Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[kert122]

me ei ole 35 lk jooksul saanud selgust, misasi siis VG on?
fakt on, et keegi ei tea, mida too üksus teeb, k.a üksus ise.
minu nägemus läheb Juhani omaga kokku.

mitte ainult siin, vaid igalpool(staapides, õppustel) kuuleme peaks/oleks/võiks/poleks.....oleks tädil peenis, oleks ta onu!!!
ja kõige kurvem kogu asja juures on see, et isegi KVPS ja KLPS ja KRK on igalühel omad nägemused, ja lollide nägudega vaatavad palagani pealt VG-d ise.

[Gfreak]

Noh, siin idas, niipalju kui mina tean ja inimestega rääkinud olen, määratletakse neid kui kiirreageerimisüksusi, ehk siis tavalisest Kaitseliitlasest natuke kiiremad ja vihasemad.

See võib muidugi mõne persooni arust hoopis teistpidi olla... Näiteks võivad nad ka vabalt Kaitseliidu tankikorpuses teenida

[planet64]

5. Sissiüksus EI TOHI endale lubada mingeid sõidukeid vedama raskerelvastus - lihtsalt ei tohi, sest need sõidukid reedaksid sissiüksuse välja. Seega mingeid raketiheitjaid pole vaja.

Reaalse konflikti puhul räägime me eelkõige sõjategevusest meie enda territooriumil ja kuni vaenlane selle üle täielikku kontrolli ei oma saab kasutada kõiki transportvahendeid. Oluline on just esimestel nädalatel maksimaalset vastutegevust arendada ning need mehed, kes hiljem metsa taanduvad tahaksid sel perioodil tõhusamaid relvi kasutada: rakette, miinipildujaid või mis iganes kaudtule vahendeid kätte saaks.

10. On vaja tsentraalne juhtimine - vähemalt üks üleriigiline mobiilne juhtimispunkt, mis asub ühes kohas väga lühikest aega ja kolib kiiresti uude kohta - mõni teine juhtimispunkt asendab teda kolimise ajal.

Laiaulatusliku sõjategevuse korral kolib üleriigiline sõjaline juhtimine vast kuhugi NATO baasi niikuinii. Kui side töötab, siis vahet ju pole kus kindralid füüsiliselt asuvad. Kui side ei tööta, peab hakkama käskjalgu kasutama ja ega siis sõdimisest ka miskit välja tule.

[Juhani Putkinen]

Juhani Putkinen kirjutas:

10. On vaja tsentraalne juhtimine - vähemalt üks üleriigiline mobiilne juhtimispunkt, mis asub ühes kohas väga lühikest aega ja kolib kiiresti uude kohta - mõni teine juhtimispunkt asendab teda kolimise ajal.

Laiaulatusliku sõjategevuse korral kolib üleriigiline sõjaline juhtimine vast kuhugi NATO baasi niikuinii. Kui side töötab, siis vahet ju pole kus kindralid füüsiliselt asuvad.

Minu kindel seisukoht on:
1. Eestis pole mingeid NATO-baase, milledes oleks pommikindlad varjendid ja mida Venemaa ei saaks hävitada voi vallutada;

2. Seega juhtimise jätkusuutlikkuse tagab mobiilsus. Lihtsalt ei ole samas paigas nii kaua, et vaenlane jõuaks leida üles ja hävitada;

3. Muidugi on vaja olla mobiilsed tagavarajuhtimispunktid - võtavad juhtimise enda peale juhul kui see peamine mobiilne juhtimispunkt on hävitatud.

Tsentraalne juhtimine on ülioluline, et suudetakse hävitada vaenlase logistika täielikult. Las siis vaenlane istub oma soomustatud karpides Tallinna kaitseliinil ilma laskemoona ja kütust.

[Heigo]

Leidsin vajaduse öelda sõna sekka. Toon väikese näite. 1997 aastal saadeti laiali SOR (Sisekaitse Operatiivrügement), osa sellest seltskonnast saadeti (umbes 2 kompaniid)Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskusesse, et neid ümber koolitada ja siis piirile laiali saata. SOR-i ajateenijad olid hea materjal: 99% ajateenijatest oli keskkharidus, nad olid väga heas füüsilises vormis ja kõik rääkisd vabalt eesti keelt. Nende vormimine oli üks lihtsamid ettappe minu praktikas. Minu tähelepanek oli aga järgmine, sellise inimkvaliteediga väeosa eksiteerimine oli iseenesest suur probleem, sest samad nõueded olid eelduseks ka nooremallohvitseri kursuse kanditaatidele. Kui palju eeskujulikest allohvitseridest jäi EKV 1992-1997 ilma tänu sellele, et hea inimmaterjal koondati SOR-i, kus nad teenisid reakoosesus? Sama on ka nende õnnetute/vägevate KL VG-dega ( või võimalike suurte eri-eri üksustega), kui me koondame potentsiaalsete allohvitseride materjali reakooseisuna VG-desse, siis kust me võttame tulevikus allohvitsere maakaitsepataljonidesse. Me ei ole nii suured ja rikkad, et inimmaterjaliga nii priiskavalt ümber käia.

[setu]

samas mõningase tehnika olemasolul oleks tegemist väga vajaliku heidutusega, ning üldiselt KLi võimekusi tõstva "branch'iga"

kuid kes annetaks iga maakonna KLile kümmekond ATVd koos 81mm MPga...

