www.militaar.net

Loodetavasti olete kuulnud mässust allveetõrjelaeval Storozevoi.
Seal läks punalaevastikul kiireks ja laevadest suutsid reageerida ainult piirivalve patrullkaatrid (mida peeti täiemõõdulise sõjalaeva vastu liiga nõrgaks).
Punalaevastik reageeris ka toona lennuväega ja laev peatati lennuväe abil (saadi pommitabamused laevale). Tõsi, õnn oli punareziimi poolel, sest laevalt olid relvad maha võetud. Arvestades laeval olnud toona supermoodsat ÕT raketisüsteemi, siis taoliselt organiseeritud rünnaku oleks tahtmise korral Storozevoi mitte ainult tõrjunud, vaid ka osalenud, vabalangevate pommidega relvastatud lennukid, viimseni alla tulistanud.

Ainuke suurem laev, mida 7. novembri (oktoobripühade) ööl suudeti mobiliseerida, oli mingi vana kahurrelvastusega küna Liepajast. Arvan, et üks oluline põhjus olid laevade jõuseadmed, toona kasutas nõuka merevägi endiselt auruturbiine, seal oleks katelde üleskütmine võtnud miinimum pool päeva.

https://majandus.postimees.ee/8259208/n ... a-naelteks
Küsiks, et mis moodi see Pitka rohkem sõjalaev oli kui praegused?

18,5 sõlmene maksimaalkiirus äkki? See üksainus 76 mm kahur, mille otstarve oli jääkarude eemale hirmutamine ja läbisõiduks liiga paksu jää puruks laskmine, VF laevastikule kuigi tõsine heidutus ju pole. Kahuri kohta ma ei tee nalja, laeva otstarve Taanis oli nn Gröönimaa patrull, mitte NSVL laevastikuga mõõduvõtmine.

muhgel kirjutas: ↑31 Mai, 2025 8:38https://majandus.postimees.ee/8259208/n ... a-naelteks Küsiks, et mis moodi see Pitka rohkem sõjalaev oli kui praegused?

Taustaks niipalju, et eruadmiral teab ja mäletab fakte, millest teised justkui kuulnud pole (allveesensoritesse puutuv), aga ei pidanud vajalikuks mainida, et tema "valisusajal" pakuti Eestile muuhulgas miiniveeskajat koos miinidega, aga peastaap lükkas ettepaneku tagasi.

Päris küsimusele tuleb vastata kahes osas.

• Kui teemaks on EML Admiral Pitka, siis see laev oleks tänaseks eeldatavasti maha kantud. Kas laeva oleks võinud pikemalt kasutada (mina arvan, et jah), on omaette küsimus. Võibolla oleks meie oskused selle võrra praegu paremad. Kuhu oleks paigutatud lisakahur või -kahurid, ei suuda ma küll ette kujutada.

• Kui teemaks on EML Admiral Pitka laadne avamere patrulllaev, siis ilmselt mõjuvam suurus, jämedam kahur ja jääklass (ei lähe tankerit nügides nii kergelt katki; kas sellest kasu oleks, ei hakka spekuleerima). Ehituslikult polnud Admiral Pitka mingi sõjalaev. Vaja oleks midagi samamõõdulist, endiselt jääklassiga, aga sõjalaeva konstruktsiooniga, parema kahuriga ja vähemalt raketivõimekusega. Kopteriangaari poleks ilmselt vaja, aga mehitamata lennuvahendeid võiks küll kusagilt lennutada.

Viskan törtsu bensiini ka telgiahjule.
Et kuidas asetuvad need suured sõjalaevad täna olukorda, kus taevast täidavad drooniparved? Need ei pea sugugi ootama sõja algust, lihtsalt tulevad kuskilt, mõne varilaevastiku aluselt näiteks? Kremli jaoks "plausible denyability" missugune.

UKR maismaarindel on vähemalt täna olukord, et rühmast suuremat koondumist (nt rünnakuks) pole enam võimalik teha. Ja UKR parvlemise eest on Musta mere laevastik ka merelt kadunud, ringi liiguvad ainult allveelaevad.

Droonidega tekib sama teema nagu tekiks VF laevastikul trummipaatidega - et selliste asjade tõrjeks pole täna ükski sõjalaev maailmas kuigivõrd valmis. Me võime Punasel merel teha hutide droonide demotõrjumist, aga kui peale lendavaid droone on näiteks 150 korraga ja avastatakse need kilomeeter sinust?

