www.militaar.net

Minu meelest võiks siia alla postitada Eestis tehtava tee-ise UAV, mis oleks võimsamate näitajatega või suudab eelarveliselt näidata koha kätte eeltoodule, UAV-l võiks olla võimekus valvata perimeetril teatud "pudelikaelu, või suundi" või isegi vajadusel korrigeerida 81 mm MP tuld "eesliinil" või aidata kaasa distantspäästikuga AT miinide lõhkamise ajastamisele.

"Kuulge inimesed hallooo ..."

kilo tango on delfi blondiin-kommentaator?

Väga kasulik, taktikaline ja odav: http://soldiersystems.net/2012/09/18/bu ... ss-litter/

PMR saatjate kohta on test olemas. http://vedru.edicypages.com/artiklid/su ... tjate-test

CB on madalama sageduse ja suurema võimsusega kui PMR, neid ei ole analoogilises olukorras proovinud?

Pole ligipääsu. Antud korral ajasin tuttavate seast isendid kokku, et selgeks teha mis milleks kõlbab.

"Pole ligipääsu"

CB käsijaamu võiks ju inimeste käes vedeleda küll. foorumi http://foorum.cbradio.ee/index.php?sid= ... 402fca1bd7 postituste värskuse järgi otsustades on antud tegevus jätkuvalt aktuaalne.

Side lennuaparaadiga ongi piltlikult öeldes kogu UAV-majanduse iva.
Neid vahtplastist lennukeid võib kokku kleepida enamvähem igaüks, kel vastav vilumus olemas (ja lihtsamaid ka ilma vilumuseta).
Mida väiksema võimsusega saatja, seda lihtsam on seda segada (pole vaja erilist võimsust kulutada).
Üks normaalne UAV juhtimisaparatuur on esiteks way võimsam kui suvaline poest ostetav laiatarbe raadiosaatja, raadioelektroonika "military spec" ongi asi, mis kallist raha maksab.
Näiteks ühe sõjalise kaugmaaradari hinna eest sai piirivalve terve pinu tsiviilradareid, sh ka 3D õhuvaatlusradareid.
Kummaline, miks meil siis selliseid ei kasutata?
Saaks ju idapiirile terve rivi idanaabri hirmuks üles panna.

kpt Trumm, asi on selles, et mingist hetkest ei tasu mil spec. enam ära. Ka kvantiteedis on oma kvaliteet. Kas S&B optikat on alati vaja rondile M14nele (õnneks keerad maha ja paned uuele) kuid sama ei kehti miniUAVde suhtes. Kas AT-distantsmiini kaugelt õhkimiseks metsakohalt asuva UAV abil näed soomukite asukohta kaugel või mitte mil spec abil - ei määra enam rolli. Vaenlasele sa lähedal ei ole. Oluline on hoopiski distantssütiku mil spec - mitte aga antud juhul UAV oma. Ka miinipilduja kasutamine on mõtekas niikaua kui ta on odav jne,

setu kirjutas:kpt Trumm, asi on selles, et mingist hetkest ei tasu mil spec. enam ära. Ka kvantiteedis on oma kvaliteet. Kas S&B optikat on alati vaja rondile M14nele (õnneks keerad maha ja paned uuele) kuid sama ei kehti miniUAVde suhtes. Kas AT-distantsmiini kaugelt õhkimiseks metsakohalt asuva UAV abil näed soomukite asukohta kaugel või mitte mil spec abil - ei määra enam rolli. Vaenlasele sa lähedal ei ole. Oluline on hoopiski distantssütiku mil spec - mitte aga antud juhul UAV oma. Ka miinipilduja kasutamine on mõtekas niikaua kui ta on odav jne,

Trummi point on pigem selles, et sellise vastase puhul, kelle soomukite järele siin plaanitakse luurata on raadioluure ja sidekanalite segamine piisaval tasemel. Loe kasvõi Tšetšeenia sõja või Gruusia sõja vastavaid valdkondi kajastavaid ülevaateid. Lahtiste raadiosidekanalitega seadme puhul on sellises situatsioonis küsimus ainult selles, kas sinu raadioside seadmega kaaperdatakse, see segatakse ära (2,4 GHz sageduse täis karjumine pole mingi kunst. Pealegi on mudelite saatjate FHSS-i ulatus kenasti teada ja reglementeeritud) või lastakse sul rahulikult toimetada ja kasutatakse seda raadiokiirgurit sihitamiseks.

Mida see hulk siin muudab? Mida muudab tõsiasi, et sul on 20 mudellennukit 2 asemel kui su raadiosaatjate sagedusspekter, modulatsioon ja krüpto on vastasele juba enne sõjategevust täpselt teada? Mis mõtet sellisel rahakulutamisel (ja selle kritiseerijate lolliks tembeldamisel) üldse on?

Setu, ära saa valesti aru. Sul on kohati päris häid ideid ja ma väga hindan seda initsiatiivi, mida sa siin teemas hoidnud oled, kuid sellel konkreetsel rakendusel ei ole perspektiivi.