[Madis22]

Olemasolevate Unimog404 kapremondist oleks vähemasti samapalju, kui mitte rohkemgi kasu. ATV-dega on see halb, et neile pole mõtet panna külge rohkem võimekust, kui suudab rakendada neile mahtuv meeskond. 81mm miinipilduja on piisavalt võimekas laskma üsna kaugele, kuid vajab ka märksa suuremat meeskonda, et need kauged lasud korralikult tabaks. 60mm komando-miinipilduja oleks mõistlikum.

[Juhani Putkinen]

ATV:del oleks mingi mõte sees sissinduses. Neid on oluliselt lihtsam moondada kui Unimoge ja nendega saaks ikka midagi transportida - kõike vajalikka ei alati jõua tassida.

Kardan aga, et neid ei kasutataks vastutustundlikult, vaid nendega ikka reedetakse sissid üles.

81 mm miinipilduja mürsk on suhteliselt nõrk. 60 mm oma on veel oluliselt nõrgem. Mina isiklikult ei annaks sisside varustuseks üldse miinipildujaid.

[Gfreak]

Mingit sorti kaartuli võiks ikka olla... Kasvõi mingid 40mm aretused.

Aga miinipildujaid saaks ju peidikutes hoida. Siis kaevad rünnakuks välja, aega jalutada küll.

Oletame et on mingi vaenlase laager/mõni muu objekt kuskil. Öösel oleks ju megahea paari kilomeetri kauguselt neid "häirida". Paned paar pauku ära, vahetad asukohta, või jalutad minema. Iga kell parem kui tormi joosta.

[Madis22]

Siin kuskil oli teema, et britid loobuvad oma rühma 51mm miinipildujast. Mitte et loobutaks rühma miinipildujast, see vahetatakse lihtsalt 60mm vastu välja. Asi hakkas natuke huvitama ja sai uuritud nende pisikeste miinipildujate kohta. Kõige aktiivsemalt kasutasid neid jaapanlased teises ilmasõjas, kus need olid rühmatasandi tuletoetusrelvadeks, kuni kolm tükki rühmas. Kal. 50mm, kaal 4,7 kg, laskekaugus 6-700 m, granaadi kaal 6-900g . Jänki merejalaväelased pidasid neid hirmsaks nuhtluseks, sest japsid hakkasid neist laskma kohe lahingu algul, ka siis, kui neid varitseti, samas kui jänkid pidid kompanii miinipildujate tuld vähemasti minuti ootama. Lisaks võisid japside relvad lasta ka tavalisi käsigranaate, millelel lisati selleks vaid spetsiaalne viskelaeng. Paarisaja meetri peale lendasid ja et iga mees kandis neid enda tarbeks nagunii, siis puudust naljalt ei tekkinud. Brittidel on rühmas üks relv ja nemad kasutavad seda stiilis paar-kolm kildu ja siis ohtralt suitsu, et vaenlast pimestada. 60mm peavad nad selle poolest 51mm-st halvemaks, et tolle moon kaalub märksa rohkem, vähem laske saab kaasa võtta. ATV-ga poleks seda probleemi.

[Juhani Putkinen]

Mingit sorti kaartuli võiks ikka olla... Kasvõi mingid 40mm aretused.

40 mm jaoks on olemas kaasas kantavaid "jahipüsse". Neid võiks sissedel küll olla erineva moonaga. Sellega saa suhteliselt täpselt lasta.

[kala]

http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=news&news_id=849

Lahinglaager algab 25. augustil formeerimisega. Õppus ise toimub 26.-29. augustini. Selle aja jooksul harjutatakse lahinguplaani koostamist ja käsu andmist allüksusele, jalgsi ja motoriseeritud luurepatrulli läbiviimist, patrullbaasi rajamist, tegevust vaatluspostil ning reidi läbiviimist eesmärgiga häirida vastase tagalaobjektide tegevust

Vaatasin ka KL kooli kalendrit ja mingisugune Võitlusgrupi kursus on tuleval aasta ettenähtud, kokku 4l nädalavahetusel.

[kaur3]

1 materjal 1979. aastast, mis sobib sellesse teemasse. Tegemist on nagu Iraani tsiklitel sõitvate TT-meestega ja Wiesel'i/Lahati seguga Vastaseks on Varssavi Pakti soomuskolonnid.

http://www.rand.org/pubs/reports/2009/R2377.pdf

[Juhani Putkinen]

VG:del võiks küll jalgrattad olla. Kiirem, ja varustust on kergem transportida.

Ei jäta ka soojusjälge nagu ATV.

[kaur3]

Lingi all lk 63 tehakse kriitikat minu poolt promotud rakettidega varustatud kergejalaväele NATO vs Varssavi Pakt võtmes Asja teeb (minu nurga alt vaadates) täbaramaks asjaolu, et üks raamatu autoritest on W. Laqueur, kes kirjutas põhjalikke raamatuid terrorismist ja sissisõdadest 20 aastat enne 9/11. Samas piirdub kriitika sõja 1. ehk VP soomusüksuste pealetungi faasiga. Kuidas sedasi varustatud üksused edasistes etappides tegutseksid, sellest ei ole juttu.

http://books.google.com/books?id=6M2Y-- ... &q&f=false

PS sama kriitika teeb põrmuks ka igasugused muud kergejalaväe kontseptsioonid.