"Tankid EKV-le"

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Näiteks selline soliidne kirjutis nagu Paul Lakowski "Armour Basics".
http://www.scribd.com/doc/6032093/Armor-Basics
1.2 Geometry
1.2.1 Slope and ricochet
The next factor in determining the effectiveness of a tank’s armor is slope. On
the face of it, slope should not impact on armor design at all since the
more you incline a plate to armor a volume or profile, the more material
you need to cover that profile. Where slope becomes a factor is in the effect
it has on the attacking projectile. This means that whatever effects it has, it’s
tied to the projectile nose design as much as the armor slope.
Firstly, all projectiles will ricochet. The real question is at what angle
and velocity do they ricochet. Ricochet occurs when a attacking projectile
glances off the sloped armor of an AFV without digging in far enough to
penetrate the plate. If it has no time to dig in before it ricochets, it can’t penetrate
even modest amounts of armor. A complex model has been developed to
predict the angle at which a projectile is expected to ricochet, this is called the
‘critical ricochet angle’.1
The longer the rod, the higher the ricochet angle and the faster the rod, the
higher the critical ricochet angle. In addition, heavy metal rods of WHA or
dU2 ricochet at higher angles that steel. The critical ricochet angle is measured
from the vertical plane [i.e. 90° is horizontal]. A rod of 10:1 L/d [Length
to rod Diameter ratio] @ 1.7km/s should ricochet at ~78° when made of steel,
while its WHA /dU counterpart will ricochet @ 81°. Stretching the penetrator
to 15:1 L/d increases the ricochet angle to 82—83°, and it’s likely that 30:1
rods will ricochet at >84—85°. Tate’s ricochet formula predicts a ±5° variation
around these values, so 50% of the 10:1 steel rods should ricochet @
~78°, while ricochet will occur as high as 83°and as low as 73°. The above
cases apply to thin plate targets, but if the plate is over 4:1 T/d [plate Thickness
/ rod diameter ratio] the ricochet angles should go down a few degrees.
Since the time it takes a projectile to ‘turn’ is around 40—60 micro seconds,
and since the entire penetration event takes 300—400 microseconds [large
warhead], even shaped charge warheads [HEAT] will ricochet when the right
combination of striking velocity and angle are reached. Modern HEAT
rounds will ricochet as well, the only question is whether this is before or
after jet penetration. Modern shaped charges with standoff probes and base
initiation will start the jet penetration process before the main round impacts
the slope armor. Since this is a 400 micro second event [½ a millisecond], it is
quite likely that the main body of the round will not even have reached the
plate by then.
The second aspect of slope is the asymmetrical force acting on the penetrator.
When a projectile strikes a sloped plate, the side of the penetrator closest to
the plate will suffer more force, erosion, and damage than the opposing side.
This puts an unbalanced force on the rod, turning it in towards the plate – and
then into the opposite direction. The penetrator takes a longer overall route
through the armor, resulting in less penetration of sloped armor.
Just rikosheti pärast on vene viimase põlve tankid sellised lakutud kujuga.
Ja miks Leopard 2A5-st paigaldatav torni lisasoomus on "nurgaga".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Näiteks selline soliidne kirjutis nagu Paul Lakowski "Armour Basics".
http://www.scribd.com/doc/6032093/Armor-Basics
1.2 Geometry
A rod of 10:1 L/d [Length
to rod Diameter ratio] @ 1.7km/s should ricochet at ~78° when made of steel,
while its WHA /dU counterpart will ricochet @ 81°. Stretching the penetrator
to 15:1 L/d increases the ricochet angle to 82—83°, and it’s likely that 30:1
rods will ricochet at >84—85°.
Tate’s ricochet formula predicts a ±5° variation
around these values, so 50% of the 10:1 steel rods should ricochet @
~78°, while ricochet will occur as high as 83°and as low as 73°.
Just rikosheti pärast on vene viimase põlve tankid sellised lakutud kujuga.
Ja miks Leopard 2A5-st paigaldatav torni lisasoomus on "nurgaga".
Esiteks ma pole öelnud, et rikošet on võimatu. Väitsin, et kaldpindu ei kasutata sellel otstarbel, et klassikalist rikošetti tekitada.

