"Karriere
Bhakdi, Sohn thailändischer Eltern im diplomatischen Dienst,[3] studierte von 1963 bis 1970 Humanmedizin an der Universität Bonn, davon 1966 bis 1970 als Stipendiat des Deutschen Akademischen Austauschdienstes. Im Februar 1971 wurde er zum Dr. med. promoviert. Von 1972 bis 1974 verfügte er über ein Stipendium der Max-Planck-Gesellschaft, am Max-Planck-Institut für Immunbiologie in Freiburg. Von 1974 bis 1976 erhielt er ein Stipendium der Alexander-von-Humboldt-Stiftung am Max-Planck-Institut für Immunbiologie in Freiburg. Nach einem einjährigen Aufenthalt an der Universität Kopenhagen arbeitete er von 1977 bis 1990 am Institut für Medizinische Mikrobiologie der Justus-Liebig-Universität Gießen. Im Juli 1979 habilitierte er. Er wurde 1982 zum C2-Professor und 1987 zum C3-Professor für Medizinische Mikrobiologie ernannt, bevor er 1990 an die Universität Mainz berufen wurde.
Ab 1991 lehrte er dort als Professor am Institut für Medizinische Mikrobiologie und Hygiene. Bhakdi war Mitglied der Sonderforschungsbereiche der Deutschen Forschungsgemeinschaft „Proteine als Werkzeuge in der Biologie“ an der Universität Gießen (1987–1990), stellvertretender Sprecher des Sonderforschungsbereiches „Immunpathogenese“ (1990–1999) und Sprecher des Sonderforschungsbereiches 490 „Infektion und Persistenz bei Infektionen“ in Mainz (2000–2011).[2][4] Zum 1. April 2012 ging Bhakdi in den Ruhestand.[5]
Karjäär
Bhakdi, Tai vanemate poeg diplomaatilises teenistuses, [3] õppis Bonni ülikoolis inimmeditsiini aastatel 1963–1707, sealhulgas Saksamaa akadeemilise vahetusteenistuse stipendiumi aastatel 1966– 1970. Veebruaris 1971 sai temast dr. med. doktorikraad. Aastatel 1972–1974 oli ta Max Plancki Seltsi stipendium Freiburgi Max Plancki immunobioloogia instituudis. Aastatel 1974–1976 sai ta stipendiumi Alexander von Humboldti fondist Freiburgi Max Plancki immunobioloogia instituudis. Pärast üheaastast viibimist Kopenhaageni ülikoolis töötas ta aastatel 1977–1990 Justus Liebigi ülikooli Gießeni meditsiinilise mikrobioloogia instituudis. Ta habiliteeris juulis 1979. Enne ametisse määramist 1990. aastal Mainzi ülikooli määrati ta 1982. aastal C2 professoriks ja 1987. aastal meditsiinilise mikrobioloogia professoriks C3.
