevad rauast ja mehed...

Kui lugupeetud eliit arvab, et tema saab ise ilma kodaniketa hakkama, siis öeldagu otse välja. Eks siis vaba kodanik tea targu atra seada. Kui aga iga vaba kodaniku vabatahtlik panus on hädaolukorras vajalik, siis oleks ilus maha istuda, silmast silm vaadata ja törts tõsist juttu puhuda.

Mina küll ei kavatse sõja korral kellegi „amet- või kildkondlikke huvisid“ minna kaitsma, vaid lähen ikka kaitsma oma pere, kodu ja tänast elukorraldust – ja viimase oleme me kõikide oma plusside ja miinustega ise omaenda otsuste ja valikutega viimase 25 aasta jooksul kujundanud ja sellest paremat keegi meie eest meile rajama ei hakka.

Ja mis see kodaniku poolt sõjalisse riigikaitses osalemine muud on, kui oma pere ja kodu kaitsmine, mis lihtsalt toimub riigi poolt organiseeritud kollektiivses vormis läbi KV ja KL-i?

Mis puudutab kompensatsioone perepea langemise korral, siis ei ole siin enam vaja mingeid „ühiskondlikke kokkuleppeid“ hakata looma, vaid tuleb lihtsalt lugeda, mida selle kohta ütleb kehtiv kaitseväeteenistuse seadus: kui kaitseväelane (vahet pole, kas tegevväelane, ajateenija või reservväelane) teenistusülesannete täitmisel (vahet pole, kas kodumaal või välismaal, rahu- või sõjaajal) hukkub, makstakse tema lähedastele ühekordse hüvitisena 150 Eesti keskmise palga suurune summa (praegu u ligi 200 000 eurot) ja ülalpeetavate korral ka täiesti korralikud toitjakaotuspensionid. Eluaset või mõisasüdameid tänapäeval kodanikele enam tõesti ei jagata, kuid sellesama 200 000 euro eest on su lesel ja lastel võimalik endale vägagi korralik elamine soetada.

Nii et äkki see Eesti riik nii mõtlematu ja hoolimatu oma kaitsjate suhtes ei olegi?

[Kulibin]

Viimaste päevade sündmused Süürias on näidanud, et ametnike jutt sellest, kuidas linnade lauspommitamised on kadunud minevikku, ei pea kuskilt otsast. Venelased paiskasid Tu-22 üksuse Iraani lennuväljale ja käivad sealt Aleppo linna kvartaleid maatasa pommitamas. Võrreldes Mozdoki lennuvälja ja Kaspia kohal suure ringi tegemisega lühendab see kaugust üle kahe korra ja võimaldab intensiivistada pommitamist (lühike kaugus võimaldab kaasa võtta raskema pommilasti ja teha rohkem lende).

Nad peavad ükskord sigaduste eest maksma kah. Ja vaid Allah ja kes iganes teab, kui õudne see neile olema saab. Oma kõntsa ja viletsuse sissse hääbuv rahvas... Hale on neist. Juurtetu-pidetu ajalootu ...

[Martin Peeter]

Olgugi, et ma sugugi ei jaga EKRE hüsteeriat pagulaste teemal, pean ütlema, et vanem Helme räägib erinevalt nooremast mõistlikku juttu kaitsepoliitika alal. Vähemalt selles osas, et ise tuleb rohkem teha ja liitlaste sisemistest probleemidest. Ma nüüd küll ei usu, et Trumpi valimata jätmine USA-s kodusõja põhjustaks, aga samas ei saa ka neid teda upitavaid protsesse päris ignoreerida. Nendega peab arvestama ka Clinton, kui ta valitakse.

http://digileht.maaleht.delfi.ee/paevat ... d=75346925

Mida võib-olla omalt poolt lisada, et nii Gruusia, kui Soome Talvesõjas pääsesid lõpuks ikka tänu kombinatsioonile - võitlusvõimeline oma armee pluss liitlased, kes lõpuks suutsid Venemaale vajalikku surve tekitada. Talvesõja lõpus oli Soome ikkagi lüüasaamise äärel, päästis ainult asjaolu, et inglaste 15 000-ne ekspeditsioonikorpus oli tulemas ja Stalin tahtis iga hinna eest vältida sõda Inglismaaga.