Antud autor käsitleb rikošetti laiemalt (ka pärast soomuse läbimist kaldumist nimetab ta mõnel pool rikošetiks, mõnel pool mitte) kui see klassikalises käsitluses (A ricochet is a rebound, bounce or skip off a surface, particularly in the case of a projectile) tavaks on.

Kaldpindu (nagu ma mitu korda olen varem viidanud) kasutatakse selle pärast, et pärast esimese soomuse kihi läbimist hakkavad vardale mõjuma külgsuunas tugevad jõud, mis toovad kaasa selle, et varda liikumissuund ei ühti enam varda pikiteljega ja seetõttu on varrast lihtsam tõrjuda järgmistes kihtides. Seda nähtust EI NIMETATA tavakäsitluses rikošetiks. Ülal tõin välja varrasmürske puudutava konkreetse lõigu nimetatud artiklites, kus viidatakse väga konkreetselt sellele, et näiteks suhteliselt tagasihoidlik 10:1 L/D-ga terasvarras vajab rikošetiks kohtumisnurka vahemikus 73-83 kraadi. Tanki selliselt üles ehitada, et saavutada sellised kohtumisnurgad (eriti tegelike varraste korral, mille L/D on märksa suurem) on võimatu. Näiteks M829A2 L/D on 37, mis tähendab, et soomuse nurk peab olema suurem kui 85 kraadi. See omakorda tähendab, et tank peaks olema praktiliselt lame plaat kerge kühmuga keskel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kaldpindu (nagu ma mitu korda olen varem viidanud) kasutatakse selle pärast, et pärast esimese soomuse kihi läbimist hakkavad vardale mõjuma külgsuunas tugevad jõud, mis toovad kaasa selle, et varda liikumissuund ei ühti enam varda pikiteljega ja seetõttu on varrast lihtsam tõrjuda järgmistes kihtides. Seda nähtust EI NIMETATA tavakäsitluses rikošetiks. Ülal tõin välja varrasmürske puudutava konkreetse lõigu nimetatud artiklites, kus viidatakse väga konkreetselt sellele, et näiteks suhteliselt tagasihoidlik 10:1 L/D-ga terasvarras vajab rikošetiks kohtumisnurka vahemikus 73-83 kraadi. Tanki selliselt üles ehitada, et saavutada sellised kohtumisnurgad (eriti tegelike varraste korral, mille L/D on märksa suurem) on võimatu. Näiteks M829A2 L/D on 37, mis tähendab, et soomuse nurk peab olema suurem kui 85 kraadi. See omakorda tähendab, et tank peaks olema praktiliselt lame plaat kerge kühmuga keskel.
Ma siiski arvan, et vene soomustehnika loojad polnud rumalate killast.
Kui vaatad T-64 tüüpi tanki (T-72, T-80, T-90) eestpoolt (mis on tankisõjas peamine "rünnakusuund"), siis alad, mis on nimetatud kraadidest palju "järsemad", on tegelikult päris minimaalseks viidud.
Loomulikult päris lamedat ei saa, aga venelaste põhidisain oli juba algusest sellise taotlusega, kuhu läänlased jõudsid alles moderniseerimisega. Peale "lameda" tanki on ka tank tehtud väiksemate mõõtudega, mis vähendab omakorda "haavatavaid" pindu, see omakorda vähendab vigastamise võimalust. Vaatad neid uusi tuuningid, torni aetakse lisasoomusega veel lamedamaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1502
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Madis22 »

