Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
PPA on nii õhukeseks lihvitud, et sinna veidi juurde panna on mõttetu. Üsna mitmed piirivalvurid keda tean on sealt jalga lasknud või koondatud, väidetavalt muutus ühendamise käigus kogu organisatsiooni sisekliima üpris ebameeldivaks. Kui on soov seal mingeid arenguid näha, siis tuleb rohkelt investeerida et kunagi kaotatud võimekused uuesti üles ehitada (a la nagu piirivalve kiirreageerimine). Tegelikkuses tuleks kogu asutuse toimimine üsna põhjalikult muuta, praegune hübriidlahendus oli juba algusest peale praktilises mõttes üsna perspektiivitu. Päästjatel on sisuliselt sama seis, kus natukese juurde andmine nende võimekust tegelikult ei parandaks.Kulibin kirjutas:Ma sekundeerks veidi: Võibolla pole mul õigus, aga nii ma arvan. Esiteks vajaks lisaraha sisejulgeolek, ehk siis politsei. Teiseks päästvad struktuurid. Ja kolmandaks haridus, mis pole küll hetkel IMHO väga vaenelaps, aga ikkagi ... Ja see hariduse teema vajaks IMHO eraldi reformi ja loputamist.
Järgneva ennetamiseks vastan kohe: Raha on lademes, raha tuleb ära kiskuda ülepaisutatud admin. struktuuridest.
Ma ilmselt eksin, aga mitte palju, kui väidan, et pool meie teovõimelisest rahvast on riigiteenistujad-ametnikud.
P.S. Ma tean ühte vaest valda, kelle aastakäive on pisem kui mu kõrtsuarved ... Ja neil on KAKS RAAMATUPIDAJAT !!!
ARVAMUS 24. AUGUST 2016
Mikk Salu: Kuningas on alasti, kõvera jalaga ja kurt
Kakskümmend viis aastat pärast iseseisvuse taastamist on meie kaitsevägi endiselt relvastamata ja varustamata. Politseinikke jääb vähemaks, päästjatel pole varusid ja haiglad on elektrikatkestuse ajal abitud.
Eesti taasiseseisvumisest möödus 25 aastat. Kaitseväe kodulehekülg lubab, et lähiaastatel varustatakse ja relvastatakse täielikult kaitseväe 1. jalaväebrigaad. Teistpidi vaadates tähendab see muidugi seda, et 25 aastat on möödas, aga me pole suutnud varustada-relvastada oma kaitseväe ainsat brigaadi (teine brigaad on hetkel paberil alles moodustumas).
Siis kuulen jutte. Näiteks mõni kuu tagasi rääkis üks inimene süsteemist, et meie 120 mm miinipildujatele on terves riigis laskemoona niipalju, et selle võiks ühe sõiduauto pagasiruumis ära viia. 120 mm on Eesti kaitseväes kasutatavatest miinipildujatest kõige suurem, kõige olulisem tuletoetusvahend jalaväele. Pagasiruumitäis moona on mõnikümmend lasku. Tegelikult oleks Eesti kaitseväel aga seda tüüpi miinipildujatele vaja vähemalt 30 000 lasu jagu moona.
Teine lugu. Et meie kaitseväe väiksematele, 80 mm miinipildujatele hangiti Suurbritanniast moona (tore!), aga britid, viidates mingile riigisaladusele, ei andnud kaasa lasketabeleid. Ilma lasketabeliteta on aga tegu kasutu relvaga. Tõsi, see, kes rääkis, tunnistas, et viimase hetke infot tal pole ja ehk on tänaseks probleem lahendatud.
ÜTLEN KOHE OTSE, et ametlikku kinnitust pole. Riigisaladus, öeldakse. Linnalegend, lisatakse. Ei näe küll põhjust, miks peaks allikad valetama, aga olgu, ametlikku kinnitust pole, järelikult on asi korras. (Hiljuti hoopis teises kontekstis üks teine riigiametnik, kellele neid laskemoona puuduse lugusid rääkisin, ütles selle peale ainult: „Aa, sina tead ka siis seda.“ Kõlas umbes nii, et süsteemis sees on tegu avaliku saladusega, ainult et avalikult rääkida ei tohi.