[ermot]

Mis puudutab kompensatsioone perepea langemise korral, siis ei ole siin enam vaja mingeid „ühiskondlikke kokkuleppeid“ hakata looma, vaid tuleb lihtsalt lugeda, mida selle kohta ütleb kehtiv kaitseväeteenistuse seadus: kui kaitseväelane (vahet pole, kas tegevväelane, ajateenija või reservväelane) teenistusülesannete täitmisel (vahet pole, kas kodumaal või välismaal, rahu- või sõjaajal) hukkub, makstakse tema lähedastele ühekordse hüvitisena 150 Eesti keskmise palga suurune summa (praegu u ligi 200 000 eurot) ja ülalpeetavate korral ka täiesti korralikud toitjakaotuspensionid.

Teen endale märkuse- ennem kui plõksima hakata, siis võiks asja ennem veidikene uurida. Tõepoolest, Kaitseväeteenistuse seaduse paragrahv 196 sätestab hüvitise kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise või töövõimetuse korral https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016011#para196. Sinna alla peaks mahtuma minusugune pudrulõug ka üldmobilisatsiooni korral. Peab muidugi arvestama asjaolu, et:
1) rahuaja lubadused kipuvad lahjenema konfliktiolukorras (nt. massiliste kaotuste korral, kui toetuse võimalikke saajaid on kümneid tuhandeid, sõjakahjud ja -kulud vajavad korvamist, infra ülesehitamist, laenud maksmist jms). Nagu poliitikutega- ennem valimisi on raha küll, aga katsu sa pääel valimisi midagi juurde küsida! Anna aga aru, kellelt puuduv summa tuleb ära võtta- kas pensionäridelt või päästjatelt?
2)raha võib kaotada oma väärtuse võimaliku sõjategevuse korral (kui selline vääring üldse alles on)
3)konflikti ebasoodne areng võib seaduse tätimise teha võimatuks (nn. Force majore)
jne
Aga see selleks. Kui minu lapsed ilma minu panuseta siis kõhu täis saavad ja korraliku hariduse ka, aga eriti kui minu proua neile õhtuti tekki peale tõmbamas pääseb käima, siis mind selline asjade seis rahuldab. Absoluutseid garantiisid ei saa siin keegi anda.

[ermot]

Eluaset või mõisasüdameid tänapäeval kodanikele enam tõesti ei jagata, kuid sellesama 200 000 euro eest on su lesel ja lastel võimalik endale vägagi korralik elamine soetada.

See maapidamise värk ongi vähe moest läinud, pole enam neid oskusigi võtta niisama lihtsalt. Rohkem see ühiskonna kiire kihistumine ja sellega seotud piirangud eneseteostusvõimalustele teevad muret. Oma lastega saab vahest hakkama, aga lõppkokkuvõttes kaotab kogu ühiskond, kui siin vähesed kõik võimalused enda kätte krabavad. Kiduv ja räämas kaluriküla, millest üksik linnamees uhke maasturiga läbi tolmutab oma mere kaldale ehitet uhkesse häärberisse sõites, see on üks ütlemata kurb pilt vaadata. Ehk kahe käega kirjutan alla ksf pagana arvamusele:

Ma mõtlen, et meie ühiskond loovutab praegu positsioone. Meie majanduslikud "võidud" osutuvad pikas perspektiivis kaotusteks.
Miinuspoolel ääremaastumine, madal iive, suutmatus loodusressursse täiel määral kasutusele võtta, suutmatus inimestele eneseteostusvõimalusi pakkuda jne.
Umbes nagu potentsiaalne energia muutub kineetiliseks, siis meie "majandusedu" tempos püsimine toimub meie rahvuslike ressursside arvelt. Aga "lennuk" kaotab kõrgust.
Ref lubas 19 aastat tagasi majanduse korda teha.
Valitsus taob optimismi trummi järjest valjemini, aga hetkel maksab ühiskond majandusele peale. Küll tervisega, küll ajude väljavooluga, küll laste tegemata jätmisega.
Ma pean selle all silmas seda, et meie majandus ei lähtu meie rahva vajadustest ja unistustest. Meil ei ole arvestatavat tootmist.
Inimesi majutatakse betoonriiulitesse nagu lillepotti, nagu tomatitaimi kelle vilju nopib keegi teine. Seal betoonriiulis pole ruumi juurte laiali ajamiseks. Seal ei ole ruumi omandi teostamiseks, hobideks, liikumiseks ega eneseteostuseks. Seal riiulis ei ole ruumi lastele.
Kisub euro-vanadekodu poole see asi.

Retooriline küsimus - Ja kumb on kumma eeldus, kas turvalisus või majandus?

[kaugeltuuriv]

Kellel mahti vaadaku BBC arhiivi,täna neil programm Artnights,kus kõneleti Hey kirjandusfestivalist.
Ja otse Baltikumiga esimese raamatu autor seotud.
Ja kirjanikuks seesama Briti kirjanik ja erukindral,kelle raamat ka selle teema sees on.
Jutuks siis see raamat 2017,kus fiktiivselt kirjeldati sõda Baltikumiga.
Kui ajakirjanik küsis,kas see on fiktiivne lugu,mis lihtsalt on raamat vastas erukindral raudse rahuga:me oleme Euroopas elanud 70 aastat rahus ja rahu üks garant NATO kulutas eelmise Külma Sõja ajal selle nimel ka palju ressurse.Rahu maksab aga veel rohkem maksab sõda ja kui me ei tee Venemaa käitumisest järeldusi,siis see tsenaarium,mille kirjutasin võib ka täituda.Tuleb aru saada,et Venemaa üheks ähvardamise ja kalkuleerimise osaks on tuumarelv,taktikaline relv,mida saab kiirelt käiku lasta,siis kui territoorium on endale krahmatud ja seda hakatakse sõjaliselt tagasi võtma.See aga viib automaatselt globaalse katastroofini.
Kui NATO ei alusta ennetavat tööd,siis rahu Euroopas ei ole enam enesemõistetav asi.
Ajakirjanik ka mainis,et mees oleks peaaegu Blairi valitsuse kritiseerimise pärast sattunud tribunali alla ja lõpetas teenistuse NATO vägede ülemjuhataja asetäitjana(deputy comander-ma ei osanud muud moodi tõlkida,sorry,kui panin mõõda).
Ka küsis ta,kas tema kogemusi on uuesti vaja läinud,sest kuuldavasti on ta andnud kahele valitsusele läbi mõttekodade julgeolekualast nõud.
Mees vastas eht sõjaväelikult,rahulikult ja tasakaalukalt,et jah uus situatsioon on pannud muutma valitsusi oma seisukohti ja nõu on küsitud.

[ermot]

Nii et äkki see Eesti riik nii mõtlematu ja hoolimatu oma kaitsjate suhtes ei olegi?

See on aga üks suur mõttekoht. Kui siin midagi lahti läheb, siis on kogu rahvas selles potis koos podisemas. Iisraeli moodi ennetavaid lööke me naaberriikide territooriumile meie sõjaline doktoriin ette ei näe, seega saab sõjatandriks olema minu, sinu ja naabri-Jüri kinnisvaratükid. Vihjamisi on aru saada, et tõsisemalt plaanitakse kaitsta ainult Suur-Tallinna piirkonda ja Ämarit. Väga suure tõenäosusega saab ülejäänud territoorium olema võõrvallutaja poolt hõivatud ja see mis seal toimuma hakkab, ei kannata tõenäoliselt kirjamusta. Ega see Suur-Tallinna piirkonnale ka kerge olema saa, tõenäoliselt koondub sinna suur osa tulelöökidest (kui mitte taktikaline tuumapomm vms).