Baltic Workboats ja BLRT ehitavad belglastele 80 m laeva.
https://www.err.ee/1609718178/baltic-wo ... se-lepingu

Pole küll sõjalaev aga paistab, et võimekus suuremate laevade ehitamiseks on olemas:
https://www.err.ee/1609718178/baltic-wo ... se-lepingu

Laev on 80 meetrit pikk ja 13,3 meetrit lai, projekteeritud säilitama kiirust kuni 14 sõlme ka karmides meretingimustes, kus lainekõrgus ulatub 2,8 meetrini. Projekteerimisel on erilist tähelepanu pööratud headele meresõiduomadustele ja meeskonna mugavusele.

Asi on kõike muud kui odav, 80 m pikkune aeglasekäiguline küna ja hind 50+M. Samasuur alus 30 sõlme nõudega viskab vist 100 milli ära.
Ja artikkel räägib ainult laeva kere ehitamisest.

Ma ei leidnud artiklist laeva maksimaalkiirust? Räägitakse tormise merega 14 sõlme arendamisest, sedagi kasutades väljendit "kuni".
No ja et laev on küna - sellest võib aru saada - pole tõesti täispuhutava kummipardi moodi

Minu arvates on üks siinse maailmajao ja lääne võimalike kirstunaelade põhjuseid, et igasugune ehitus on viidud nii kulukaks, et vaenlasega võrreldavat kaitset ei suudeta luua s.o mõistliku hinnaga toota. Olgu need, kas siis droonid, suurtüki moon või laevaehitus.
Huvitav, kas konkureerivad ettevõtted Poolas või Leedus küsivad sama hinda, mis "meie" tootjad.

Meil mereväele ehitatud väekaitsekaatrid olid analoogse hinnaga kui rootslaste ehitatavad CB90d. Analoogse suuruse, võimsuse ja kiirusega.

Siia ka:

Ent kõige ohtlikum ja iseäranis veel ohtlikum Eesti seisukohalt on minu meelest kõik see, mis lendab kaugemale kui 50 kilomeetrit. Meil on ju idapiirist läänepiirini 300 kilomeetrit. 300 või veidi rohkem. See aga tähendab, et tagalat ei ole meil üldse. Ning ka Lätis ja Leedus on samasugune olukord.

https://www.postimees.ee/8294969/interv ... -unustanud

See tuleb kahjuks vältimatult. Tagalat tulevikus Baltikumil ei ole või on tagala mere taga. Meredomeeni tähtsuse üle vaidlemine on selles kontekstis mõttetu, aga küsimus, et kas just meie kui rinderiik peaksime just sellele kulutama, muidugi jääb.

Antud (raketi)oht ei muuda muidugi võitlust veel võimatuks, kuid sellega tuleb kohaneda.
Näiteks oma võimekuste koondamine mõnda, kergesti leitavasse kohta, pole mõttekas.

Ekpress kirjutab, et Admiral Nahhimov olla taas liikuma saadud ja nüüd kannab 176 raketišahti:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... se-kusimus

Venemaa tuumajõul töötav Kirovi-klassi lahinguristleja Admiral Nahhimov on pärast 30 aastat seismist taas merel ning pärast katseid peaks sellest saama üks maailma suurima tulejõuga sõjalaevu, kirjutab Daily Telegraph. 28 000-tonnine alus on moderniseerimise käigus saanud endise 20 Granit-tüüpi raketi asemel 176 vertikaalset raketisilo, kuhu saab paigutada nii ründe- kui ka õhutõrjerakette: Kalibrid, Oniksid, uued hüperhelikiirusel liikuvad Zirkonid, samuti S-300 ja S-400 süsteemi õhutõrjeraketid ning lühema tegevusulatusega Pantsir’id. Lisaks on laeval 130 mm kahur ja torpeedotõrje.

IMHO on selline ristleja tänapäeval sedalaadi anakronism, et ausalt-öelda on mul suisa hea meel, et orkid oma raha säärase jama peale kulutavad selmet vähe mõistlikumaid aluseid ehitada.

IMHO on selline ristleja tänapäeval sedalaadi anakronism, et ausalt-öelda on mul suisa hea meel, et orkid oma raha säärase jama peale kulutavad selmet vähe mõistlikumaid aluseid ehitada.

Istub siis nn Valges mere, kui tossutab kuhugi ukrainlaste meredroonidele, rakettidele või muudele droonidele kättesaadavasse kohta, võib seda "investeeringut" kehvemal juhul Moskva saatus tabada.