The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:
Kaldpindu (nagu ma mitu korda olen varem viidanud) kasutatakse selle pärast, et pärast esimese soomuse kihi läbimist hakkavad vardale mõjuma külgsuunas tugevad jõud, mis toovad kaasa selle, et varda liikumissuund ei ühti enam varda pikiteljega ja seetõttu on varrast lihtsam tõrjuda järgmistes kihtides. Seda nähtust EI NIMETATA tavakäsitluses rikošetiks. Ülal tõin välja varrasmürske puudutava konkreetse lõigu nimetatud artiklites, kus viidatakse väga konkreetselt sellele, et näiteks suhteliselt tagasihoidlik 10:1 L/D-ga terasvarras vajab rikošetiks kohtumisnurka vahemikus 73-83 kraadi. Tanki selliselt üles ehitada, et saavutada sellised kohtumisnurgad (eriti tegelike varraste korral, mille L/D on märksa suurem) on võimatu. Näiteks M829A2 L/D on 37, mis tähendab, et soomuse nurk peab olema suurem kui 85 kraadi. See omakorda tähendab, et tank peaks olema praktiliselt lame plaat kerge kühmuga keskel.
Ma siiski arvan, et vene soomustehnika loojad polnud rumalate killast.
Kui vaatad T-64 tüüpi tanki (T-72, T-80, T-90) eestpoolt (mis on tankisõjas peamine "rünnakusuund"), siis alad, mis on nimetatud kraadidest palju "järsemad", on tegelikult päris minimaalseks viidud.
Loomulikult päris lamedat ei saa, aga venelaste põhidisain oli juba algusest sellise taotlusega, kuhu läänlased jõudsid alles moderniseerimisega. Peale "lameda" tanki on ka tank tehtud väiksemate mõõtudega, mis vähendab omakorda "haavatavaid" pindu, see omakorda vähendab vigastamise võimalust. Vaatad neid uusi tuuningid, torni aetakse lisasoomusega veel lamedamaks.
See on paljuski tankiehituse filosoofia erinevus. Venelased on lähtunud paljuski sellest põhimõttest, et tanki massi vähendamiseks on parim võimalus perimeetri vähendamine. Ehk siis mida väiksema raadiusega on torn, mida lühem ja madalam on tank, seda vähem materjali kulub selle ruumala kaitsmiseks ja seda väiksem on masina mass. Boonusena saavutatakse väiksem ristlõikepindala, väiksem nähtavus ja raskemini tabatavus.

Kui sa tahad näha tankil pinda, mis on rikošetile töötama ehitatud, vaata Leo2 või Abramsi esiosa - ninast kuni tornini on tegu praktiliselt horisontaalse pinnaga. Samuti on torni katus rikošetile toimiv pind. T-72 (vähemalt selle BM versiooni) torn ei tööta rikošetile. See töötab nii, et sisenev varras läbib kihthaaval paketi soomuslehti, mis seda järkjärgult väljapoole peaksid murdma. Samas on selline lahendus (esmapilgul) tundlik suuna suhtes, kust lastakse.

Teisisõnu - see, et torni küljed on sellised kumerad ja palju on kasutatud sujuvaid üleminekuid on kasutatava tehnoloogia (valamine) ja tankiehituse filosoofia (väiksem tank on kergem ja seda on raskem tabada), mitte rikošeti taotlemise küsimus.

Tänapäevane tanki tornide "lamenemine" on tingitud sootuks muust - torni aetakse laiemaks, kuna mürskude läbitavus paraneb pidevalt ja nende kinni pidamisks vajaliku lisasoomuse hulk kasvab. Vaata kasvõi moodsaimat kaasaegset tanki - K2 - torni küljed on vertikaalsed. Samuti vaata Jaapani Type 90 ja Type 10 - kummalgi juhul ei kasutata praktiliselt pindu, mille eesmärk oleks rikošetti tekitada mujal kui juhi luugi ümbruses ja toni pealispinnal.
Kasutaja avatar
rbl
Liige
Postitusi: 1466
Liitunud: 29 Nov, 2011 23:10

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas rbl »

Siin videos rootslaste korraldatud laskekatsetel alates 3:00 jalaväe lahingumasinaga CV9040 ja selle 40 mm. automaatkahuri APFSDS-T mürsk 45 kraadise nurga alla paigutatud 100 mm. soomusterasest plaadilt küll mingit rikošetti ei teki vaid läbitab selle 140 mm. ulatuses puhtalt.