Kuidas on tsiviilelanikkond sellises olukorras võimalikult kaitstud saaks? Elujõulised mehed mängivad oma sõjamänge, aga naised-lapsed-vanurid? Kuidas nemad löögi alt välja saadakse? Kuidas majutatud ja toidetud kogu kriisi vältel? Kas üldse on kedagi, kes selle eest vastutaks?

Võitlusgruppide toetus. Kui rinne üle läinud, peaks jätkuma vastupanu vallutatud territooriumil. Millise aja peaks nad vastupanu osutama: 1, 10, 100 aastat? Kes seda hakkab ette valmistama, kuidas on hiljem tagatud nende juhtimine ja varustamine?

Administratiivne tugi kriisi ajal. Keegi peab tagama tagala toimimise, hoidma tootmise käigus ja hädavajalikud varud sõdimiseks hankima? Kui teha seda Suur-Tallinnas olukorras, kus oli Leningrad II MS ajal või on Aleppo praegu, siis kuidas see välja nägema hakkab? Keda me paneme sellisesse olukorda ja kuidas me tagame nende töövõime?

Ma ei oota vastuseid siin ja praegu, lihtsalt konstanteerin fakti: nelja taudikoosolekuga Maaelu Ministeeriumis sellist sasipundart tõenäoliselt ei lahenda.

[Kapten Trumm]

Soomlased olevat toetanud äärealade põllumajandust ka põhjusel, et vähe asustatud piirialadel oleks muidu võimatu soome sissidel tegutseda, kui seal inimesi pole. See torkab ju kohe silma, ilmusid mingid vennad inimtühja kohta - järelikult vastane. Sõjalises mõttes on tänane "tõmbekeskuste Eesti" ja äärealade tühjaksjooksmise riiklik toetamine (enne oli see majanduslik) iseendale jalga laskmine.

Kunagi raadios ütles üks Rootsis ettevõtjana tegutsenud eestlane, et Rootsis pidi äärealasid toetatama nt eri maksumääradega.
Kui maksustamine on "ühetaoline" (selle asja halvemas mõttes) ja riigivalitsemispoliitika soodustab täna osade keskuste hääbumist (suuremate keskuste kasvu arvelt), siis väike ime, et äärealadel ongi tühjus. Lihtsalt pole mõtet äärealal elada, tööjõudu pole (kõik lähevad ära), elu sama kallis kui "tõmbekeskuses", mingeid soodustusi pole.

Mul on kodus kapi nurgal üks välja trükitud Kaitseuuringute Keskuse raport, mis puudutab tsiviilsektori (nn laiapõhjalise riigikaitse) seisu sõjaolukorras ja seal (tegemist on 2-3 aasta vanuse paberiga), et nt Päästeametis ei teata oma sõja-aja rakendust ega pole seepärast tehtud ka mitte mingeid ettevalmistusi selliseks olukorraks. Ehk kuigi formaalselt vastutab selle elanikkonnakaitse aka kodanikukaitse aka tsiviilkaitse eest Päästeamet, siis tegelikud tegevused vähemalt tollal olid ebaselged ja ka praegu pole näha, et sellel teemal oleks edasi liigutud, muresid olemasoleva rahuaja võimega on küllalt. Selliste küsimuste lahendamata jätmine aga võib anda tagasilööke mujal - nt reservväelaste kogunemise kiiruses (no enne on ju vaja pere maale ära viia).

[Martin Peeter]

No nii. Paistab, et Helme tabas väga valusat kohta. Liberaalse peavoolumeedia ving läks lahti. Mille tagant samas kõlab Eesti eliidi vastuoluline seisukoht, mis iseseisvat kaitsevõimet kuigi kõrgelt ei hinda (Venemaa on nagunii üle ja vastu ei saa), aga teiselt poolt kiidab (tehakse väga palju) jättes kõrvale kolmanda dimensiooni (liitlaste meile appijõudmiseks kuluv aeg ja vajadus seni vastu panna), mis on Helme intekas tegelikult sees. Ja ka selle, et alates 2014. aastast peaks olema igasugu ohumärgid punases, aga pole toimunud kulude suurendamist, mis oleks korrelatsioonis ohu suurenemisega.

