www.militaar.net

Crimp-pistikuid ei tohiks üle joota, korralik crimp on sisuliselt külmkeevitus. Joode teeb kiulise juhtme seest jäigaks.
Autodes ja tööstuses on crimpi massiliselt ja kunagi ei joodeta üle.

Mis puudutab akudele külgejootmist siis krdi hiinlased müüvad pisikesi keevitusi just selleks otstarbeks, USB pesast laetavad. Klemmide keevitamisel on oluline MITTE avaldada liiga suurt survet, ehkki alguses tundub see hea mõte. Praktika

Madis Reivik kirjutas: ↑06 Jaan, 2024 10:55 Mis puudutab akudele külgejootmist siis krdi hiinlased müüvad pisikesi keevitusi just selleks otstarbeks, USB pesast laetavad.

Vat sellist asja pole näinudki

Muidu nt vismuti ja tina sulami sulamistemp on 138C
http://ee.wocmetal.com/low-melting-allo ... alloy.html
Ja nn "Woodi sulamil" ca 60....70C
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/2398

https://www.amazon.com/11000mAh-Battery ... B0B9SGFL4B

Vot selline risu. Vaatasin pika hambaga ja mõnitasin seda meest kes ostis aga siis selgus et täiesti kasutatav ja kasutasimegi

Ei tohi avaldada suurt survet, sest muidu on kontakt liiga hea ja ei teki korralikku keevituspunkti (I*R, nagu me kõik teame)


Woodi sulamid jms ei anna eriti head jootekohta, neid ma ei soovitaks. Kui väga vaja siis tavaline pliiga tina sulab ka suht madalal tempil ja kui kiirelt suure kolviga pinnad üle songerdada siis mingi tulemuse saab.

Vägev

Kui peaks igapäevaselt seda koinimist uuesti tegema, siis tasuks osta küll
Õnneks läks asjaolude sunnil seda jama vaja ainult üks kord ja rohkem enam ei lähe ja ega ei teeks ka

Supercap punktkeevitused on ka asjalikud, https://www.aliexpress.com/item/1005005041354620.html

Piirkoormusel töötavate vaskjuhtmete jooteühendusel tuleb arvestada erinevate metallide eritakistusi, et jootetina ristlõike pindala jootekohas peab olema vähemalt 6 korda suurem joodetava vaskjuhtme ristlõikepindalast.
.....
Autos on teatud juhtmed, mida paigaldusjuhendi järgi kindlasti ei tohi joota, vaid ühendada tuleb kindlasti pressliitega ja isoleerimiseks ei tohi kasutada hermeetilist (liimiga termokahanevat) isolatsiooni.
Need on lambdasondi signaali juhtmed.

Seepärast asenduseks kasutatud B-osa universaalsondid, millele "hoolikalt" tinutatakse külge vana pistik ja ühenduskoht tihedalt hermetiseeritakse, kaua ei tööta.

Ma ka proovinud neid elemente tinutada. Pärast kujunes kõige soodsamaks ikka punktkeevitamine. Võtsin 2 naela, juhtmed külge ja julmalt vana auto aku pealt hetkeks särtsu. Veidi harjutamist ja hakkas kinni küll. Seal oli too nipp, et käsi mõlemaid vaja elektroode ja plekki hoidma, särtsu andma pidi jalaga.
Nüüd vaatasin, mehed keevitavad veel lihtsamalt.https://www.youtube.com/shorts/BcwLVrIgGyo

Ka üks elektri küsimus. Soetasin käimasoleva konditsioneeriprojekti raames kondi radikale elektrilise jahutusvendi - bmw oma (E34).
Pistikul on kolm kontakti, neist ühe juhe käib läbi massiivse takisti. Saan ma õigesti aru, et tegemist on kahekiiruselise ventikaga, aeglasema kiirusega lastakse vool läbi takisti ja suurema kiirusega "otse"?

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Jaan, 2024 12:36 Ka üks elektri küsimus. Soetasin käimasoleva konditsioneeriprojekti raames kondi radikale elektrilise jahutusvendi - bmw oma (E34).
Pistikul on kolm kontakti, neist ühe juhe käib läbi massiivse takisti. Saan ma õigesti aru, et tegemist on kahekiiruselise ventikaga, aeglasema kiirusega lastakse vool läbi takisti ja suurema kiirusega "otse"?

Jah. Mootori jahutuseks läbi takisti ja kliimaga otse.
Aga mõõda kindlasti vool ära, et vajalikku voolu taluv relee ja juhtmed valida.
Lülitamiseks kasuta vähemalt 70A 12V releed.
https://www.google.com/search?newwindow ... 12&dpr=1.5
Või starterireleed:
https://www.google.com/search?q=starter ... X_enEE1028

Antud autol on mootori jahutuseks muidu viskovent ka olemas, mootori pärast elektriventi pole.
Lihtsalt mulle tundus analoogia põhjal (kondi lisandumisel pannakse harilikult elektrivent kondi radika ette), et kondi radika piisavaks jahutuseks sellest mootori vendist ei pruugi piisata.

W202 mersul on nt olemas nii viskoventikas mootori otsas (jahutusradika taga) kui ka kaks elektriventi kliimaradika ees (kohe iluvõre taga).

Ma mäletan lapsepõlvest mingit papsi aretust. Jämedast patareist võttis grafiit pulga välja pani selle krokodilli külge ja midagi "keevitas". Mis asi see olla võis? Ise olin piisavalt laps et ei saanud midagi aru.
Seda ma mäletan et kui tekkis vajadus 6V aku järgi siis lõikas auto aku pooleks ja oligi olemas

Sulatas akule uut klemmi sellesama aku vooluga?

Sten1111 kirjutas: ↑10 Jaan, 2024 23:56 Ma mäletan lapsepõlvest mingit papsi aretust. Jämedast patareist võttis grafiit pulga välja pani selle krokodilli külge ja midagi "keevitas". Mis asi see olla võis? Ise olin piisavalt laps et ei saanud midagi aru.
Seda ma mäletan et kui tekkis vajadus 6V aku järgi siis lõikas auto aku pooleks ja oligi olemas

Nõuka ajal ühendati söepulgaga keevitamisega alumiiniumist (installatsiooni)juhtmeid (korter)majades.
Keevitusmasina tegi omale iga elektrik ise.

Tolle aegsetel akudel sai kaarleegiga ka taastada sulanud monoliitseid akuklemme aga tänapäeval on akuklemmid "seest tühjad" ja see nipp ei pruugi õnnestuda.

Starteri harjade vasktrosside punktkeevitust, staatori vaskmähiste külge, tehakse sammuti söepulga abil.

Poes müüdavatel akuklemmidel on kõigil juhtmekinnitus juba poldiga, kui midagi tinutada on vaja, siis tuleks kerida isolatsioonist vabastatud kaabli ots võimalikult "tihedaks" ja joota see millegiga üle. Või kasutada vastavat hülssi.

Meil NA-s remrotas kaks meest olid omaette otdelenjeks- akumuljatornaja. Päevadläbi mässasid akusid laadida ja parandada ja purke vahetada. Kõik patareide söepulgad olid nende jaoks arvel. Söepulgaga joodeti nii akuklemme, kui ka purkidevahelisi sildasid. Sellise jootetöö jaoks väga broo lahendus. Ja nagu Olavi eespool kirjeldas, siis ka väikese punktkeevituse ja alumiiniumi keevituse sai selle sama söepulgaga ära teha. Tuli lihtsalt instrumenti tunda ja pulki valida. Kõik uus ja huvitav võib osutuda ammu teada-tuntud vanaks.