Alates 1991. aastast õpetas ta seal meditsiinilise mikrobioloogia ja hügieeni instituudi professorina. Bhakdi oli Gießeni ülikooli Saksa teadusfondi „Valgud kui bioloogilised vahendid” ühiste uurimiskeskuste liige (1987–1990), koostööuuringute keskuse „Immunopatogenees” asetäitja (1990–1999) ja koostööuuringute keskuse 490 „Nakkus ja püsivus nakkustes” pressiesindaja. aastal Mainzis (2000-2011). [2] [4] Bhakdi läks pensionile 1. aprillil 2012. [5]"
Wissenschaftliches Werk
1978 entdeckte Bhakdi das erste Protein, das Zellen durch Einsenkung in die Zellmembran und durch die Bildung einer Pore angreift und schädigt.[7] Es handelte sich um das lang gesuchte Vollstreckermolekül des Komplementsystems, das als Ergebnis einer Kettenreaktion des Immunsystems auf der Oberfläche von fremden Zellen gebildet wird. Mit der darauffolgenden Entdeckung, dass Bakterien ihrerseits auch porenbildende Proteine produzieren können, wurde ein neues Forschungsfeld eröffnet.[8] Heute ist bekannt, dass die große Mehrzahl von krank machenden Bakterien Porenbildner produzieren, die zur Schädigung von Zellen des Wirts führen. Bhakdi erhielt 1984 die Einladung, das Konzept der Membranschädigung von Zellen durch Porenbildner vor der Royal Society in London vorzustellen.[9] Die Beschäftigung mit diesem Thema blieb fortan ein Schwerpunkt seiner Forschungsaktivitäten.[10]
Die Untersuchungen über Komplement führten Bhakdi auf das Gebiet der Atherosklerose. 1989 entdeckte er, dass diese Komponente unseres Immunsystems rätselhafterweise in Gefäßwänden dort aktiviert wird, wo das Low Density Lipoprotein (LDL, also der „schlechte“ Cholesterinanteil) zur Ablagerung kommt.[11] Die Ursache dafür konnte geklärt werden[12] und die darauffolgenden Arbeiten führte Bhakdi zu einem neuen Erklärungskonzept – der Mainzer Hypothese – zur Entstehung der Volkskrankheit Atherosklerose.[13]
Wichtige Beiträge leistete er weiterhin in der Malaria- und in der Denguefieber-Forschung.[14][15][16][17]
Teaduslik töö
1978. aastal avastas Bhakdi esimese valgu, mis ründab ja kahjustab rakke, vajudes rakumembraani ja moodustades poorid. [7] See oli kaua otsitud komplemendi süsteemi jõustajamolekul, mis moodustub immuunsussüsteemi ahelreaktsiooni tagajärjel võõraste rakkude pinnal. Järgneva avastusega, et bakterid võivad toota ka poore moodustavaid valke, avati uus uurimisvaldkond. [8] Tänapäeval on teada, et valdav enamus patogeensetest bakteritest toodab pooride moodustajaid, mis kahjustavad peremehe rakke. Bhakdi sai kutse 1984. aastal Londoni kuningliku seltsi ees tutvustada rakkude membraanikahjustusi pooride moodustajate poolt. [9] Nüüdsest jäi selle teema käsitlemine tema uurimistegevuse keskmesse. [10]
Komplemendi uurimine viis Bhakdi ateroskleroosi valdkonda. Aastal 1989 avastas ta, et see meie immuunsussüsteemi komponent aktiveerus salapäraselt anumate seintes, kus ladestub madala tihedusega lipoproteiin (LDL, st "halva" kolesterooli sisaldus). [11] Selle põhjuse võiks selgitada [12] ja sellele järgnenud töö viis Bhakdi laialdase haiguse ateroskleroosi tekkimise uue selgituskontseptsiooni - Mainzi hüpoteesi - juurde. [13]
Ta jätkas olulist panust malaaria ja dengue uuringutesse. [14] [15] [16] [17]
"...COVID-19-Pandemie
Vom 19. März bis 22. März 2020 veröffentlichte Bhakdi auf seinem YouTube-Kanal drei Videos, in denen er sich kritisch äußert zur Datengrundlage, die das Fundament bildet für die weltweit verordneten Maßnahmen gegen die COVID-19-Pandemie. Er kritisiert, dass in den Massenmedien oft mit Infiziertenzahlen argumentiert werde, ohne nach der Schwere der Symptome zu differenzieren. Er weist darauf hin, dass Menschen als „Corona-Tote“ klassifiziert werden, obgleich diese ebenso unter multiplen anderen Vorerkrankungen litten, die ursächlicher für den Tod wären. Bhakdi kritisiert ebenso, dass das Verhältnis von Coronatoten zu Infiziertenzahlen aus der Anfangszeit der Epidemie verwendet werde, um aktuelle Infiziertenzahlen auf zu erwartende Tote hochzurechnen. Das sei aus Sicht von Bhakdi methodisch falsch.[18][19][20]