Kaitsevägi näitab 24. veebruari paraadil torusid, aga siis, kui asjaks läheks, kui oleks vaja, et paljud neist torudest pauku teeks, pole laskemoona või varusid.
Mõni asi pole muidugi enam ammu saladus. Näiteks Eesti kaitseväe põhirelv, automaat Galil on muidu igatpidi tubli relv, aga 20 aastaga täielikult ära kulunud. Tegelikult öeldi juba mitu aastat tagasi kõige kõrgemal tasemel, et tuleb uued hankida. Juhtunud seda pole. Kavadest tõmmati uute automaatide hankimine maha.
Tehti väiksemad plaanid: ostame vähemalt meie professionaalsele eliitüksusele ehk Scoutspataljonile uued relvad. Siis tõmmati ka see maha, diplomaatilist kõnepruuki kasutades – lükati edasi. Viimased uudised räägivad sellest, kuidas kaitseväest ja Kaitseliidust otsitakse viimaseid korrasolevaid Galili automaate, et need scoutsidele anda. Hea seegi, las siis vähemalt proffidel olla töötavad relvad, teistele kõlbavad ka vanad logud, millega paraadil marssida.
SELLISTE LUGUDEGA VÕIKS JÄTKATA. Muu hulgas lugudega ka meie kaitseväe kõige võimsamate relvade ehk suurtükiväe haubitsate D-30 ja FH-70 kohta. Kuuldavasti pani sõda Ukrainas põntsu tervele D-30 varuosade tarneahelale, nii et ka selle suurtüki puhul ei ole teada, kui paljud neist enam pauku teevad.
Selline seis siis kaitseväega.
Läinud nädalal näidati Tallinnas ajakirjanikele rahvusvahelist terrorismivastast õppust. Läks hästi. Linnahalli laval relvi paugutanud terroristid väänati maha ja meie omad võitsid.
Siis kuuled jälle jutte. Näiteks sellest, et meie eriüksus K-komando peaks tegelikult olema kaks korda suurem. Kui midagi päriselt juhtuks. Kinnitust muidugi ei saa, sest K-komando suurus on riigisaladus. Aga räägitakse.
Saad ka teada, et politseinikke koondatakse ikka veel. Et vabatahtlikud päästjad on ilma varustuseta. Et kui õppustel testitakse meie haiglate, veevärgi ja kommunikatsioonide vastupidavust, siis kuluks ööpäev-poolteist, kuni kõik kokku variseks. Jutt ei käi sõja simuleerimisest, vaid õppustest, kus mängitakse näiteks seda, et elekter läheb ära, kuna mõned terroristid / diversandid / rohelised mehikesed on veidi pahandust teinud. Selliseid õppusi on tehtud rohkem kui korra. On paremaid kohti (selgus näiteks, et Kohtla-Järve peab üllatavalt hästi vastu), aga üldiselt paranemist ei ole. Tallinnas kukuks kõik kokku – e-riik, side, haiglad. Mida inimesed kriisiolukorras sööma-jooma hakkavad, ei tea. Vastupanuvõime kestab üürikese aja.
JÄRJEKORDNE ÕPPUS PERHIS: Vabatahtlikud päästjad on halvasti varustatud ja kui näiteks elekter peaks haiglatest kaduma, siis kukuks lühikese ajaga kõik kokku.
MA TEAN, ET PALJUD KÕRGEMAD riigiametnikud on mures. Nad näevad neid puudusi, nad näevad, et asjad ei parane, aga nad ei tea, mida edasi teha. Kaitsevägi näitab 24. veebruari paraadil torusid, aga siis, kui asjaks läheks, kui oleks vaja, et paljud neist torudest pauku teeks, pole laskemoona või varusid. Siseministeerium näitab seda, kuidas terroristist edukalt jagu saadakse, aga kui päriselt midagi juhtuks, kas haiglad töötaksid, kas päästjatel oleks varustus, kas vett, mis juua kõlbaks, leiaks kusagilt? Ma kardan vastuseid neile küsimustele.