https://www.youtube.com/watch?v=gGj_ioyZaIk

Kas varrasmürsu eesti keelne vaste on noolmürsk?
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Eks see noomürsk vist rohkem levind ole. Mulle endale meeldib varras selles minu kasutatud väljendis, kuna see väljendab täpsemini asja tegelikku funktsiooni kui nool. Aga maitse asi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tänapäevane tanki tornide "lamenemine" on tingitud sootuks muust - torni aetakse laiemaks, kuna mürskude läbitavus paraneb pidevalt ja nende kinni pidamisks vajaliku lisasoomuse hulk kasvab. Vaata kasvõi moodsaimat kaasaegset tanki - K2 - torni küljed on vertikaalsed. Samuti vaata Jaapani Type 90 ja Type 10 - kummalgi juhul ei kasutata praktiliselt pindu, mille eesmärk oleks rikošetti tekitada mujal kui juhi luugi ümbruses ja toni pealispinnal.
Iga masin ongi loojate arvates parim kompromiss erinevatest, tihti vastukäivatest omadustest.
Lääne (turumajanduse) süsteemis ei maksa ka alahinnata kulude kärpimise survet (mis oli kindlasti tugevam kui NSVL-s).
Tankide puhul võib see väljenduda ka tehnoloogiliselt lihtsamas lahenduses, mis ei ole nii heade omadustega.
Kindlasti ei ole Leopard 2A4 karbikujuline disain põhjustatud sellest, et sel oleks kuidagi parimad kaitseomadused.
Lihtsalt toon sellise näite rikkalt külma sõja aja Saksamaalt, need 1017 Mercedese veoautod. Milline idioot tellis selle, suhteliselt suure, raske, maastikul kasutamiseks mõeldud auto nõrga 170 hj mootoriga? Idioote polnud, öeldi, et raha on niipalju ja hanke võitis odavaim pakkuja. Oleks mersul valikus olnus samale mudelile 120 hj diisel, oleks ilmselt ka sellega tehtud. See, et selline "jõuline" mootor (rääkimata topeltratastest, mis maastikuveokal on täielik nonsenss) kärbib tema mobiilsust maastikul, jäi raha kõrval teisejärguliseks.

Külma sõja vene relvatööstuse aeg on ajaloos täitsa unikaalne periood, ilmselt ükski teine riik sedasi raha ei kulutanud, tehti valmis ühte-teist, näiteks tehiskorundist komposiitsoomuse siseosadest pole nagu mujal kuulda olnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...Kindlasti ei ole Leopard 2A4 karbikujuline disain põhjustatud sellest, et sel oleks kuidagi parimad kaitseomadused.
...
No ei ole päris õige see väide.
1. Leo2 torn mahutab 3 inimest T72 kahe asemel
2. Leo2 puhul on läbiva moona murdmiseks kasutatud teisi, kergemaid meetodeid kui venelaste massiivne ja vähetõhus alumiiniumoksiidi kasutamine
3. Valuteras T-72 tornis on kuni 50% nõrgem kui valtsteras keevitatud tornis
4. Veelkord - filosoofiad olid teistsugused ja sellest ka teistsugused lahendused.

Selles samas artiklis, millele sa viitasid on mudeks toodud välja, et selline alumiiniumoksiidi (Al2O3) alfavormi kasutamine on märksa vähemtõhus kui see arvutuslikult võiks olla. Läänes hakati 70-datel kasutama juba märksa tõhusamaid keraamilisi komponente nagu näiteks ränikarbiid ja volframkarbiid. Aga selle jaoks, et neid õieti kasutada peab teadma, kuidas seda teha. Venelased ei saanudki seda keraamika kasutamist kunagi korralikult käppa.
Kapten Trumm kirjutas: Külma sõja vene relvatööstuse aeg on ajaloos täitsa unikaalne periood, ilmselt ükski teine riik sedasi raha ei kulutanud, tehti valmis ühte-teist, näiteks tehiskorundist komposiitsoomuse siseosadest pole nagu mujal kuulda olnud.
Nagu eelpool toodud näitest näha - raha taoti sisse hirmsasti aga kasu oli vähe. Tegelikult ei saanud venelased aru siis (ja ei saa vist ka praegu), et sõjatööstus ei saa muust tööstusest isolatsioonis elada. Sellest ka kohutavalt kallid ponnistused stiilis titaanist allveelaevad, ulmekiirustega lendavad lennukid (mida tootmisesse viia ei suudetagi), mõnesaja lennutunniga prügiks moonduvad gaasiturbiinmootorid jms. vene majanduse omapärad.