Einige Journalisten und Medien reagierten auf seine Kritik. So seien laut dem Journalisten Nils Metzger im Corona-Faktencheck des ZDF Bhakdis Thesen unwissenschaftlich, seine Zahlen zu niedrig.[21] Die Frage, ob die Infektion mit dem Coronavirus immer ursächlich für den Tod von schwer kranken Menschen ist, lässt sich nach Auswertungen des BR-Faktenfuchs nicht klären. Auf der anderen Seite werden viele Verstorbene nicht daraufhin überprüft, sodass insgesamt „die Todesfälle unterschätzt werden“.[22]
Laut Mimikama entspreche allein die Begründung, dass Umweltfaktoren dazu geführt hätten, dass in Italien derzeit täglich mehr als 500 Tote alleine als direkte Nachwirkung auf das Virus sterben, keiner wissenschaftlichen Grundlage und seine Argumentation bezüglich der Luftqualität halte einer Überprüfung nicht stand.[23] Zudem setze laut dpa Bhakdi den Anteil der schwer an COVID-19 Erkrankten deutlich zu niedrig an, außerdem missachte er das exponentielle Wachstum bei den Neuinfektionen.[24]
Am 29. März 2020 veröffentlichte Bhakdi in diesem Zusammenhang einen offenen Brief an die Bundeskanzlerin Angela Merkel, in dem es um den Umgang mit der Corona-Pandemie ging.[25] Am 1. April 2020 nahm der BR-Faktenfuchs[26] und Alexander S. Kekulé in einem Radiointerview des MDR zu den Ausführungen Bhakdis Stellung.[27]
COVID-19 pandeemia
19. märtsist 22. märtsini 2020 avaldas Bhakdi oma YouTube'i kanalil kolm videot, milles ta kommenteeris kriitiliselt andmebaasi, mis on COVID-19 pandeemia vastu kogu maailmas ette nähtud meetmete aluseks. Ta kritiseerib asjaolu, et massiteabevahendid vaidlevad sageli nakatunud inimeste arvu üle, tegemata vahet sümptomite raskuse järgi. Ta juhib tähelepanu sellele, et inimesi klassifitseeritakse surnuks koroonaks, ehkki nad kannatasid ka paljude teiste olemasolevate seisundite all, mis olid surmapõhjused rohkem. Bhakdi kritiseerib ka seda, et koroonasurmade suhet nakatunud inimeste arvuga alates epideemia alguspäevadest kasutatakse praeguse nakatunud inimeste arvu ekstrapoleerimiseks eeldatavate surmade hulka. Bhakdi arvates on see metoodiliselt väär. [18] [19] [20]
Tema kriitikale reageerisid mõned ajakirjanikud ja meedia. Ajakirjanik Nils Metzgeri sõnul on ZDF Bhakdi väitekirjade koroonafaktide kontroll ebateaduslik, tema arv on liiga madal. [21] BR faktide rebase hinnangul ei saa küsimust, kas koronaviirusega nakatumine on alati raskelt haigete inimeste surma põhjustaja, selgitada. Teisest küljest ei kontrollita paljusid surnuid, nii et "surmajuhtumeid alahinnatakse". [22]
Mimikama sõnul ei vasta pelk õigustus, et keskkonnategurid põhjustasid asjaolu, et ainuüksi Itaalias sureb päevas rohkem kui 500 inimest viiruse otsese tagajärjena, ühelegi teaduslikule alusele ja tema arutluskäik õhukvaliteedi kohta ei vastanud kontrollile. [23] Lisaks on dpa Bhakdi sõnul raske COVID-19 haigusega inimeste osakaal märkimisväärselt liiga väike ja ta ei arvesta ka uute nakkuste eksponentsiaalse kasvuga. [24]
29. märtsil 2020 avaldas Bhakdi sellega seoses lihtkantslerile Angela Merkelile koronapandeemiaga seotud kirja [25]. 1. aprillil 2020 kommenteerisid BR Facts Fox [26] ja Alexander S. Kekulé MDRi raadiointervjuus Bhakdi ütlusi. [27]"
https://de.wikipedia.org/wiki/Sucharit_Bhakdi
Nii et päris soolapuhujaga vast siiski tegu pole...ja arvamisõigus on temalgi.