Kui on soov teha odavat aeroluuret, siis oleks imho kavalam lasta lendu õhupall või kvadrokopter kaameraga, mis oleks maaga optilise kaabliga ühendatud. Lihtne ja odav ehkki piiratud võimalustega. Samas ei saa vastane sidekanalit üle võtta.

kpt Trumm, asi on selles, et mingist hetkest ei tasu mil spec. enam ära. Ka kvantiteedis on oma kvaliteet. Kas S&B optikat on alati vaja rondile M14nele (õnneks keerad maha ja paned uuele) kuid sama ei kehti miniUAVde suhtes. Kas AT-distantsmiini kaugelt õhkimiseks metsakohalt asuva UAV abil näed soomukite asukohta kaugel või mitte mil spec abil - ei määra enam rolli. Vaenlasele sa lähedal ei ole. Oluline on hoopiski distantssütiku mil spec - mitte aga antud juhul UAV oma. Ka miinipilduja kasutamine on mõtekas niikaua kui ta on odav jne,

Miinipilduja on siin vähe teine asi.
Avastamise seisukohast pole suurt vahet, kas peale kolmandat pauku minema jooksev sissiseltskond või liikurmiinipilduja, moon lendab ikka ühtemoodi ja eemaldumine samakiire.
Lihtsalt probleem on selles, et kui vastane jagab lahti, et sa jälgid teda selfkompunn UAV-delt, siis tuleb segamismasin kolonnis 2000 m ettepoole, üksainus käsk raadiovõrgus ja juba tulebki. Seda pole kuigi keeruline teha ja kui su viivitus põhineb selliste aparaatide kasutamisel silmade asemel, siis nullitakse sind ühe lihtsa liigutusega. Samas nt veebikaamerad teede ääres juhe taga vms pole enam nii lihtne segada (võimalik, aga nõuab oluliselt suuremaid pingutusi ja seda mobiilselt ei lahenda). Esimest korda see sul õnnestub, järgmisel korral, UAV sageduse eetrisse ilmumisel (antenn pritsib seda sagedust ju 360 kraadi, mitte ainult UAV suunas) antakse sulle endale operaatori suunas hagu.

Lisaks tähendab passiivne jälgimine, et sa ei kiirga midagi eetrisse ega reeda enda kohalolekut.
See on tulejõus suures ülekaalus oleva vaenlase eduka ründamise eeldus nr 1.

Üldiselt on juhtmega asjadel üks oluline eelis - ega seda naljalt ei sega - kallid hitech jammerid on osutunud kasutuks IED-de vastu, mida õhitakse telefonitraati pidi ja ega ta ka eetrisse tule.
Mudellennuki juhtimine pole ju ICom, kus eetrisse lähed võibolla 5 sekundiks.

Pigem võiks vaadata selliste asjade poole nagu Textroni distantsjuhitav lendav pomm (40mm granaadi ekvivalent) ja AeroVironmenti Switchblade (käsigrnaadi ekvivalent). Sellistega saab ühe hoobiga nii luurata kui lahendada vastase isikkoosseisu ja tehnika arvukuse väähendamise probleemi opurtunistlikult. Kaitseliidule oleksid need Textroni jubinad eriti toredad. Sissivõitluses saab nendega piisava koguse korral teha ohvitserkonna hulgas puhta vuugi. Saakski võtta eesmärgiks, et ei ühtegi elavat ohvitseri. Siis kõnnivad nina taevas ja ei märka kui miinile astuvad

Üks paljudest variantidest mida kasutada oleks näiteks kombineerida antenni ja traadi paremaid omadusi. Traat on füüsiliselt jälitatav AGA raadiolainetega jälitamatu ja jämmimatu. Antenn on jämmitav ja raadiolainetega jälitatav AGA füüsiliselt jälitamatu. Kui panna õhkamiskäsu ahelasse ühte ja teist, sekka ka mõni ebameeldiv üllatus. Hea õnne korral saad seda maha maetud traati mitu korda kasutada.

Kaitseliidule oleksid need Textroni jubinad eriti toredad.

Kaitseliidu kohta arvatakse kõrgetes staapides (vist pakasuhharaportite põhja), et nendest on võimalik koostada regulaararmee üksusi ja regulaararmee stiilis võidelda.
See on ka üks põhjus, miks midagi spetsiifilist pole ega tule. Rootsi abina tulnud universaalset KV kola on ju laod täis, milleks midagi osta.

Tuleb tõdeda, et jah. Gruusia sõja ajal võis oma iPhone'i prügikasti visata, sest see ei töötanud enam üldse. Selles osas on olemasolevat tehnikat, millega elimineerida sidet olemas ja see on järele proovitud ning töökorras.

Tegelikult, niipalju kui ma olen neid Defendec'i jubinaid uurinud - saaks neile paari komponendi vahetamisega ja lisaks programmeerida fototuvastuse võimekuse ning lisada mälusse piisav raamatukogu vaenlase sõjatehnikast iga nurga alt. Side mooduli saaks asendada lihtsalt pistikuga, millest vedada ainult paarikümne meetrine kaabel TT miini.

Tulemuseks oleks: omasid ei tapa aga valitud vaenlase tehnikat küll, seda nii päeval kui öösel. Ja sissi tuvastada või perimeetrilt leida ka mõtetu. Seda siis eeldusel, et mõni soovitud masinale eriti ei panustata maskeerimisvahendeid.

Iseenesest tulekski seda pildiraamatukogu täiendada luure-, side, staabi- etc soomukitest alates.