Tean, et neist asjadest ei tohi rääkida. Sest a) ei maksa rahva seas paanikat külvata ja b) ei tohi vene propagandat toita. Tegelikult on see suhtumine infantiilne. Miks arvame, et „rahvas“ on nagu kari alaealisi, kellega pole võimalik asjalikult rääkida? Et lastele anname rahustuseks kaisukarusid ja täiskasvanutele näitame maanduvaid NATO lennukeid. Siis on kõik hästi ja siis võime rahus uinuda?
VAHEL TUNDUB, ET KUI JUTT LÄHEB julgeolekule, olgu kaitseväele või sisemisele (politsei, päästjad ja teised), siis muutusteks on vaja mingit katastroofi. Et miski maha põleks, keegi ära upuks, kusagil midagi plahvataks. Gruusia sõda tõi 2% SKTst kaitsekuludeks, Ukraina ja Krimm tõid Eestisse NATO.
Kas selleks, et kaitsevägi saaks varuosad ja laskemoona, politseinikud lisavahendeid ja haiglad elektrivarustuse, on vaja järgmist sõda? Loodame, et see siis tuleb, aga kusagil mujal, äkki näiteks Lätis.
Tean, et neist asjadest ei tohi rääkida. Sest a) ei maksa rahva seas paanikat külvata ja b) ei tohi vene propagandat toita. Tegelikult on see suhtumine infantiilne. Miks arvame, et „rahvas“ on nagu kari alaealisi, kellega pole võimalik asjalikult rääkida? Et lastele anname rahustuseks kaisukarusid ja täiskasvanutele näitame maanduvaid NATO lennukeid. Siis on kõik hästi ja siis võime rahus uinuda?
Suuremates haiglates (Mustamäe, Magdaleena) on generaatorid tegelikult olemas. Küsimus on selles, et kütust on seal umbes niipalju, kui paagis on (alla 24 tunni pidevat tööd), NZ varud puuduvad sootuks ning pahatihti asuvad need liiga ligipääsetavas kohas (minge vaadake nt Magdaleena haigla õuele), kus üks viienda kolonni süütepudel selle töö lõpetab.JÄRJEKORDNE ÕPPUS PERHIS: Vabatahtlikud päästjad on halvasti varustatud ja kui näiteks elekter peaks haiglatest kaduma, siis kukuks lühikese ajaga kõik kokku.Foto: Vallo Kruuser
KV vastus:Eesti taasiseseisvumisest möödus 25 aastat. Kaitseväe kodulehekülg lubab, et lähiaastatel varustatakse ja relvastatakse täielikult kaitseväe 1. jalaväebrigaad. Teistpidi vaadates tähendab see muidugi seda, et 25 aastat on möödas, aga me pole suutnud varustada-relvastada oma kaitseväe ainsat brigaadi (teine brigaad on hetkel paberil alles moodustumas).
..tüüpselt loosunglik ja faktitühi vastus.Tegelikkus: 1. jalaväebrigaad sh. Scoutspataljon on relvastatud ja varustatud, mida said inimesed ka ilmekalt näha, kui toimus õppuse Siil 1. jalaväebrigaadi rivistus Tapal. Jätkub soomusvõime tugevdamine, mille raames võetakse sel aastal kasutusele esimesed jalaväe lahingumasinad CV90.
Eestil on reservarmee, mille puhul 2. jalaväebrigaad ei eksisteeri paberil vaid on lahinguvõimeline üksus, mis viimati harjutas selleaastasel Kevadtormil. Tõsi on see, et on veel varustuse ja relvastuse puudujääke, mis likvideeritakse vastavalt Riigikaitse arengukava 2013- 2022 plaanidele.
Hea küll - muidugi paneb ka ajakirjanik selles lausungis paksult värvi. Samas on miinipildujate/nende moona/lasketabelitega seotud küsed permanentselt üle kümnendi vanad, GALILid ongi üle 20a vanad (ja lagunevad) ning KVPS vastused jalaväebrigaadide "valmisolekust" võib üldse demagoogia masterklassi liigitadaKakskümmend viis aastat pärast iseseisvuse taastamist on meie kaitsevägi endiselt relvastamata ja varustamata.