Ja jutt, et raha ei loetud on täiesti asjatundmatu. Loeti kopika täpsuseni ja enamus tänapäeval kasutusel olevaid kuluarvestuse meetodeid oli ka tollal kasutusel. Ka NSVL ei saanud endale lubada absurdselt suurte kuludega tankide masstootmist.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Viiskümmend »

Eesti poolt ostetavate CV9035NLide (lamineeritud teras) moderniseerimine TTÜs arendatavate keraamilise soomuse add-on moodulitega võiks olla väga edukas rahvuslik projekt. CVdele varem pakutud MEXASe add-on upgreid on juba aegunud (ei toodeta enam) ning seda uuemat keraamikat saaks ka teistele CV kasutajatele müüa.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Viiskümmend kirjutas:Eesti poolt ostetavate CV9035NLide (lamineeritud teras) moderniseerimine TTÜs arendatavate keraamilise soomuse add-on moodulitega võiks olla väga edukas rahvuslik projekt. CVdele varem pakutud MEXASe add-on upgreid on juba aegunud (ei toodeta enam) ning seda uuemat keraamikat saaks ka teistele CV kasutajatele müüa.
See TTÜ projekt on minu teada suunatud pigem boorkarbiidi ja ränikarbiidi titaankarbiidiga asendamisele. Praktika on üldiselt aga selline, et keraamiline plaat töötab seda paremini, mida tugevamast materjalist on metallmaatriks, millesse see pressitakse. Vahe võib olla mitmekordne. Minu teada Eestis ei ole selliste metallmaatriksite koostamise tehnoloogiat olemas.
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Actual »

Soomuse teemast ei tea suurt midagi aga tundub olevat piisavalt keeruline. Arvan, et lihtsaid lahendusi ei ole olemas. On üks suur kompromisside kompromiss, tehnoloogia, materjali, kaalu ja erinevate riskide ja tõenäosuste ning loomulikult rahaliste võimaluste vahel.
Jäi kaldpindade ja rikošeti teema kummitama, ja mõtlesin, et üks põhjus, miks torne kaldpinnaliseks, kas päris disaini või abimaterjalidega tehakse võib olla põhjus, et olgugi, et noolmürsu vastu sellisest kooslusest abi ei ole, lendab võimalikul lahinguväljal ringi terve arsenal kõikmõeldavat kineetilist materjali, alates lööklainest kuni molotovi kokteilideni, rääkimata erineva kaliibriga tavalisest ja soomustläbistavatest kuulidest-mürskudest, ja kaldpind võib olla tõhus muu moona rikošeerimiseks, kasvõi põhjusel, et väiksemate relvade tabamused ei rikuks ära komposiitsoomust. Oleks vist päris kurb, kui mingi suuremakaliibrilise kuulipilduja tule tabamuse tagajärjel tuleks tanki torni komposiitsoomus välja vahetada, sest torni "kinnine" komposiit on saanud teadmata ulatuses kahjustusi :)
Soomuse välimised kihid ja kaldpinnad võivad olla disainitud kaitsma "kallist ja keerulist" põhisoomust, olgu see mis salajane ja ulmeline võileib tahes.
keraamilise ja muude moodsamate keeruliste soomustega võib tekkida ka muid probleeme, mida on keeruline või ka kallis lahendada. Materjalidel võib olla erinevad omadused keskkonnatingimustele. Ideaalis võiks ju kogu soomus kesta võrdväärselt kogu muu soomusmasinaga, väga kehv oleks, kui osa soomusekihtide eluiga on oluliselt lühem ehk väsib kiiremini ära. Ei saa ju välistada, et soomusteras kestab "igaviku" aga keraamika või kevlar väsib muude kihtide vahel temperatruurist vibratsioonist või kurat teab millest oluliselt varem ära. Arvata on, et sellised materjalispetsiifilised teadmised on üsna salajased ja ega tootjad selliseid negatiivseid arenguid reklaamima ka ei kipu. Selles suhtes võib tänapäevaste moodsate kasutatud soomustehnika ost kanda lisariske, kus mingil hetkel tootjatehas mokaotsast ütleb, et soomuse "parim enne" on läbi ja tuleb soomuskere väljavahetamise peale mõtlema ehk raha koguma hakata. Võibolla seepärast osad riigid oma suhteliselt uusi soomukeid kergekäeliselt müüki panevad, ja omale uued ostavad - et vältida tulevasi suuri kulutusi moodsa soomuse väljavahetamiseks :roll: Aga võibolla on kõik vastupidi, tänapäevased soomusekihid on probleemivabad ja kestavad kauem kui arvatud.

