www.militaar.net

"See olekski EV stiilis kompleksne talumajapidamine, mis enamiku oma sisendeist toodab ise (ja neid polegi vaja varastama minna) ja lõviosa lisanväärtusest on iseenda füüsiline töö."

sa kas unustad või tahtlikult vaikid maha, et erinevalt EV aegsest talust puudus n-liidus talumajapidamistel vajalik tootmisvahend - maa. eraomandus oli teatavasti edukalt likvideeritud.

See inimpõlve pikkus on jah suht määratlematu asi, erinevad allikad annavad/tarvitavad 25 aastast kuni 80 aastani, sinna vahesse jäävad veel 35, 40 ja 60 aastat. 21 aastat pole ette juhtunud.

sa kas unustad või tahtlikult vaikid maha, et erinevalt EV aegsest talust puudus n-liidus talumajapidamistel vajalik tootmisvahend - maa. eraomandus oli teatavasti edukalt likvideeritud.

Mul natuke elulisem ettekujutus sellest. Maaomandit ei olnudki kuni maareformini. Selle ajani oli "maaeraldus" nagu täna on isiklik kasutusõigus. See ei tähendanud, et su inseneripere vanemad ei saanud maja ehitada. Ametlikult võis kolhoosnikul olla 0.35 hektarit õueaiamaad mäletan nagu. Kui natuke nüüd omaksid ettekujutust mõne veise pidamiseks vajaliku maa hulga kohta, siis saaksid isegi aru, et selle maaga oligi igasugune loomapidamine välistatud. 1 hektar on lapp 100x100 meetrit ehk 10 000 ruutmeetrit. 0.35 hektarit on tegelikult nagu üks suurem eramaja krunt. Lahendus leitigi, oli tohutult endisi heinamaid ja põlde, mida kolhoos enam ei kasutanud. Lepiti kolhoosi esimehega kokku, kui küsija just mingi krooniline probleemitekitaja polnud, siis saadigi luba. Muideks, heinamaad, mida meil kasutati, tagastati erastamise käigus õigusjärgse omaniku järeltulijatele ja need on tänaseks võssa kasvanud.

Lemet kirjutas:See inimpõlve pikkus on jah suht määratlematu asi, erinevad allikad annavad/tarvitavad 25 aastast kuni 80 aastani, sinna vahesse jäävad veel 35, 40 ja 60 aastat. 21 aastat pole ette juhtunud.

Inimpõlv peaks olema määratluse järgi ajavahemik, mil lastest saavad vanemad, vanavanemad jne.
Nõuka ajal oli selline levinud ütlus, nagu "22, viimane taks".

kiire guugeldamine andis inimpõlve (generatsiooni) pikkuseks "umbes 30 aastat"
samas räägime me "kuuekümnendate põlvkonnast", seitsmekümnendate põlvkonnast" jne.

teiselt poolt on teada, et iseseisva elu alustamise iga on kogu maailmas masutingimustes pikenenud, noored ei kipu vanematekodust lahkuma. parematel aegadel tähendas 18 iseseisva elu alustamist.

õnneks pole see küll antud arutluse teema.

Küse ju selles, et lapsed, kes sündisid juba "õiges keskkonnas" ehk ilma mõisa köie mentaliteedita ehk peale 1920ndat aastat, said järglasi sõja ajal või peale sõda.
Seega paljalt maareformi fakti najal ei saa rääkida mingist mentaalsest kannapöördest, vaid pöörde algusest, mis jäigi lõpetamata.
Nagu meil ei kadunud siin kolhoosimentaliteet kuskile suurmajandite erastamisega. See mentaliteet elas ühistute kujul 90ndate lõpuni.

Ma ise arvan, et ilma nende 20ndatel sündinuteta oleks meil ka sellised näljaprobleemid siin olnud sõja järel nagu olid muudes NSVL piirkondades peale viljastava nõuka klike tulekut.

"oleks meil ka sellised näljaprobleemid siin olnud sõja järel nagu olid muudes NSVL piirkondades"

sõjajärgse sundkollektiviseerimise tingimustes oli meil samamoodi näljahäda maapiirkondades.

Ei olnud siin mingit näljahäda. Oli lihtsalt kitsas aeg.

"Ei olnud siin mingit näljahäda."

jajah. ja nõukogude liit pole kunagi eestit okupeerinud. kolhoose ei tehtud eestis 1947 sundkollektiviseerimsega ja 1949 ei toimunud küüditamist.

viiekümnendad olid väga rasked, enam-vähem vabalt kättesaadavaks muutusid esmatarbekaubad alles kuuekümnendatel.

"Naiivitar...loomulikult ei läinud keegi Kuuli lauasahtlist kustukat pännu panema."

loomulikult. sa pole ilmselt kursis, aga avalik teabe (loe kasvõi tuna 3/2003) järgi on oskar kuul omski lähistel sündinud ja 1949-1951 vilniuses kgb ohvitseriks õppinud ning kuni 1955 eesti kgb-s töötanud ja sealt aktiivsesse reservi läinud starlei auastmes. edasi jätkas ta residendi "haug" nime all värvates vähemalt 6 agenti. peale parteilise karjääri algust võeti ta agentuurinemekirjast välja kuid säilitas sidemed.

loomulikult ei julgenud keegi selle mehe kustukat "pännu panna".

ja niipalju siis sinu "eestiaegsetest talumeestest" kolhooside eesotsas.

Corvus, Leningradis oli blokaadi ajal näljahäda.
Mis siin oli, esines ka okupeeritud Saksamaal.
Et sõja ajal esineb alatoitumust ja nappust, on loomulik.
Nt Soome ei saanud WWII ajal hakkama ilma Saksamaalt saadud teraviljata, seal ei teatud kolhoosidest midagi.
Puhas turumajanduslik majandussüsteem.

"Et sõja ajal esineb alatoitumust ja nappust, on loomulik."

sõjast oli viiekümnendateks ikka juppa ega juba möödas.

Ärge saage valesti aru, ei õigusta kolhoosikorda ega vene jama, mis siia kaasa toodi.
Maainimene vedas taaskord välja kogu meite okupeeritud riigi.
Kui siia oleks vägisi veetud mingi vene kolhoosnikute kari talumeeste asemele, vat siis oleks tõesti näljahäda tulnud.
Kus oleks suremine käinud külade kaupa.

Ma siis muudan enda sõnastust: näljahädasid, mida esines mujal NSVL-s kollektiviseerimise ja muude asjaolude tõttu, sellisel kujul Eestis ei esinenud.
On nüüd rahuldav?

"Alles kuuekümnendate aastate keskpaigakssuutis Eesti põllumajanduse kogutoodang saavutada veerandsaja aasta taguse taseme."

seda minagi enne kirjutasin. talongid kadusid ja esmatarbekaupu oli enam-vähem vabalt saada.