Mercurius kirjutas: Mis mind aga viimasel ajal painab on see, et oleme julgeoleku valdkonnas sattunud enda loodud nõiaringi.
(valijad - valitsejad - professionaalid)
Natukene selgituseks:
Alustame sellest, et valijad usaldavad professionaale.
(KV, KL usaldusväärsus 78%, 71%)
http://www.postimees.ee/3182213/uuring- ... asteametit
Valijad annavad valitsejatele mandaadi professionaalide hinnagutele tuginedes.
M. Kiili: "Tugevast armeest: Sellise panustamisega kurnaksime oma ühiskonda."
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=e ... 229.2.6.7#
R. Terras: "Kaitsevägi on meil tugev"
http://www.mil.ee/et/uudised/8388/kaits ... id-ei-aita
Valitsejad realiseerivad valijate mandaati.
2%SKP + NATO = Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem.
Nõiaring sulgub sellega, et valitsejad kinnitavad ametisse professionaalid.
Kui asi läheb hapuks (valijad hakkavad surma saama), siis:
Valija küsib professionaalilt- mehed mis juhtus, me ju usaldasime teid. Vastus - aga valitsejad seadsid tegutsemisraamid (2%SKP).
Valitsejad laiutavad käsi - nemad realiseerisid valija poolt antud valitsemismandaati.
Professionaalid kiruvad valijaid, kes hapuks minemise võimalustega ei arvestanud.
Kes on see, kes suudab tekkinud nõiaringi murda?
Valijad ei suuda, sest professionaalid, keda ta usaldab, kinnitavad, et kõik on suurepärane.
Professionaalid ei suuda, sest nad on sunnitud tegutsema tööandja raamides (2%SKP ja töökohale määramine)
Valitsejad ei suuda, sest realiseerivad valijate mandaati.
Riigikaitse dissidendid? Vähe.
Uurimisasutused (k.a. RAND?) Natukene.
Liitlased? Võimalik.
Struktuurist lahkunud kõrgemad sõjaväelased? Ei ole välistatud.
See, kes hakkab julgeoleku nõiaringi murdma, on kohe vastuolus psüholoogilise kaitsega?
Kes on see, kes võtab enda kanda sõnumi - Kartaago peab langema - Rahastus peab suurenema.
122mm patarei on reservistidest kokku pandud ... Sel aastal hinnatud pataljon ei ole või? Aga eelmisel aastal kol-ltn V.Lokki poolt juhitud? Ja üleeelmisel aastal kol-ltn Tõevere poolt juhitud? Rääkimata sellest, et need ju ka "kuidagi" 2.brigaadiga seotud."2. Jalaväebrigaad on lahinguvõimeline üksus" - no ärgu ajagu naerma. Maksimaalselt on sellest brigaadist olemas selle aasta Kevadtormil hinnatud jalaväepataljon + reservistidest kokkupandud 122mm patarei - kogu lugu..
, võiks loosungit midagi enamat välja lugeda.Tõsi on see, et on veel varustuse ja relvastuse puudujääke, mis likvideeritakse vastavalt Riigikaitse arengukava 2013- 2022 plaanidele.
Kuidas see õige peastaabi vastus oleks pidanud siis kõlama?Peastaabi vastus on tüüpne detailides närimine, mille eest hoiatasin (ajakirjanik ei saagi antud saladusastmega teemades opereerida enama kui kõlakatega), kuid puhtalt mindi mööda artikli põhilisest ivast: Miks 25 aasta pärast oleme veel endiselt püksata.
Küsimus ei ole ju lasketabelites või miinides, vaid selles, MIDA me ühiskonnana peaksime teistmoodi tegema ja KAS on õige taoline makaronide kõrvadele riputamine (lastele kaisukaru ja täiskasvanutele telekast NATO lennukeid) mõtestatud arutelu asemel.