Liibüa "lennukeelutsooni" missioonil euroopa lennukitel tekkis lahingmoona puudus ja lahinglende jätkati õppepommidega - lõhkepeata õppepommi tabamusest piisas, et sõiduk sõidu-lahingkõlbamatuks muuta.
Selline kineetilinepomm on kindlasti ohtlik soomustaksodele ja lahingumasinatele, üsna võimalik, et ka tank võib taevast kukkuva betoonpommi tabamusejärgselt saada piisavaid kahjustusi, muutuda lahingkõlbmatuks ja remonti vajavaks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja jutt, et raha ei loetud on täiesti asjatundmatu. Loeti kopika täpsuseni ja enamus tänapäeval kasutusel olevaid kuluarvestuse meetodeid oli ka tollal kasutusel. Ka NSVL ei saanud endale lubada absurdselt suurte kuludega tankide masstootmist.
Jutud, et igat rubla hoolega kaaluti on täiesti asjatundmatu. Kuskil mujal ei toimunud sellist raha ebatõhusat kasutust kui NSVL sõjatööstuses.
Mitte üheski lääne suurriigis polnud taolist tehnika dubleerimist ja mitme, sarnaste otstarbe ja näitajatega relvasüsteemi paralleelset kasutamist.
Kui jänkid keskendusid külma sõja tippajal kahele tuumaallveelaeva tüübile (Los Angeles ja Ohio), siis venelased kaheksale.
Lisaks toimus NSVL-s kitsa kasutusalaga tehnika tootmine, kui lääs keskendus "universalismile".
Näiteks NSVL lagunemiseni ei toodetud seerias ainsatki täisväärtuslikku hävitus-pommituslennukit nagu F-4 või F-16.
Selle asemel oli suur arv monofuntsionaalseid, eraldi püüdehävitajad ja taktikalised hävitajad, eraldi taktikalised hävitajad ja taktikalised pommitajad.
Su-17 või MiG-27 võis hävitus-pommituslennukiks nimetada vaid joogise peaga, tegemist oli põhimõtteliselt kerge reaktiivpommitajaga.
Lisaks toodeti ka monofunktsionaalseid masinaid paraleelselt mitut tüüpi, nt Su-17 ja MiG-27, Su-7/9 ja MiG-21, MiG-23 ja Su-15 jne miks peeti üleval sarnast produktsiooni andvaid konstrueerimisbüroosid/tehased jne. Mis iva on transpordilennukite loomisel kahes eri tehases (Iljushin, Antonov)? Mis iva oli paralleelselt sarnaste tankide T-72 ja T-64 tootmisel ja re-engineeringul?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas Actual »