Nõrgavõitu, Koorits.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75374779

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Nõrgavõitu, Koorits.

Lugesin ka läbi.
Mitte nõrgavõitu, vaid läbinisti nõrk. Kõik KOORITSa nn "vastulaused" ongi vaid sisutühjad klišeed ning temast korduvalt toonitatud ajateenistuse säilitamine ongi tema ainus vettpidav argument - mida jääb aga selgelt väheks HELME argumentatsiooni igakülgseks ümberlükkamiseks

Nõrk - lihtsalt nõrk.

[Kapten Trumm]

Koorits libises demagoogiaga üle Helme peamisest pointist - kui me ka kõike väga hästi teeme, on tänases ressursiraamistikus seda liiga vähe - ehk õnnis 2% rahuaeg siin Läänemere kaldal on otsa lõppenud.

See ilmselt ongi see point, mis parteide PR kontorid tagajalgadele ajas ja seeläbi Koorits klisheesid kirjutama asus.
Lõpeks on keegi võtnud ette selle püha aktsioomi kummutamise, et 2% piisav on.
Selleks, et protsent kuskile märkimisväärselt nihkuks, on vaja kõigepealt olla aus ja seda ka tunnistada, mitte riputada makarone kõrvadele. Küsimus mille arvelt on juba järgmine etapp, milleni kunagi ei jõuta, kui esimest küsimust ausalt ei vastata.

[aest]

Mina ei saa aru ühest: kui igale Helme seisukohavõtule järgneb nn. "faktikontroll" siis miks ei järgne see teiste presidendikandidaatide arvamusavaldustele? Ning üleüldse:kui palju on Delfis säherdusi artikleid, mis ei vajaks sedasamust faktikontrolli?

[Viiskümmend]

....igale Jõksi väljaütlemisele tehakse nüüd (ja tagasiulatuvalt) ka onu Heino "huumorikontroll".

[Martin Herem]

Jumal tänatud, et eksperdid ikka tõelise tõe välja toovad!
Minu 12 punkti läheb ermotile!

Vihjamisi on aru saada, et tõsisemalt plaanitakse kaitsta ainult Suur-Tallinna piirkonda ja Ämarit. Väga suure tõenäosusega saab ülejäänud territoorium olema võõrvallutaja poolt hõivatud ja see mis seal toimuma hakkab, ei kannata tõenäoliselt kirjamusta. Ega see Suur-Tallinna piirkonnale ka kerge olema saa, tõenäoliselt koondub sinna suur osa tulelöökidest (kui mitte taktikaline tuumapomm vms).

a) valesti saad aru vihjetest
b) rohkem kui "võõrvallutajaid", tuleks karta "omavallutajaid", sest see mis siis toimuma hakkab, ei kannata ...

Koorits libises demagoogiaga üle Helme peamisest pointist - kui me ka kõike väga hästi teeme, on tänases ressursiraamistikus seda liiga vähe - ehk õnnis 2% rahuaeg siin Läänemere kaldal on otsa lõppenud.

- kas Helme "point" oli 4% või "kõik on siiani valesti"? Ja lihtsalt Trummi trollimiseks: Kas meil on sõda? Põhimõtteliselt võib tänast olukorda nimetada siiski rahuajaks.

Mitte nõrgavõitu, vaid läbinisti nõrk. Kõik KOORITSa nn "vastulaused" ongi vaid sisutühjad klišeed ning temast korduvalt toonitatud ajateenistuse säilitamine ongi tema ainus vettpidav argument - mida jääb aga selgelt väheks HELME argumentatsiooni igakülgseks ümberlükkamiseks

- Kooritsa nõrkusega nõus ... aga nõrkade duellis, ei pruugi ta viimaseks jääda. Milline hr Helme argumentatsioon tugevavõitu on?