Kapten Trumm kirjutas:Mitte üheski lääne suurriigis polnud taolist tehnika dubleerimist ja mitme, sarnaste otstarbe ja näitajatega relvasüsteemi paralleelset kasutamist.
Kui jänkid keskendusid külma sõja tippajal kahele tuumaallveelaeva tüübile (Los Angeles ja Ohio), siis venelased kaheksale.
Lisaks toimus NSVL-s kitsa kasutusalaga tehnika tootmine, kui lääs keskendus "universalismile".
Näiteks NSVL lagunemiseni ei toodetud seerias ainsatki täisväärtuslikku hävitus-pommituslennukit nagu F-4 või F-16.
Selle asemel oli suur arv monofuntsionaalseid, eraldi püüdehävitajad ja taktikalised hävitajad, eraldi taktikalised hävitajad ja taktikalised pommitajad.
Su-17 või MiG-27 võis hävitus-pommituslennukiks nimetada vaid joogise peaga, tegemist oli põhimõtteliselt kerge reaktiivpommitajaga.
Lisaks toodeti ka monofunktsionaalseid masinaid paraleelselt mitut tüüpi, nt Su-17 ja MiG-27, Su-7/9 ja MiG-21, MiG-23 ja Su-15 jne miks peeti üleval sarnast produktsiooni andvaid konstrueerimisbüroosid/tehased jne. Mis iva on transpordilennukite loomisel kahes eri tehases (Iljushin, Antonov)? Mis iva oli paralleelselt sarnaste tankide T-72 ja T-64 tootmisel ja re-engineeringul?
See on lihtsasti seletatav majandussüsteemide erinevusega, läänes turumajandus, NL riiklik tsentraalne plaanimajandus. Läänes sõjatehnikatootmises toimis samamoodi mitme toote paralleelne konkureeriv väljatöötamine aga seda kuni prototüübini, edaspidi valis tellija parima variandi, mis viimistleti tootmisküpseks - konkurentsis selgub parim lahendus. NLiidus tuli parima valimiseks ka konkurentsi riiklikult "planeerida-simuleerida", ja kuna tegemist oli riiklike inseneribüroode ja tehastega, tulnuks neid riigil üleval pidada ka juhul, kui tellimuse võitis "konkureeriva" tehase lahendus - loomulik, et ei lastud ühel tehasel rabada ja teisel jõude seista :)
"Universalism" antud kontekstis sõltub enam tellijast, kui inseneridest-tehastest, ju NL ladvik tellis monofunktisonaalseid lahendusi. Universaalsete kohta on ju ka ütlus, "mis oskab kõike ei oska midagi korralikult", või millise kirurgi noa alla tahad minna, kas sellise kellel on kohvritäis erinevaid riistu või sellise kellel on paar "universaalset" :lol: Üldiselt iga töö jaoks oma riist on rohkem proffide tunnus ja universaali mehed on asjaarmastajad, või ei jaga lihtsalt asja :D
mx77
Liige
Postitusi: 1452
Liitunud: 15 Jaan, 2010 20:36

Re: Tankid EKV-le?

Postitus Postitas mx77 »

Kapten Trumm kirjutas:
Ja jutt, et raha ei loetud on täiesti asjatundmatu. Loeti kopika täpsuseni ja enamus tänapäeval kasutusel olevaid kuluarvestuse meetodeid oli ka tollal kasutusel. Ka NSVL ei saanud endale lubada absurdselt suurte kuludega tankide masstootmist.
Jutud, et igat rubla hoolega kaaluti on täiesti asjatundmatu. Kuskil mujal ei toimunud sellist raha ebatõhusat kasutust kui NSVL sõjatööstuses.
Mitte üheski lääne suurriigis polnud taolist tehnika dubleerimist ja mitme, sarnaste otstarbe ja näitajatega relvasüsteemi paralleelset kasutamist.
Kui jänkid keskendusid külma sõja tippajal kahele tuumaallveelaeva tüübile (Los Angeles ja Ohio), siis venelased kaheksale.
Lisaks toimus NSVL-s kitsa kasutusalaga tehnika tootmine, kui lääs keskendus "universalismile".
Näiteks NSVL lagunemiseni ei toodetud seerias ainsatki täisväärtuslikku hävitus-pommituslennukit nagu F-4 või F-16.
Selle asemel oli suur arv monofuntsionaalseid, eraldi püüdehävitajad ja taktikalised hävitajad, eraldi taktikalised hävitajad ja taktikalised pommitajad.
Su-17 või MiG-27 võis hävitus-pommituslennukiks nimetada vaid joogise peaga, tegemist oli põhimõtteliselt kerge reaktiivpommitajaga.
Lisaks toodeti ka monofunktsionaalseid masinaid paraleelselt mitut tüüpi, nt Su-17 ja MiG-27, Su-7/9 ja MiG-21, MiG-23 ja Su-15 jne miks peeti üleval sarnast produktsiooni andvaid konstrueerimisbüroosid/tehased jne. Mis iva on transpordilennukite loomisel kahes eri tehases (Iljushin, Antonov)? Mis iva oli paralleelselt sarnaste tankide T-72 ja T-64 tootmisel ja re-engineeringul?
Raha kulutati meeletult, aga tulemus oli sitt. Iga numbriinstituut ja numbritehas üritas tõestada oma vajalikkust ja tegeles jumal teab millega, ainult et Poliitbürrole raporteeriti, et tegeletakse ülimalt salajase, analooge mitteomava tehnoloogiaga. Hea näide oli see kus tegeleti selle stealth värvi leiutamisega aastaid ja miljoneid kulutades, kusjuures ma olen kindel, et selle numbriinstituudi juhtkond teadis, et tegemist on umbluuga.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline